Eile, 11. juunil esitlesid Narvas Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad rõivaid ning aksessuaare, mida nad on loonud taaskasutatud materjalidest tunnustatud Eesti moedisainerite juhendamisel. Võimaluse ühildada moeloomet keeleõppega tagas moe- ja keelekool MOEPÖÖRE.

MOEPÖÖRE algatuse taga on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, moefestival Estonian Fashion FestivaI ja Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Kolme kuu vältel olid 40 keeleõppijale mentoriteks moedisainerid Margot Vaaderpass, Kätlin Kikkas, Liis Tiisvelt ja Anu Sirkas, samuti jagasid loengute raames kogemusi mitmed oma ala spetsialistid.

„Keeleõppijate ja moedisainerite ees seisis uudne väljakutse: luua jätkusuutlikke rõivaid ja aksessuaare rääkides vaid eesti keeles. Varasemast kogemusest teadsime, et keeleõppe ühildamine ühishuvidega viib hämmastavate tulemusteni. Nii oli ka seekord: ühises põnevas ettevõtmises valmis 71 unikaalset eset ja sündis erakordne moešõu 21 moedisaineri ning 50 modelli osalemisel,” kinnitas moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE projektijuht Julia Viirsalu.

Moe- ja keelekooli osalejad esitlesid valminud rõivaid ning aksessuaare moešõul, mis toimus Narva suurimas kaubanduskeskuses Astri 11. juunil. Mitmesaja huvilise ette jõudsid laval nii igaks päevaks kui ka erilisteks hetkedeks sobivad mantlid, vestid, kleidid, pluusid, seelikud, kotid ja ehted. Moešõu käigus valis žürii loodud moekollektsioonidest parima.

„Nägime moelaval 12 eriilmelist kollektsiooni, millest 3-4 olid erakordselt kõrgetasemelised, arvestades disainerite ajalisi ja rahalisi võimalusi. Projekt näitas ilmekalt, milline potentsiaal on tegelikult Ida-Virumaa disaineritel ning ma usun täiesti siiralt, et see on millegi suurema algus, sest selle koostöö kaudu puudutasime korraga niivõrd palju olulisi teemasid: loovus, jätkusuutlik disain, mikroettevõtlus, eesti keel,” tõdes žürii liige, Viljandi kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar.

Tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon” ja sellega kaasneva 1000 eurot edasiseks moetegevuseks pälvis meeskond Kairos: Aleksandra Olt (Jõhvi), Anna Chirkova (Tallinn) ja Julia Dmitrijeva (Narva). Kolme kuu vältel oli nendele mentoriks Margot Vaaderpass. Koos õnnestus nendel luua seitse komplekti, mis koosnesid 13 riideesemest ja aksessuaarist.

„Kombineerisime erinevaid stiile, traditsioone, trende, materjale ja tehnikaid, et näidata, kuidas saab asjadele kodus uue elu anda. Nüüd oleme veelgi kindlamad, et soovi ja pealehakkamisega saab garderoobi oma kätega värskendada ning taaskasutust lõbusalt ja mänguliselt teostada. Sellele lisaks hakkasime vabamalt eesti keeles suhtlema, õppisime oma ideid avalikult väljendama ja saime tõuke edasiseks tööks. Seega andis kool meile võimaluse end teostada ja arendada nii loominguliselt kui ka praktiliselt,” ütles parimaks valitud meeskonna Kairos esindaja Anna Chirkova.

Moešõule tulijad nägid laval lisaks moe- ja keelekoolis MOEPÖÖRE loodud rõivastele ning aksessuaaridele veel mitmete Eesti moedisainerite töid. Esindatud olid KÄT, Anu Sirkas, Luste ja GalleryxRed Island. Esimest korda näitasid Narvas oma lõputöid ka kõrgema kunstikooli Pallas tudengid.

Vaata noppeid toimunud üritusest galeriis!

Kaubamaja 65. juubeli puhul on ehtedisainer Sigrid Kuusk loonud kollektsiooni nimega “Timeline/Ajajoon”, mis on kui poeetiline austusavaldus ajale ja selle möödumisele. 4. septembril toimus sel puhul Kaubamajas pidulik sündmus, mis tõi kokku moe- ja disainihuvilised, avaliku elu tegelased ning pikaajalised Kaubamaja partnerid.

