Portail

INTERVJUU Sander Möldriga: „Malel ja balletil on palju ühist!”

Foto: Ken Oja

3. septembril esietendub rahvusooperis Estonia ballett „Keres”, mille keskmes on Eesti male suurkuju Paul Kerese elulugu. Põneva faktina saab välja tuua asjaolu, et rahvusballeti tantsijad kannavad etenduses Baltmani Travel seeria ülikondi. 

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valminud uudisteose muusika, mille komponeerimisel ongi impulsi andnud just male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge, üheks autoriks on aga noor talent Sander Mölder. Suhestumisest moe, male ja ülikondadega rääkis Sandriga Portaili nimel Anne Vetik. 

Sinu suhe moega?

Peamiselt ikka muusika kaudu. Olen saanud moeetendustele valida või mõnel puhul ka kirjutada muusikat, lisaks kollektsioonide esitlemisel mitmeid kordi taustaks plaate mänginud.

Kui palju klassikaline muusika moevooludele allub?

Rõivamoel on vist klassikalise muusika suunamisel väiksem roll, aga jah – üldjoontes allub ka klassikaline muusika teatud lainetele.  

Kuidas tuli idee teha ballett Kerese elu ainetel?

See juhtus paljude asjade kokkulangemisel. Koreograaf ja lavastaja Teet Kask ja helilooja Timo Steiner olid juba pikemat aega otsinud võimalust mõnda projekti koos teha; mul oli jäänud kriipima soov balletivormiga kokku puutuda. Kuidagi siis läkski nii, et otsustasime just male suurmeistrist balleti teha. Malel ja balletil on ka palju ühist: teatud pinge ja puhtus.

Kui Keres elaks tänapäeval, millist muusikat ta kuulaks ja milliseid riideid kannaks?

Usun, et riietuse osas oleks ta ikka kompromissitult korrektne ja väljapeetud, nagu ta oli ka tol ajal. Muusika osas oli tal väga mitmekülgne maitse. Lemmikuks oli küll Chopin, aga plaadikogus leidus ka näiteks üsna põrandaalust USA rock-muusikat. Kahtlemata oleks ta praegugi väga teadlik erinevatest vooludest ja tema plaadikogust võiks tõenäoliselt väga erinevaid asju leida.

Balleti kirjutamine koos kaasautoritega – räägi protsessist.

Selle saab vist laias laastus kolmeks jaotada. Eeltöö, kirjutamine, lavale toomine. Eeltöö puhul saime Timo, Teedu ja libretisti Andri Luubiga kümneid kordi kokku, arutasime Kerese kohta loetut, filosofeerisime, lisaks käisime ja tegime intervjuusid Keresega kokku puutunud inimestega, tema perekonnaga. Selle info põhjal pani Andri kokku esmase, väga mahuka libreto, millest sai balleti alus.

Sellele järgnes umbes aasta-pooleteise pikkune periood, mille jooksul olime stuudios ja proovisime pille mängides ning arvutiprogrammis ideid visandades leida helikeelt ja meloodiaid-harmooniaid, mis Kerese natuuriga sobiks. Palju kasutasime ka Kerese kõnet ja intoneerimist meloodiate põhjana. Ühest tema lausest välja joonistunud motiivist saigi võib-olla kõige tihedamini korduv meloodia. Lisaks salvestasime kontaktmikrofoniga malelauda ja kasutame neidki helisid balletis palju. Protsessi viimases osas on olnud juhtfiguuriks Teet, kes on tantsijad liikuma pannud ning loob nüüd kõikidest osistest oma maailma ja ühtset tervikut.

Mida näeb Estonia saalis? Kuidas sa Kerese balletti kirjeldaksid?

Graatsiline, puhas, hoogne, mitmekihiline ja sümbolistlik oleks vast esimesed viis märksõna, mis pähe tulevad.

Millistes riietes tunned end kõige paremini? Mida sa kunagi selga ei paneks?

Üldiselt tunnen ennast mugavalt lihtsates, minimalistlikes, ühevärvilistes ja vähe tähelepanu tõmbavates riietes. Aga vist ei oska välja tuua asju, mida kunagi selga ei paneks. Kõigel on oma aeg ja koht.

Sinu esimene ülikond?

Esimene oli ilmselt 4. klassi lõpetamiseks rätsepa õmmeldud hele, vist kollase-roheliseruuduline kolmeosaline ülikond. Sain seda paar korda kanda, aga kasvasin üsna ruttu välja.

Balleti „Keres” etendused toimuvad:

3. septembril 2018 – Rahvusooper Estonia, Tallinn

9. septembril 2018 – Teater Vanemuine, Tartu

10. septembril 2018 – Rahvusooper Estonia, Tallinn

29. oktoobril 2018 – Aleksandri Teater, Helsinki

Sarnased artiklid

Kommentaarid