Foto: Vogue.com
Anni Jürgenson, modell ja ehtekunstnik:
„Lisaks kõigile suurepärastele moeteemalistele dokfilmidele, mis viimaste aastate jooksul tehtud, meeldivad mulle hoopis vanemad mängufilmid, mis moele ja popkultuurile vihjavad. Moefotograaf William Kleini 1966. aastal valminud film „Who Are You, Polly Magoo?” („Kes sa oled, Polly Magoo”) on suurepäraselt irooniline, lausa karikatuurne vaade ühe supermodelli elule ja Pariisi kõrgmoe maailmale. On meeldivalt üllatav näha, kuidas aastakümnete jooksul pole tegelikult kuigi palju muutunud! Ja muidugi ka Michelangelo Antonioni klassika „Blow-up”…”
Ženja Fokin, stilist:
„Päevakava on tihe, kogu aeg on kiire, kuid akusid peab laadima ning dokumentaalfilmid, eriti veel moevaldkonnast, on nagu mesi minu hingele! Kui korraks tagasi kiigata, täpsemalt aastasse 2014, siis ühe ereda mälestusena on meeles film „Iris” väga värvikast sisedisainerist ja moeikoonist Iris Apfelist. Selle filmi puhul saab osa peenmotoorikast ehk saab päriselt kiigata inimese enda sisse, saada osa vahetust emotsioonist ja muidugi see rõkkav värvigamma, ekstreemselt kuhjatud ehteid ning ekstsentriline riietumisstiil, kus kerkib lausa mitmeid küsi- ja hüüumärke – on see nüüd hea või hoopis halb maitse?
Sel aastal oli mul New Yorgi moenädalal toimunud üritusel võimalik kohtuda legendaarse Iris Apfeli endaga. Otsekui moekunstikino filmist oli see kohtumine nii vahetu ja soe. Iris isegi teadis, et tema filmi on Eestis näidatud, ja tal oli väga hea meel, et saab inspireerida nooremat generatsiooni.
95-aastasena, see helk silmis, olek nii muhe ja mood kui elustiil, julged värvid, silmatorkavad detailid, joovastav rahulolu komplekteerimisest… Näete – vanus on kõigest number passis, seega moekat sügist, tehke järgi või makske kinni!”
Helen Saluveer, MoeKunstiKino peakorraldaja:
„Lemmikuid on nii palju – ma olen aastate jooksul vähemalt 100 moeteemalist filmi ära vaadanud. Aga üks meeldejäävamaid on kindlasti „Valentino – viimane keiser” („Valentino – the Last Emperor”), milles on nii glamuuri kui ka traagikat. Jälgida saab nii andeka moelooja töötamist kui ka seda, kuidas ettevõtte uued omanikud ta enda loodud firmast lihtsalt välja tõukavad.
Mulle meeldib väga ka „Mai esimene esmaspäev” („First Monday in May”), mis on sel aastal MoeKunstiKino programmis ning jälgib imelise moenäituse ning MET gaala korraldamist.”
Helene Vetik, disainer ja Portail.ee kaasautor:
„„Diana Vreeland: Silm peab rändama” („Diana Vreeland: The Eye Has to Travel”). Antud dokumentaal jutustab väga kirevalt ja elavalt Diana Vreelandi aegadest Harper’s Bazaari ja Vogue’i toimetajana, sellest, kuidas ta põhimõtteliselt leiutas Twiggy-sugused modellid ja moefoto stilistika sellisena, nagu see tänini on. Metsikult inspireeriv, veidike hull Diana õpetab nägema ilu kõigis ja kõiges, olles sealjuures arrogantne ja šarmantne samal ajal.”
Sandra Palm, fotograaf:
„Hetkel on minu lemmik moefilm „Dior and I” („Mina ja Dior”). Selles teoses said minu jaoks kokku suur lemmik Raf Simons ja teine suur lemmik Dior. Sümbioos, millesse oleks justkui ette konflikt sisse kirjutatud, tuuakse täiesti häbitult ja ausalt vaatajate ette, keskendudes täielikult moemaailma telgitaguste tõetruule jutustamisele. Film on seotud dünaamiliseks tervikuks, kust ei puudu konflikt, võit, kaotus ega kulminatsioon, mis teeb sellest eriliselt kaasahaarava vaatamise. Tänasel päeval filmi vaadates tasub muidugi silmas pidada, et Raf Simons lahkus ootamatult aasta tagasi Diori moemajast. Tõeline moemaan, nagu mina, lõpetab filmi vaatamise pisarates.”
