Kindlasti mäletavad paljud meie lugejad nõukaajast vanemate kappi virnade viisi kokku ostetud kirevaid ja triibulisi Marati dresse. Eks mõni meist käib siiani emal-isal maal abiks lehti riisumas, eelmainitud (kuid pisut päevinäinud) trendirõivas seljas. Nüüd on aga eesti disainimaastikul Marati kaubamärgist taas põhjust rääkida, sest kodumaine rõivabränd sünnib vingelt uuesti. Üks Marati uutest omanikest, Raul Saks, oli nõus meiega oma mõtteid sel teemal vahetama.

Miks sellise ettevõtmisega nagu Marati kaubamärgi uuendamine üldse algust tegite? Millest see huvi?

Töötasin 2011.-2016. aastal Sangari turundusdirektorina ning tegelesin sellel ajal päris intensiivselt Sangarile uue hingamise andmisega, nii turunduse kui ka tootearenduse vallas. Mõned asjad, mis seal ette said võetud, õnnestusid päris hästi ja pooljuhuslikult jõudis Marat ise minuni. Marati eelmine omanik soovis sellest ärist väljuda ja suunata oma energia teiste äride edendamisse. Marat oli saadaval. Suure ja uhke ajalooga bränd, 2016. aastaks tühi nagu kott. Maratist polnud kahjuks järel muud kui ilus mälestus kunagisest hiilgusest. Ei tea, miks, aga mulle tundus, et mul võiksid olla olemas eeldused ja mõningased oskused Maratile hinge sisse puhuda. Nii see väljakutse vastu sai võetud ning pea ees tundmatusse hüpatud, tahtmist täis see ettevõtmine uuesti ellu äratada ja Marat suuremalt pildile tagasi tuua. 

Mis teeb Marati kaubamärgi sinu jaoks eriliseks?

Kõikidel kaubamärkidel ei ole sobivat aurat ja faktidega sõnastatavat X-faktorit. Maratil on need asjad olemas. Ajalugu, mis ulatub pea 100 aasta taha, mälestused, mis lähemalt või kaugemalt puudutavad kindlasti rohkem kui poolt Eesti elanikkonda, kaasaelamist ja toetust ning positiivset suhtumist kaasmaalastelt jne. Kahju oleks olnud kõiki neid eelduseid mitte kasutada ja lasta sellel brändil ära surra. 

Räägime ka teistest kodumaistest tegijatest. Millised Eesti disainerid sulle silma on jäänud ja miks?

Eks enam jäävad silma need, kellega ise oma varasemas karjääris või hetkel koostööd olen teinud või teen. Imponeerivad Reet Aus, Jaanus Vahtra, Antonio, Ivo Nikkolo… Kindlasti on meil veel väga palju häid disainereid. Selleks aga, et nii väiksel turul nagu Eesti saaks disainerite toodang massidesse jõuda, läheb vaja ratsionaalset ning kaalutletud ärilist lähenemist ettevõtmisse. Mitmed suurepärased tooted, mida Eestis luuakse, võiksid mõnel suurel turul olla 100 või 1000 korda edukamad, kui need on siin. Siin näemegi oma väljakutset – luua korralik rahvusvaheliste kontaktide võrgustik ning saada juurde kogemusi müügi ja turunduse vallas.  

Kirjelda veidi Marati olemust. Kellele see mõeldud on?

Kui me kaks aastat tagasi alustasime, oli Marat mõeldud neile käputäiele inimestele, kes veel käisid Maratist sooja pesu ostmas. Täna on ta mõeldud kõigile. Meil on tooteid nii naistele, lastele kui ka meestele. Siiani on tootevalikus olnud peaasjalikult puuvillased koduriided ja pesu, kuid järjest enam ka dressid ja trenditooted – pusad, T-särgid jne. Näeme, et Marati bränd läheb eestlastele korda ja juhindume enda tegemistes inimestest, kes soovivad toetada kodumaist ettevõtlust, kes tahavad näha päris meie enda brändi taassündi, kes patsutavad toetavalt õlale sõnumiga – andke minna, meile igal juhul Teie energia meeldib.  

Kas jagad meiega ka pisut tulevikuplaane? Mõned vihjed sellest, mida oodata võime?

Kõik plaanid on selleks, et neid muuta! Täna liigume teisel kursil, kui kaks aastat tagasi ette oskasime näha. Kuid suures plaanis töötame välja edasimüüjate võrku ja laienemist, ise tahame opereerida ühte või maksimaalselt kahte väga ägedat showroom’i ning hästi toimivat kaasaegset veebipoodi. Tahame kindlasti hakata kätt proovima ka enda toote Eestist välja müümisel, kuid selleks tuleb kodus asjad veel paremini toimima saada. Potentsiaali on. Kui jaksu on ja parajas annuses õnne ka leiame, siis on kõik võimalik. Oleks ju äge kui Marat müüks kunagi uuesti näiteks 20 miljonit toodet aastas, nii nagu 30-40 aastat tagasi tehti!

Marati uutele toodetele ja tegemistele saab pilgu peale heita Marati veebilehel aadressil marat.ee, samuti saab brändi tegemistega kursis olla sotsiaalmeedia vahendusel facebook.com/marateesti/ ja https://www.instagram.com/marateesti/.

