Foto: Open House Tallinn
Open House Tallinna produtsendi Aleksander Tali sõnul on Tallinnas avastamist väärt hooneid ja paiku. „Et reisimine ja uute linnade avastamine on jätkuvalt üsna keeruline, tasub oma kodulinnas ärksamalt ringi liikuda ning uurida lähemalt Tallinna, ja mitte ainult vanalinna, hoonete sünni- ja kujunemislugusid. Viimase aasta jooksul on inimeste huvi oma ümbruskonna vastu kasvanud, mida kinnitab ka Eesti Arhitektuurikeskuse aastaringselt korraldatavate ekskursioonide menukus.“
Tali sõnul on Open House Tallinna programm läbilõige linnast ja sündmuse teevad eriliseks just spetsiaalselt selleks puhuks kokku pandud giidituurid, kuhu panustavad mitmed objektiga lähedalt seotud inimesed – arhitektid, ajaloolased, elanikud ja rentnikud. „Open House Tallinnal on oluline roll linnakultuuri ja -maastiku kujundamisel ja arendamisel, sest ekskursioonid annavad võimaluse kodanikel tasuta avastada hooneid ning tutvuda nende väärtustega. Mida teadlikumad on inimesed ümbritsevate hoonete olulisusest ja kujunemisloost, seda rohkem nad oskavad mõista ja positiivselt mõjutada linna arengut ja planeerimist,“ selgitab Tali.
Open House Tallinna ekskursioonid kutsuvad avastama mitmeid viimastel aastatel uue hingamise ja funktsiooni leidnud piirkondi nagu Kopli liinid, Põhjala tehas ja Porto Franco, Ülemiste City, Balti Manufaktuur ning ka eelmise aastase sündmuse publikmagneteid Tallinna Linnahalli ja uuenduskuuri läbivat Patarei merekindlust. Tuuridel saab heita pilgu mitmete kultuurihoonete „telgitagustesse“, nende seas on Eesti suurim kunstiloomekeskus ARSi kunstilinnak, 1930ndatel valminud Tallinna kunstihoone, moodsa fotokunstikeskuse Fotografiska hoone, Raine Karbi projekteeritud Eesti Rahvusraamatukogu, lisaks saab sisse astuda kunstniku korterisse Lasnamäel.
Kõik Open House Tallinna ekskursioonid on tasuta ning lõplik programm avaldatakse juunis. Uuri lisa openhousetallinn.ee.
Open House on ülemaailmne sündmustesari, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele konkreetse linna põnevaid avalikke hooneid, eramuid, ehitusjärgusolevaid objekte ning kontori- ja tootmishooneid. Open House toimub rohkem kui 40 linnas üle maailma, sh: Londonis, New Yorgis, Helsingis, Melbournis, Barcelonas, Tel Avivis, Zürichis. 1992. aastal Londonis esmakordselt toimunud arhitektuurisündmus Open House on levinud tänaseks viiele kontinendile ning igas riigis teevad giiditööd vabatahtlikud.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
