Foto: Vogue.com
Anni Jürgenson, modell ja ehtekunstnik:
„Lisaks kõigile suurepärastele moeteemalistele dokfilmidele, mis viimaste aastate jooksul tehtud, meeldivad mulle hoopis vanemad mängufilmid, mis moele ja popkultuurile vihjavad. Moefotograaf William Kleini 1966. aastal valminud film „Who Are You, Polly Magoo?” („Kes sa oled, Polly Magoo”) on suurepäraselt irooniline, lausa karikatuurne vaade ühe supermodelli elule ja Pariisi kõrgmoe maailmale. On meeldivalt üllatav näha, kuidas aastakümnete jooksul pole tegelikult kuigi palju muutunud! Ja muidugi ka Michelangelo Antonioni klassika „Blow-up”…”
Ženja Fokin, stilist:
„Päevakava on tihe, kogu aeg on kiire, kuid akusid peab laadima ning dokumentaalfilmid, eriti veel moevaldkonnast, on nagu mesi minu hingele! Kui korraks tagasi kiigata, täpsemalt aastasse 2014, siis ühe ereda mälestusena on meeles film „Iris” väga värvikast sisedisainerist ja moeikoonist Iris Apfelist. Selle filmi puhul saab osa peenmotoorikast ehk saab päriselt kiigata inimese enda sisse, saada osa vahetust emotsioonist ja muidugi see rõkkav värvigamma, ekstreemselt kuhjatud ehteid ning ekstsentriline riietumisstiil, kus kerkib lausa mitmeid küsi- ja hüüumärke – on see nüüd hea või hoopis halb maitse?
Sel aastal oli mul New Yorgi moenädalal toimunud üritusel võimalik kohtuda legendaarse Iris Apfeli endaga. Otsekui moekunstikino filmist oli see kohtumine nii vahetu ja soe. Iris isegi teadis, et tema filmi on Eestis näidatud, ja tal oli väga hea meel, et saab inspireerida nooremat generatsiooni.
95-aastasena, see helk silmis, olek nii muhe ja mood kui elustiil, julged värvid, silmatorkavad detailid, joovastav rahulolu komplekteerimisest… Näete – vanus on kõigest number passis, seega moekat sügist, tehke järgi või makske kinni!”
Helen Saluveer, MoeKunstiKino peakorraldaja:
„Lemmikuid on nii palju – ma olen aastate jooksul vähemalt 100 moeteemalist filmi ära vaadanud. Aga üks meeldejäävamaid on kindlasti „Valentino – viimane keiser” („Valentino – the Last Emperor”), milles on nii glamuuri kui ka traagikat. Jälgida saab nii andeka moelooja töötamist kui ka seda, kuidas ettevõtte uued omanikud ta enda loodud firmast lihtsalt välja tõukavad.
Mulle meeldib väga ka „Mai esimene esmaspäev” („First Monday in May”), mis on sel aastal MoeKunstiKino programmis ning jälgib imelise moenäituse ning MET gaala korraldamist.”
Helene Vetik, disainer ja Portail.ee kaasautor:
„„Diana Vreeland: Silm peab rändama” („Diana Vreeland: The Eye Has to Travel”). Antud dokumentaal jutustab väga kirevalt ja elavalt Diana Vreelandi aegadest Harper’s Bazaari ja Vogue’i toimetajana, sellest, kuidas ta põhimõtteliselt leiutas Twiggy-sugused modellid ja moefoto stilistika sellisena, nagu see tänini on. Metsikult inspireeriv, veidike hull Diana õpetab nägema ilu kõigis ja kõiges, olles sealjuures arrogantne ja šarmantne samal ajal.”
Sandra Palm, fotograaf:
„Hetkel on minu lemmik moefilm „Dior and I” („Mina ja Dior”). Selles teoses said minu jaoks kokku suur lemmik Raf Simons ja teine suur lemmik Dior. Sümbioos, millesse oleks justkui ette konflikt sisse kirjutatud, tuuakse täiesti häbitult ja ausalt vaatajate ette, keskendudes täielikult moemaailma telgitaguste tõetruule jutustamisele. Film on seotud dünaamiliseks tervikuks, kust ei puudu konflikt, võit, kaotus ega kulminatsioon, mis teeb sellest eriliselt kaasahaarava vaatamise. Tänasel päeval filmi vaadates tasub muidugi silmas pidada, et Raf Simons lahkus ootamatult aasta tagasi Diori moemajast. Tõeline moemaan, nagu mina, lõpetab filmi vaatamise pisarates.”
Rauno Pello, Brand Manuali disainijuht:
„Minu jaoks kipub moefilmi mõiste olema laiem kui moest või moekunstnikust rääkiv film. Esmase mõttena lemmikmoefilmidest tulevad meelde hoopiski Tom Fordi „Üksik mees” („A Single Man”) sundimatu elegantsiga ja 1975. aasta „The Rocky Horror Picture Show” kreiside kostüümidega. Aga kui klassikalise moekunstikino peale veidi rohkem mõelda, siis meenub ehe ja inimlik vaade käesoleval aastal manala teed läinud (RIP) ikoonilise moefotograafi Bill Cunninghami ellu – „Bill Cunningham New York” (2010). See on fantastiline dokumentaal tänavamoe jäädvustamisest. See kirg ja autentsus, millega Cunningham oma tööd tegi, on inspiratsiooniallikaks ja reaalsuskontrolliks meile kõigile tänapäeva kiires asjade või kuulsuse taga ajamise virvarris. Mulle jääb igavesti meelde tema väide, et moe-show on alati olnud ja jääb alati olema tänavatele, mitte moelavadele. Sulatõsi ju!”
MoeKunstiKino toimub 6.−12. oktoobril kinos Sõprus. MoeKunstiKino pileteid saab soetada Sõpruse kassast või Piletilevist.
Tallinn Coffee Festivali võlu ei peitu vaid kohvis. Ürituse raames leiab iga külastaja endale meelepärase joogipoolise – olgu see kvaliteetne meeliergutav kohv, soojendav tee või laste lemmik kakao. Meeldiva joogi kõrvale saab maiustada nii kvaliteetset šokolaadi kui ka suussulavaid gurmee-ekleere. Tugevamat kehakinnitust pakub „Kosmiline tänavatoit“, mille menüüst leiab erinevate lihade täidisega kinnised burgerid.
Festivali programmi peaesineja on Klaus Thomsen Kopenhaagenist, kes on Euroopa ühe hinnatuima Coffee Collective erikohvi röstikoja asutaja. Üritusel on osalemas teisedki põnevad röstikojad ja suuremad maaletoojad nii Eestist kui välismaalt. Uustulnikatest väärib mainimist röstikoda Good Life Coffee Roasters Soomest, mis sai just hiljuti 2024. aasta Põhjamaade parima röstikoja tiitli. Lätist osaleb röstikoda Kalve Coffee Roasters, Poolast Sacred Mill Coffee Roasters, Šveitsist Ally Coffee. Türgi ja Brasiilia saatkonnad tutvustavad külastajatele oma maade kohvikultuuri.
Festivali programm pakub põnevust ja kaasaelamisrõõmu kohvikelnerite ehk baristade võistlustele. Mitmekümne osaleja hulgast selgitatakse välja osavamad kahel alal: latte art ehk piimakujundite valamises ning cupping’us ehk kohvi maitsmises. Meistritiitli eest lähevad võistlustulle nii kogenud kui ka alles alustavad baristad Eestist, Lätist ja Leedust.
Olgu lisatud, et kohvifestival on kogu pere üritus. Nii laupäeval kui pühapäeval on avatud ka lasteala.
Uuri lisa www.tallinncoffeefestival.ee.
Tänavune tasuta kontsertide päev on pühendatud Telliskivi Loomelinnakule, kus Jazzkaar juba kümnendat aastat pesitseb. “Täna, kümme aastat pärast Jazzkaare esmakordset maandumist Telliskivi Loomelinnakus, on palju muutunud. Kinnisest tööstuslinnakust on saanud avatud ja kultuurist pungil linnaruum. Meil on ilmatuma hea meel, et Jazzkaar on olnud sel ajal meiega. Rõõm on näha, et festivali 35. sünnipäeva programm on sama värvikirev või koguni veelgi erksam,” tervitab saabuvat festivali Telliskivi Loomelinnaku juht Jaanus Juss.
Tasuta kontsertide päeva projektijuhi Anna Brit Vetsa sõnul on pühapäevane programm värske ja piisavalt eriilmeline, et igaüks sealt midagi huvitavat leiaks. “Ühe uuendusena tõime traditsioonilise hommikujooga asemel programmi sisse hoogsa treeningu, mida viib läbi “Terevisioonis” end inimeste südameisse loksutanud treener Enn Meiesaar,” tutvustab Vetsa. “Esinejaid on soolost bigbändini ning nädalane jazzipidu saab imeliste artistide saatel võimsa stardi.”
Programm algab pühapäeva hommikul hoogsalt JAIKis Jazzercise rühmatreeninguga, kus kell 10.00 saab treener Enn Meiesaarega live-muusika saatel kehad pikaks päevaks ette valmistada. Kell 11.00 ootavad Põhja Konna rõdul funk-muusikaga Marta Lotta Kukk & Analoog. Tiina Adamson & Eesti Ukuleleorkester demonstreerivad kell 12.00 Fotografiskas, kuidas luua väikeste instrumentidega suuri maailmu. Kell 13.00 kutsub ansambli Dagö kitarrist, helilooja ning arranžeerija Peeter Rebane jazzisõpru Velvetisse, kus saab kuulata mõnusat soolokava “ISE”. Tallinna Muusika- ja Balletikooli rütmimuusika õpilased seavad kell 13.30 end sisse Telliskivi õuealal ning nautida saab MUBA Bigband’i kontserti.
Algusega kell 14.00 toimub lausa kaks kontserti – Vaal Galeriis on võimalik imetleda nii head kunsti kui ka muusikat, esinevad Allan Kaljaste saksofonil ja Lota-Loviisa Rohtla kontrabassil. Viru Keskuses astub samal ajal lavale Reti Niimann trio. Velvetis vallutab kell 15.00 kosmilise omaloominguga lava noor näitleja ja laulukirjutaja Mihkel Kuusk. Tasuta kontsertide päeva muusikalisele programmile paneb punkti Tidi&bande kell 16.00 Fotografiskas.
Lisaks kontsertidele toimub veel palju põnevat: vinüülikogusse leiab täiendust Jazzkaare plaaditurult; põnevaid fakte Telliskivi piirkonna, ajaloo ja praeguste asukate kohta saab teada Loomelinnaku tuuril; riimitamise töötuba viib läbi räppar säm ning Edasi.org vestlusringis kohtuvad Kristjan Järvi, Kadri Voorand, Kristjan Port ja moderaator Brent Pere.
Pärast tasuta kontsertide programmi kõlab kell 18.00 JAIKis Jazzkaar 2024 avakontsert “Moral Paradox”. Esitusele tuleb noore helilooja ja laulja Bianca Rantala uudisteos, mis kirjutatud spetsiaalselt tänavuse festivali jaoks. Laval on koos autoriga Jukka Eskola, Valter Soosalu, orkester, vokaalansambel ja jazzbänd.
Tutvu kogu programmiga Jazzkaare kodulehel!
35. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub 21.–28. aprillini 2024 üle Eesti.