Vaid mõned kuud tagasi esitles moemärk HANNES RÜÜTEL oma esimest ehetekollektsiooni “OIU”, mis peidab endas moemärgi asutaja Hannese helgeid mälestusi, soojust ja nostalgiat. Needsamad märksõnad kandusid edasi värskelt ilmavalgust näinud südasuvisesse fotomaagiasse – hetke, mil looduse lopsakus ja päikese paitus mõjuvad kõige ehedamalt.

Fotograaf Mia Tohveri jäädvustatud seeria seob üheks tervikuks hiljuti lansseeritud ehetekollektsiooni ja moemärgi HANNES RÜÜTEL unisex touch’iga rõivad. “Hannese looming oli sellesse sooja suveõhtusse loodud – kõik toonid, tekstuurid ja valgussillerdused sulasid kaamera ees kokku ühtseks maailmaks, justkui oleks võetud pipetiga värve ümbrusest ja seatud need kollektsiooni värvigammasse. Ja sellele kõigele puhus elu sisse modellide Elina ja Jürgeni mänguline energia,” kirjeldab Mia.

Tutvu kõnealuse seeriaga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.

Augusti lõpp toob Eesti moearmastajate ette visuaalse ja vaimse maiuspala. 25. augustil jõuab Sakala 3 Teatrimaja lavale viie Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna lõpetaja moeetendus “Finiśage” – ambitsioonikas ja kontseptuaalselt terviklik moesündmus, mis ühendab süvitsi mineva uurimistöö, oskusliku käsitööd ausse toova teostuse ning kõrgetasemelise lavastuse. 

“Finiśage” sündis vajadusest tekitada Eesti moemaastikule platvorm, kus autorimoe ideed ja teostus saavad mööndusteta avalduda. Kui ERKI Moeshow annab ruumi tudengite katsetustele ja Tallinna moenädal keskendub pigem kommertsbrändide turunduslikele eesmärkidele, siis kontseptuaalselt süvitsi minevaid lavastuslikke esitlusi näeb Eestis vähe.

Seda tühimikku asuvad oma hübriidetendusega täitma viis värskelt diplomeeritud moekunstnikku – Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk. Lavale jõuavad kunstilise väärtusega seisukohavõtud – teosed, mis kõnetavad nii oma ideede kui vormiga. Näeme, kuidas rõivas kannab nii mälu, mässu, palvet kui ka piinavalt ausaid küsimusi inimkogemuse kohta. Kunstnikud aitab lavale peaprodutsent Marie Soosaar.

Etenduse pealkirja omanäoline kirjapilt on tuletatud sõnadest finale, finiš ja finissage. Finale on moeetenduse lõppvaatus, mille käigus saab veel viimast korda tähistada ja tunnustada esitletud töid. Sel hetkel toimub justkui kollektsiooni uuestisünd, kus tehtud töö moodustab lõpuks ühtse terviku ning kollektsiooniloome pikk maratonidistants taandub kiirele sprindile. Võidujooksu finišijoonel pärjatakse tublimad medalitega, kuid selle joone ületamine on enamat kui autasu. Finišijoone ületamine on treeningu, visaduse ja rohkete väljakutsete kulminatsioon.

„Roni, Maria, Jaagupi, Kristiina ja Hanna power´is on tunda kuulsa Antwerp Six’i hõngu! Võrdlus kuulsate belglastega pole tehtud kergekäeliselt – grupi olulisus seisnes nende kompromissitus kontseptuaalses keeles ja kollektiivses vaimus, mis viis Belgia moe rahvusvahelisele tasemele. Ka meie kõnealune viisik on hämmastavalt ühtse vereringega ning töötab läbimõeldud narratiividega luues järjepanu kinematograafilisi esitlusi. „Finiśage“ on formaat, mida ootan kannatamatult,“ lausus Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja Piret Puppart.

Pupparti vaimustust jagab moeekspert ja EKA lektor Ester Kannelmäe. „Viisik tõestab, et noore Eesti moekunsti tase astub ühte sammu maailma nimekate moeülikoolide lõpetajate omaga. Nende looming on viimistletud ja teadlik. Eestis on sõpruskonnad varemgi moepilti kujundanud – eriti 90ndatel ja 2000ndate alguses – oli viimane aeg, et taoline ühtse visiooniga kooslus uuesti esile kerkiks. “Finiśage” on nende professionaalse teekonna esimene avalik samm ja  publikul on võimalus olla selle märkimisväärse hetke tunnistajaks,” innustab Kannelmäe.

Etenduse lavastus sünnib koostöös Ene-Liis Semperiga – kunstnikuga, kelle eksperimenteeriv, kompromissitu ja tähenduslikult mitmekihiline looming ning lavatööd on mõjutanud teatripilti kogu Euroopas. Semperi käekirja kaasamine loob moeetenduse, mis on ühtlasi ka dramaturgiline ja ruumikunstiline kogemus.

“Finiśage” toimub 25. augustil Sakala 3 Teatrimajas Tallinnas. Piletid tulevad 25. juulist müüki Fientasse. Etenduse ettevalmistusi ja kunstnike lõpuspurdi kulgemist saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus.