Foto: The Gospel According to André
Seekordne PÖFF toob moe-, kunsti- ja filmihuviliste ette kuus põnevat dokumentaali, mis võtavad ette võimsa ajarännaku 70ndate glamuursesse diskoajastusse, piiluvad hetkeks 80ndatesse ja 90ndatesse, kostitavad vaatajaid mahedate muusikapaladega ning kohtuvad viimaks tänapäeva värviküllases moepildis. Kümnendat korda aset leidev Moekino tervitab moesõpru 18.-23 novembril ning on end sel aastal sisse seadnud nii Tallinnas kui ka Tartus.
Sügisese Moekino eredaimaks täheks on filmi “Kuningas Cnut” (King Cnut) rahvusvaheline esilinastus, mis toob Sõpruse saali tuntud Briti koomiku ning kinolinale humoorika filmi, mis kirjeldab tema võitlust võimsa moegigandi French Connectioni ja moetööstusele iseloomulike paradokside vastu. Lõbusat elamust pakub ka linateos “Antonio Lopez 1970: seks, mood ja disko” (Antonio Lopez 1970: Sex Fashion & Disco), mis tutvustab kinorahvale glamuurirohkeid 70ndaid ning pajatab loo maailma ühe mõjukaima moeillustraatori võrratult säravast elust. Film “Moereeglid André järgi” (The Gospel According to André) toob aga ekraanile moeajakirjanduse tipptegija ja tõelise stiiliguru André Leon Talley ning “Kevyn Aucoin: kaunitar ja koletis minu sees” (Kevyn Aucoin: Beauty & the Beast in Me) jutustab meigikunstnikust, kes oli 90ndate staaride lemmikjumestaja ja keda peetakse ilumaailma vaieldamatuks kuningaks. Dokumentaalfilm “Bangaologia – Stiiliteadus” (Bangaologia – The Science of Style) teeb aga tiiru peale Aafrikale ning täidab pimedad sügisõhtud meeleolukate rütmide ja värvikirevate stiilinopetega. Muusikalist naudingut pakub ka võimas linateos “Grace Jones” (Grace Jones: Bloodlight & Bami), mis lennutab vaataja särava moeikooni põnevasse sisemaailma ning annab tagatipuks võimaluse nautida Grace Jonesi unustamatuid ja särtsakaid etteasteid laval.
Filmiseansside sissejuhatuste eest kannavad sel aastal hoolt mitmed moeeksperdid, teiste seas Anne Vetik, Aljona Eesmaa, Reet Härmat, Toomas Volkmann ja Kalle Aasamäe.
Piletid ja programm: http://www.poff.ee.
TMW eritähelepanu kuulub Eesti muusikale. Kodumaiseid artiste on programmi kinnitatud 80, nende seas nii rahvusvahelistelt laineid löövaid nimesid kui ka kohalikke staare ja suunanäitajaid. Sügistalvel Euroopa juhtivatel festivalidel edukalt esinenud shoegaze’i kooslus mariin k., laulja-laulukirjutaja Alonette, flöödiduo Kuula Hetke ja metalbänd Intrepid näitavad meie tänase muusika piiriületavat mitmekülgsust. Kavas on nii mullu Glastonbury festivalile jõudnud Duo Ruut kui ka kodupubliku suurlemmikuiks tõusnud folkpopi kooslus SADU.
Noore Eesti häält esindavad teiste seas plaadimärgi Kurvad Uudised DJ-trio KLAP ehk Kermo Murel, boipepperoni ja QSLAP, meie alternatiivräpi julgemaid hääli margiiela, ansamblist Minimal Wind esile kerkinud elisabeth tiffany ning oma debüütplaadiga Eesti Ekspressi Areeni kriitikutelt möödunud aasta parima albumi tiitli teeninud uue punklaine bänd Skoone. Juba 40. tegevusaasta täitumist tähistab TMW-l aga Eesti pungi igiliikur J.M.K.E..