Rauno Pello, Brand Manuali disainijuht:
„Minu jaoks kipub moefilmi mõiste olema laiem kui moest või moekunstnikust rääkiv film. Esmase mõttena lemmikmoefilmidest tulevad meelde hoopiski Tom Fordi „Üksik mees” („A Single Man”) sundimatu elegantsiga ja 1975. aasta „The Rocky Horror Picture Show” kreiside kostüümidega. Aga kui klassikalise moekunstikino peale veidi rohkem mõelda, siis meenub ehe ja inimlik vaade käesoleval aastal manala teed läinud (RIP) ikoonilise moefotograafi Bill Cunninghami ellu – „Bill Cunningham New York” (2010). See on fantastiline dokumentaal tänavamoe jäädvustamisest. See kirg ja autentsus, millega Cunningham oma tööd tegi, on inspiratsiooniallikaks ja reaalsuskontrolliks meile kõigile tänapäeva kiires asjade või kuulsuse taga ajamise virvarris. Mulle jääb igavesti meelde tema väide, et moe-show on alati olnud ja jääb alati olema tänavatele, mitte moelavadele. Sulatõsi ju!”
MoeKunstiKino toimub 6.−12. oktoobril kinos Sõprus. MoeKunstiKino pileteid saab soetada Sõpruse kassast või Piletilevist.
Kogu õhtu jooksul on galeriis avatud Nukufilmi haruldane väljapanek, kus saab lähedalt näha Eesti nukuanimatsiooni filmides kasutatud originaalnukke ja rekvisiite. Kell 19.00 tutvustab väljapanekut Nukufilmi tegevjuht ja animaator Märt Kivi, kes räägib lähemalt animatsiooni loomise protsessist ning sellest, kuidas tegelased ekraanile jõuavad.
Laste- ja pereprogramm algab kell 18.00. Kavas on valik Eesti nukuanimatsiooni klassikast ja uuematest stop-motion-filmidest. Lasteprogrammi juhatab sisse Vallo Toomla. Samal ajal toimub ka Animakooli animatsioonitöötuba, kus osalejad loovad plastiliinitegelased ning animeerivad neist oma väikese filmi. Töötuba sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning varasem kogemus ei ole vajalik. Kui töötuba on täitunud, saab kohapeal proovida ka lühemat animatsioonikatsetust lamenuku tehnikas.
Õhtune filmiprogramm algab kell 20.30. Ekraanile jõuab valik Eesti tunnustatud nukuanimaatorite loomingust, mis on jõudnud rahvusvaheliste animafestivalide programmidesse. Linastuvad Mati Küti, Riho Undi, Priit Tenderi, Mait Laasi, Girlin Bassovskaja, Ülo Pikkovi ja Jonas Tauli filmid.
Viimase filmina linastub programmis Jonas Tauli “Öömõtted”, mis põhineb tema 2016. aastal kirjutatud samanimelisel raamatul. Film linastus tänavusel Berlinale filmifestivalil ning kodupublikul avaneb esmakordna võimalus Kai kultuuriööl Tauli öiseid mõtisklusi näha. Programmile eelneb Märt Kivi sissejuhatus ning pärast filmiseanssi kohtuvad publikuga filmitegijad Jonas Taul ja Mait Laas.
Kultuuriöö programm Kai kunstikeskuses on tasuta. Animakooli töötuba toimub eelregistreerimisega ning osalustasu on 5 eurot. Kohtade arv on piiratud. Registreerumine ja piletid Fientast.
Programmi üheks tähelepanuväärsemaks sündmuseks on Jackie Chani roll draamakomöödias „Mängime kodu”, kus märulifilmide legend astub üles hoopis Alzheimeri tõbe põdeva mehena. Sama isiklikku mõõdet kannab ka režissöör Li Taiyani lugu, mis on inspireeritud tema enda perekonna kogemusest. Teise oodatud nimena jõuab Tartusse Emilia Clarke, keda näeb ulmelises romantilises draamas „Teine elu”, mille maailma esilinastus toimus tänavusel Tribeca festivalil.
Rahvusvahelisest programmist leiab veel Igor Šeregi menuka komöödia „Pulmad”, Alex Camilleri Malta-hõngulise muusikalise draama „Żejtune”, Aina Cloteti Cannes’i programmis „Kriitikute nädal” linastunud „Elagu elu!” ning Géraldine Nakache värske suhtepsühholoogilise draama „Mõtle head”.
Esimest korda on Tartuffi vabaõhukinos kavas ka eraldi lühifilmide õhtu „Shorts@Tartuff: lühkarid, armastusega”, mille programmi on koostanud PÖFF Shorts. Festivali avafilmiks on Tai režissööride linateos „Gohan – valge koer”.
Samuti jõuavad vabaõhuekraanile ka armastusfilmide klassikud, nende seas Baz Luhrmanni „Moulin Rouge”, Pedro Almodóvari „Seo mind! Ahelda mind!”, Rob Reineri „Ole minuga”, Martin Scorsese „Hirmu neem”, Jacques Deray „Bassein” ja Thea Sharrocki „Mina enne sind”. Lisaks linastuvad Elektriteatris dokumentaal- ja noortefilmid.
Kõik Tartuffi seansid on publikule tasuta. Festivali programmi ja lisainfo leiab Tartuffi kodulehelt tartuff.ee.
