Foto: Kalle Veesaar
“Kindlasti pesen ma õhtul maha kõik, mis päeva jooksul näole maandunud,” alustab Piret oma näohoolduse a ja o-ga. Aegade jooksul on ta selleks kasutanud erinevaid tooteid, kuid nüüdseks jäänud pidama geeljate näopesuvahendite juurde. “Ma olen ka täielik mitsellaarvee fänn, minu meelest on see sajandi kosmeetikaleiutis.” Seda peamiselt seetõttu, et aastakümneid tagasi sai “rasvast grimmi” maha võetud vaseliini ja ligniiniga, mida pidi veel omakorda pesuseebiga maha nühkima. “Mitsellaarvesi on selle kõrval tõeline õnnistus!”
Agar katsetaja
Piret tunnistab, et ta ei ole ülemäära märgitruu, kuid aastate ning omajagu katse-eksituse meetoditega on välja kujunenud lemmikud, mille juurde ta pidama on jäänud. Üks toode, mida naine Kaubamajast juurde ostmas käib ja teistelegi julgelt soovitab, on Kiehl’si tummine silmaümbruskreem avokaadoga. “Lihtne, kuid parajalt rasvane, ideaalne ka grimmi alla, kuna ei jää silma ümber läikima.”
Samuti pälvib kiidusõnu Dr. Hauschka roosi kehaõli ja kehakreem, mille kasutamine kosutab nii ihu kui ka hinge. Grimmeerija kaudu jõudis Pireti ellu ka Lumene CC-kreem, mida on hea kerge meigi tegemisel kasutada. “Põhisoovitus grimmeerijatelt on ikkagi, et õhtul nägu puhtaks ning kui on vaba päev, siis lasta nahal puhata,” jagab Piret tarkusetera.
Parfüümi ja glamuuri
Kui Kaubamajast rääkida, on Pireti lemmikkoht Lõhnatuba, parfüümide tõeline pühamu. “See on hoopis teine maailm!” lööb naise nägu särama. “Ma ei ole spetsialist, aga mulle väga meeldivad erilisemat laadi parfüümid.” Lõhnatuppa siseneb Piret alati avatud meelega, valmis uusi parfüüme avastama, kuid ikka on juhtunud, et ta jääb mõnda oma lemmikusse kinni. Üks sellistest on Serge Lutensi Fille en Aiguilles – intensiivne, soe, puidune. “Minule meenutab see Kääriku suusabaasi, kus suuski tõrvati!” Serge Lutens on siiski ainult osake Pireti lõhnagarderoobist, sest käib temalgi lõhnade piserdamine vastavalt tujudele ja siis peab valikut olema. Ning kui Piret on kord 85-aastane glamuuri-pensionär, siis plaanib ta Kaubamaja Lõhnatoast oi-kui-palju lõhnu veel koju tuua.
“Punast huult ma kardan!”
“See, mille me endale 14-aastasena näkku määrisime, on minu meelest see, millega täna surnuid meigitakse,” ilmestab Piret meeleolukalt seda, kuhu “surimaskist ja pruunist Dzintarsi huulepulgast” meigimaailm tänaseks jõudnud on. Kuigi täna usaldab ta end erilisema sündmuse puhul ihumeikar Anu Konze käe alla, siis pretensioonikat punast huult kipub ta vältima ikka ja paneb hoopis rõhku üles seatud soengule, mis annab kohe pidulikuma tunde.
Lõpetuseks ütleb Piret, et tema nägu üldsiselt kannatab kõike ja ta ei pea piirduma ainult öko- või apteegikosmeetikaga, kuid üks, mida see ei kannata, on liigne päike. “Suvel SPF 50 faktor ning kaabu,” kõlab resoluutne ilureegel.
Avasta Piret Kalda ilulemmikud galeriist!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris.
Astudes Sille Randviiri kesklinna industriaalsemasse nurka peidetud stuudiosse justkui vahetad Tallinna Kopenhaageni vastu. Kõrged valged seinad, suured aknad, meeldiv muusika ja elegantne sisustus komplementeerivad seinte ääres paiknevatel stangetel ilutsevaid rõivaid. Nende multifunktsionaalsete kleitide ja set’idega võib minna olenevalt kandja õhtu eesmärkidest nii klubisse pidu panema kui presidendi vastuvõtule komplimente koguma. Maandun Sille mugaval diivanil ja lasen ta mõtetel vabalt voolata. Aeg-ajalt kõõritan ideaalse musta pusa suunas, mis mulle toanurgast sosistab, et just tema ongi mu elust puudu ja tahab minuga koos koju minna.
Alustame algusest
“Olen pärit Märjamaalt, käisin seal gümnaasiumis,” alustab Sille. “Ma arvan, et see juhtus kuskil 10. või 11. klassis, kui hakkasin endale ise riideid tegema. Mu vanaema oli omal ajal rätsep ja ema on alati olnud käsitöös tugev, ka mina käisin põhikoolis käsitööolümpiaadidel. See oli mul alati kuidagi käpas. Hakkasin siis endale ise riideid tegema ja klassikaaslased olid kohe platsis nagu väikesed harakad – tahtsid ka midagi ägedat saada. Nii see algaski ja gümnaasiumi lõpuks oli otsus tehtud, mida edasi õppima lähen: rätsepaks ja stilistiks.
Pärast rätsepakooli tegin eritellimustel õhtukleite ja pruutkleite, mu lõputöö oligi mu esimene pruutkleit. Nii läks päris mitu aastat, kuni sain aru, et kliendid tulevad oma piltidega ja ma lihtsalt teengi neid pilte järele. Tundsin, et see ei ole see, mida ma teha tahan, ja läksin Taani õppima.”
Rätsepakool andis Randviirile tugeva baasi, nii lõigete osas kui õmblemises. “Õppisin, kuidas konstrueerida, kuidas modelleerida, kuidas ühte eset nullist luua. Kui ma Taani õppima läksin, oli see väga suureks eeliseks. Disainerid joonistavad paberile kavandeid, mis võivad olla väga lahedad, aga kui sa ei oska seda päriselt valmis teha, siis mis sellest ägedusest alles jääb?” Taanist viis aastat tagasi tulles tegeles Randviir algul rohkem stilistikaga, kuid nüüdseks on ta sellest enamjaolt loobunud ja on keskendunud eelkõige Puue brändi arendamisele.
Korda luues
Disaineri 2025. aasta debüütkollektsioon kandis nime “Kaos”. Temale kaos ei olnud tol hetkel niivõrd miski, mida silmaga näed: “Disaini mõttes oli see pigem seisund, mis mind sel hetkel, kogu selle protsessi käigus, valdas. Kollektsiooni luues oligi mu sisemiseks tungiks luua sellesse segadusse kord.”
Üks paras segadus võib valitseda loomingulise inimese peas ka moeloome äriosaga tegeledes. Sille on kindel, et ilma ärilise mõtlemise ja leidlikkuseta brändi Eestis ehitada pole võimalik. “Ausalt öeldes ei ole see lihtne – sa lihtsalt investeerid kogu aeg. Materjalid on läinud väga kalliks ja nende kättesaadavus väga keeruliseks. Mõned kangad, mida varem kasutasin, on üldse tootmisest maha läinud, furnituuriga on sama lugu. Hõbenõela kollektsiooniga alustades käisin terve Tallinna läbi ja mitte kuskil ei leidnud näiteks valget triiksärgikangast ega musta mantlikangast. Lõpuks tuli appi Eve Hanson, kelle ateljeest leidsin vajalikud materjalid.”
View this post on Instagram
Randviiri jaoks algab disainiprotsess väikestele asjadele keskendumisega. “Minu töö on väga detailipõhine: teen neist lähtuvalt ühe toote valmis ja siis hakkan inspireerituna sellest tegema järgmist. Üks triiksärk tekkiski umbes kaks nädalat tagasi mõttega, et ma ei jõua vajalikku furnituuri välismaalt kätte saada, sest need asjad tulevad tavaliselt kolm-neli nädalat. Pidin leidma uusi viise, kuidas soovitud efekti saavutada.”
Hoitud asjad
Kas Eestis jagub kvaliteetsele kodumaisele disainile ostjaid? Sille usub, et jagub, sest lisaks kvaliteedile on inimestele paratamatult oluline ka brändi identiteet. “Need inimesed, kes tahavad eristuda, on olemas. Võib öelda, et nõudlust on mul pigem rohkem, kui ma praegu pakkuda suudan. Loodetavasti saab Hõbenõela kollektsiooniga samaaegselt valmis ka koduleht. Lisaks eneseväljendusele on kollektsiooni suunitlus olla kantav ja müüdav, sest lõppkokkuvõttes on see mu töö ja maksan sellega oma arveid. Teen teadlikult ready-to-wear’i ja olen praegu teinud väga palju lõikeid eesmärgiga, et nad oleksid skaleeritavad ja saaksin neid tootmisse viia.”