Kuulda saab ka armastatud soul’itari Rita Ray’d, intrigeerivat palaganibluusi duot Kaisa Ling & René Paul ning Ameerika juurtemuusikat meie soode mütoloogiaga ristavat bändi South of Savoy. Eksperimente elektroonilisest muusikast etenduskunsti elementideni pakuvad metakunstnik kiwanoid, mehhaaniliste muusikamasinate meister Erik Alalooga, helilooja Sander Saarmetsa projekt V4R1 ning Von Krahli Salongis sündinud Apparatus&Apparata. Austraaliast saabub TMW-le Eesti päritolu elektroonilise folgi pioneer Olev Muska.
Meie koorimuusika hiiu Veljo Tormise rahvalaulupõhine looming astub dialoogi jazzi ja elektrooniliste tekstuuridega, esitajaiks Maarja Aarma, Karl Madis Pennar ja Mikk Kaasik koos ETV Tütarlastekooriga. Akordionist Tuulikki Bartosik ja helilooja-produtsent Sander Mölder esitlevad koos videograafi Frank Raudsepaga uut erikava, mis uurib kodu, kuuluvuse ja põgenike mõisteid.
Kavas on ka kaks erikontserti koostöös Eesti Muusika Päevadega. Tütarlastekoori Ellerheina kontserdi keskmes on Mariliis Valkoneni ja Kristo Matsoni uudisteosed ning Tallinna Kammerorkester koos Vambola Kriguli ja Joonas Mikuga esineb klubis HALL Astra Irene Susi lavastatud kontsert-etenduses “Valguse sünd”.
TMW-l esinevad tähelepanuväärsed artistid kogu maailmast. Ukraina muusika saadikutena on TMW-l Eurovisiooni lauluvõistlusel tuntust kogunud Ziferblat, underground-tantsumuusika produtsent ja plaadimärgi BodyParts asutaja Olga Korol ning muusika- ja inimõiguste projekt Daughters of Donbas: Songs of Stolen Children. Amnesty Internationali auhinna laureaadist Ukraina-Kanada laulja Marichka juhitud projekti laulud põhinevad laste tunnistustel, kes on Venemaa filtratsioonilaagritest jõudnud tagasi Ukrainasse.
Soomlastest on kavas teiste seas Emma auhinna nominentidest uue põlvkonna poppar Goldielocks ja jazzansambel Kadi Vija 3, moodsa metaliga videomängudesse jõudnud Luna Kills ja kosmoseroki kultusbänd K-X-P. Rootsit esindab teiste seas Grammi laureaadist rokkstaariliku karismaga pärimusmuusiku Lena Jonssoni trio, Lätit eksperimentaalse darkwave’i duo the body of a swan ning Poolat hiphopi, jazzi ja klubimuusika ristumispaigas tegutsevad grupid Omasta ja the daltonists.
Prantsuse-Šveitsi saksofonist ja helilooja Léon Phal on vaid paari aastaga tõusnud oma põlvkonna üheks põnevamaks džässmuusikuks. Londoni kõrberokkarid The Howlers ühendavad bluusi psühhedeeliaga, Põhja-Iirimaalt Belfastist pärit TANAKA VII paneb kokku sametise R&B ja afro-fusion’i, Kongo grupp Kin’gongolo Kiniata pungi ja linnasümfooniad ning lõunakorealane Dasom Baek improviseerib traditsiooniliste pillide kõlavärvidega. Kanada esinejate seas on seitsmekordne Juno nominent, reggae fusion’i artist Ammoye ja yacht-pop’i printsess Paris Pick.
Märtsis lisanduvad TMW artistide nimistusse Eesti Raskemuusikaliidu korraldatud bändivõistluse Heavy Music Band Battle finalistid.
9.–12. aprillini 2026 toimuv TMW programm koosneb muusikafestivalist, muusikatööstuse konverentsist ja linnafestivalist.
„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.
Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.
Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.