Brändiga on disaineri sõnul see imelik asi, et kõigepealt ehitad selle üles ideede maailmas ja füüsilise tooteni jõudes pead tagasi tulema päris maailma. “Suur segapudru käib. Ühelt poolt tahan, et kollektsioon oleks eristuv ja lahe ja edgy, aga teiselt poolt mõtlen alati ka kliendile ja sellele, kas see sobib tema ellu, kas ta tunneb end nendes asjades hästi. Paljud minu kliendid on loomevaldkonna inimesed, kes väärtustavad disaini. Nagu ikka, ka lõpetajaid on mul tavaliselt väga palju! See on minu jaoks väga suur kompliment ja tekitab sooja tunde, kui keegi tahab olulist hetke just minu kleidis või kostüümis tähistada. Tean ka seda, et minu kliendid hoiavad minu asju, hooldavad neid ja see tagab, et need jäävad garderoobi kauaks püsima.”
“hõbe” Hõbenõelale
Jõuame jutuga Puue brändi koduni, Sille ateljeeni, mis annab tema kollektsioonidele niivõrd sobiliku tausta. Ruum on Sille jaoks väga oluline: “Ma veedan stuudios enamiku ajast, koju lähen lihtsalt magama. Mu keskkond peab olema avar, ilus ja selline, kus ma saan klienti vastu võtta. Arvan, et õige keskkond paneb ka klienti disaini rohkem väärtustama.” Lisaks sisekujundusele pakub disainerile huvi ka aksessuaaride tootmine: “Olen hakanud tegema päris palju kotte ja eks mulle üleüldse meeldivad igasugused väikesed jubinad. Võimalik, et hakkan tootma lisaks kottidele ka midagi veel.”
Randviiri loodud esemed on pealtnäha lihtsad ja minimalistlikud. “Eks ole Skandinaavia stiil on minu taustaks,” ei tee Sille saladust. Tegelikkuses aga on iga tema toode väga mitmetahuline: pealt on see lihtne triiksärk, aga kui süvenenult vaadata, leiab mitmeid põnevaid detaile, näiteks tagaluku. “Kui särk on seljas, ja on lukk seljalt lahti, seda saab kleidina kanda, kui tõmbad luku kinni, muutub kleit särgiks tagasi. Siin on ka reguleeritavad kinnitused, mis samuti mängulisust lisavad,” selgitab Sille. “Mõtteviis, et detailides on jõud, on jõudnud minu disaini stilistikatöö kaudu. Selle puhul võtad mingi baas-outfiti ja hakkad sinna juurde lisama kingi, kotti, ehteid, mis lõpuks panevad terviku elama. See on mu lähenemist disainiprotsessile muutnud: ma ei disaini ainult üht toodet, vaid mõtlen kohe alguses läbi stilistika – selle, kuidas toode kandja seljas elama hakkab. Veel meeldib mulle luua kontraste: õhuline, voolav kangas ja aktsentidena juures robustsemad detailid.”
Mida näitab Randviir moenädala laval? “Uus kollektsioon on mingis mõttes muidugi sarnane eelmisele, töötan ju selle kallal, et mul oleks äratuntav käekiri. Ma ei hakka jalgratast leiutama. Aga värvides on muutus: eelmises kollektsioonis oli mul palju pruuni, erinevaid halle ja üsna palju valget. Nüüd on valget vähem, pigem domineerib nude, kaks erinevat halli ja must. Väga palju musta, ma ei saa mustast üle! Isegi kui hakkan mingeid värve katsetama, lähen alati tagasi musta juurde. Mulle endale see kokkutulnud palett väga meeldib. Tanel Veenre ütles mulle kunagi, et mu asjad on väga styling-based ja ka trend-based ja siinkohal ei saa vaielda.”
Tööd ja armastust on uude kollektsiooni läinud Randviiril enam kui küll. “Ma olen sellesse pannud kõik, mida olen viie aasta jooksul õppinud ja teinud, et luua oma identiteeti, aga kindlasti toonud juurde ka uuendusi. Kollektsiooni nimi on “sølv”, mis ongi taani keeles “hõbe”. Tahan, et see kollektsioon saaks mu brändi visiitkaardiks. Enamik lõikeid on uued, isegi kui üldine vaib on eelmise kollektsiooniga sarnane. Kindlasti tegin kogu konstrueerimist nii korrektselt kui võimalik, et seda, mis tuleb lavale, saaks ka õmblejatele seeriatootmiseks üle anda.”
Sõbrad ja maagiline kaitserüü
Sillel on vedanud toetavate lähedastega. “Ideid meeldib mulle põrgatada moevaldkonna kaaslastega, näiteks Mari-Ly Kapiga ja Katrin Aasmaaga, kes kuuluvad ka minu parimate sõprade ringi. Siiani olen enamjaolt üksi ja omaette toimetanud, aga brändi kasvuga olen aru saanud, et edasiviiv jõud on hea tiim. Minu unistus on, et varsti on mul stuudios oma õmbleja, et sellest tulenevalt läheks tootmisprotsess lihtsamaks ning kiiremaks. Kõige lähedasemad sõbrad, pere ja mu kaaslane on need, kes nende paari kuu jooksul enne kollektsiooni esitlust on olnud kõige suuremaks toeks nii mentaalselt kui füüsiliselt.”
Mida disainer ise igapäevaselt kannab? Nagu selgub, sedasama võrgutavat musta pusa, mis on mulle terve intetrvjuu aja silma teinud. “Kui peaksin valima eluks ajaks ühe rõiva, siis see oleks must kapuutsiga pusa. Seda ma ilmselt kõige rohkem kannangi igapäevaelus. See on kõige mugavam toode, ükskõik kuidas sa välja näed ja mida päev toob. Seda saab ka erinevalt stiliseerida. Paned alla dressid ja tossud ja oled ülimalt casual, paned alla kontsad ja lähed sellega kontserdile. Lisaks on ta pehme ja soe. Ja mustal pusal on mingi psühholoogiline maagia: kui tahad ennast peita, tõmbad kapuutsi pähe ja saadki omaette ning kaitstud olla!” Ei jää üle midagi muud kui nõustuda.
Ootan väga Randviiri “hõbedaga” kohtumist Tallinna moenädala catwalk’il, kus meid ootavad petlikult lihtsad kleidid, peen rätsepakunst ja pealtnäha lihtne, tegelikult aga maagilist jõudu täis moedisain.
Tänavused Kuldnõel ja Hõbenõel jagatakse sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 28. oktoobril toimuval Kuldnõela galal. Kuldnõelale on nomineeritud Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg, Hõbenõelale Sille Randviir, Britten Pärkson ja Mari Lemet.
Kui varasematel aastatel köitis tähelepanu eelkõige mänguline pakendidisain ja uued tootekategooriad, siis nüüd räägitakse Korea kosmeetikast hoopis teises võtmes. Fookuses on teaduspõhised toimeained, naha tervise hoidmine ning innovatsioon, mis jõuab laborist poelettidele sageli enne, kui mujal maailmas. Korea ilumärgid teevad tihedat koostööd teaduslaborite ja ülikoolidega ning reageerivad uutele uuringutele kiiresti. Samal ajal pööratakse suurt tähelepanu ka kasutuskogemusele – tekstuuridele, pakendamistehnoloogiale, toote imendumisele ja sellele, kuidas tooted omavahel töötavad. Seega pole üldse juhus, et paljud rahvusvahelised ilubrändid jälgivad tähelepanelikult just Korea turgu.
Ilu, mis algab tasakaalust
Korea ilufilosoofia erineb lääne omast juba lähteülesande poolest. Kui Euroopas keskendutakse sageli vananemisilmingute korrigeerimisele või konkreetsete probleemide kiirele lahendamisele, siis Korea nahahooldus lähtub ennetusest. Eesmärk ei ole üksnes siluda kortse või peita punetust, vaid hoida naha kaitsebarjäär tugevana, säilitada niiskustase ning toetada naha loomulikke taastumisprotsesse.
Sama mõtteviis peegeldub ka toodetes. Selle asemel et pakkuda võimalikult tugevaid toimeid lühikese aja jooksul, eelistatakse nahka toetavaid koostisi, mida saab kasutada järjepidevalt. Seetõttu sobivad paljud Korea tooted hästi ka tundlikule nahale. Ärge saage valesti aru, jätkuvalt leidub valikust nii happeid, retinoide kui ka tugeva toimega seerumeid. Erinevus seisneb pigem selles, kuidas neid kasutatakse ja millega kombineeritakse.
Ka kümneastmeline rutiin, mis kujunes omal ajal K-beauty sünonüümiks, pole enam eesmärk omaette. Tänane lähenemine on praktilisem: puhastus, niisutus, päikesekaitse ning üks või kaks konkreetsele vajadusele vastavat toodet on juba täiesti piisavad. Nii räägitakse ka Korea ilumaailmas üha enam skinimalism’ist ehk sellest, et vannitoa iluriiul ei peaks tingimata pikemaks muutuma, vaid et iga seal paiknev toode oleks läbimõeldum.
5 toimeainet, millest kõik räägivad
Kui on üks märksõna, mis iseloomustab tänast Korea kosmeetikat kõige paremini, siis on see innovatsioon. Uued koostised, kapseldamistehnoloogiad ja biotehnoloogilised lahendused jõuavad turule erakordselt kiiresti. Mitmed toimeained, millest mõni aasta tagasi räägiti vaid esteetilise meditsiini kontekstis, on nüüd leidnud tee ka igapäevasesse nahahooldusse.
Üks 2026. aasta enim kõneainet pakkuvaid koostisosi on PDRN ehk polüdeoksüribonukleotiid. Tegemist on DNA-fragmentidest koosneva ühendiga, mida on kasutatud regeneratiivses meditsiinis ja esteetilistes protseduurides. Kosmeetikatoodetes hinnatakse PDRN-i eelkõige selle nahka taastava ja niisutava toime tõttu. Oluline on siiski teha vahet kosmeetikal ja meditsiinilistel protseduuridel: kreemides ja seerumites kasutatav PDRN ei toimi samal viisil nagu kliinikutes tehtavad süsteravid. Seetõttu ei maksa kreemilt oodata kliinikuprotseduuri tulemust, küll aga võib hästi formuleeritud toode parandada naha üldist seisundit ja toetada selle loomulikku taastumist. Just seetõttu on PDRN saanud paljude uuemate Korea nahahooldustoodete keskseks koostisosaks.
Teine kiiresti populaarsust koguv märksõna on eksosoomid. Tegemist on rakuväliste osakestega, mille rolli naha taastumisel alles uuritakse. Kosmeetikas kasutatakse enamasti eksosoomidest inspireeritud või biotehnoloogiliselt toodetud lahendusi, mille eesmärk on toetada naha uuenemist ja parandada toimeainete omastamist. Kuigi teadusuuringud arenevad kiiresti, liigub eksosoomide ümber ka palju turunduslikku kõnepruuki ning kõik lubadused ei ole veel võrdselt tõendatud.
Märksa pikema ajalooga on peptiidid, mis kuuluvad tänapäeva nahahoolduse klassikasse. Need aitavad toetada naha elastsust, tugevdada kaitsebarjääri ning stimuleerida kollageeni tootmisega seotud protsesse. Korea tootjad kombineerivad peptiide sageli teiste niisutavate ja rahustavate koostisosadega, et saavutada võimalikult mitmekülgne tulemus.
Endiselt on väga olulisel kohal ka Centella Asiatica ehk aasia vesinaba – taim, mille rahustavad omadused on teinud sellest ühe Korea kosmeetikatoodete põhikoostise. Seda kasutatakse eelkõige punetava, ärritunud või tundliku naha hoolduses ning see sobib hästi ka pärast aktiivsete hapete või retinoidide kasutamist naha tasakaalustamiseks.
Ja loomulikult ei ole kuhugi kadunud teolima. Kui see algusaastatel tundus paljude jaoks eksootilise uudsusena, siis nüüd peetakse seda lihtsalt üheks tõhusaks niisutavaks ja nahka taastavaks koostisosaks, mille populaarsus püsib tänu selle mitmekülgsele kasutusvõimalusele.
Korea ilu Kaubamajas
Kui veel mõni aasta tagasi tuli paljusid hinnatud Korea ilubrände tellida välismaalt, siis nüüd on valik märgatavalt laienenud ka kohalikes ilupoodides. Rõõmustava uudisena on ka Kaubamaja Ilumaailmas seadnud end sisse Korea kosmeetika ala, mis koondab senisest avarama valiku nii tuntud kui ka kiiresti populaarsust koguvatest K-beauty kaubamärkidest. Huvilisi ootavad teiste seas tuntud ilumärgid nagu Medicube, Dr. Althea, Anua, Beauty of Joseon, Haruharu Wonder, VT Cosmetics, Skin1004, Purito Seoul, TirTir, Rom&nd ja teised. Valik hõlmab nii nahahooldust, juuksehooldust kui ka dekoratiivkosmeetikat ning peegeldab hästi seda, millises suunas K-beauty just praegu liigub.
Tutvu Kaubamaja Korea ilu tootevalikuga Ilumaailmas või veebipoes kaubamaja.ee!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2026. aasta suvenumbris.