Kaubamaja turundusdirektori Britta Ratase sõnul on Kaubamaja läbi ajaloo olnud Eesti disaini ja kunsti suurtoetaja ning käesolevas väärikas koostöös said need kaks märksõna tänu Sigrid Kuusele kokku. „On ütlemata suur rõõm esitleda nii unikaalselt ehtekollektsiooni, mis loodud mõeldes just Kaubamajale. Sigrid leidis sümbioosi ajaloolise väärikuse ja tänapäevase modernsuse vahel ning tänu sellele on tema loodud kollektsioon ajatu. See võiks olla ehtepärand, mida edasi kanda põlvest põlve,“ rääkis Ratas.

Uus ehtekollektsioon toob endaga fluiidseid, voolavaid vorme. On pärleid, on hematiiti. Materjalina kasutas Sigrid enamasti hõbedat ja kullatud hõbedat. Kollektsioonis on esindatud nii kõrvarõngad, ear cuff, sõrmused, prossid kui ka kaelakeed. Viimastega innustab Sigrid ehet mänguliselt kanda – näiteks sättida kee ka käevõruks. Uus kollektsioon on mitmekesine, pakkudes nii statement-esemeid kui ka lihtsamaid igapäevaseid ehteid.

„Me ei saa aega peatada, ent saame talle tähenduse anda. Selle kollektsiooni loomine oli minu viis mõtestada aega mitte kui selle kadumisena, vaid kogunemisena,” jagas oma mõtteid Sigrid Kuusk, lisades, et kollektsioon räägibki sellest, kuidas meie isiklikud ja ühised lood kihistuvad ja voolavad. “Ehted saavad olla üks viis elu tähistamiseks ja märkamiseks. Iga hetk väärib jäädvustamist – ka siis, kui see möödub vaikselt. Kaubamaja on olnud osa Eesti inimeste ajajoonest juba 65 aastat – koht, kust on läbi käinud põlvkonnad, ja kus mälestused saavad ruumi. Mul oli au luua midagi, mis tähistab mitte ainult seda teekonda, vaid ka Eesti disaini elujõulisust.“

Vaata, kuidas tähistati kollektsiooni inspireeriva õhtuga Kaubamaja Naistemaailmas galeriis!

“Mõned kohad hiilivad hinge nii vaikselt, et sa ei pane tähelegi, kuidas nad sinusse jäävad. Oiu on üks neist.” Sestap esitleski moemärk HANNES RÜÜTEL oma esimest ehtekollektsiooni just Oiul – paigas, mis on brändi asutaja ja disaineri Hannes Rüüteli soojade ja nostalgiliste mälestuste pidepunkt.

Uue kollektsiooni keskmes on paljudele juba tuttavaks saanud kitseke – nõukaaegne kumjas mänguasi, millega disainer ning tema õed-vennad ja tädilapsed alatasa Oiul vanavanemate juures mängisid. Rännaku lapsepõlvemaastikele tegi aga veelgi erilisemaks asjaolu, et HANNES RÜÜTEL astus oma esimese sammu ehtekunsti maailma. 

“Erilise tähendusega ehted sündisid tihedas koostöös 3D-disainer Otto Antsoniga, kes aitas sellesama kitsekese kuju meisterlikult ellu äratada,” selgitab Hannes. Tulemusliku tööprotsessi käigus viimistleti kitsekese figuur just selliseks, et selle suurus ja raskus oleksid kõrvas ideaalsed. Armsaks aktsendiks on ehetele graveeritud sõna “OIU”, mis asub kõrvarõngaste ja kaelaripatsi tagaküljel, olles kui vaikne sosin lapsepõlvest. “Hõbedast kõrvarõngad ja ripatsiga kaelakeed on saadaval nii mati kui ka läikiva viimistlusega, samuti ka kullatud versioonidena. Seda ikka selleks, et nostalgilist kitsekest oleks võimalik uutele rännakutele viia nii kulla- kui hõbedaaustajatel,” lisab disainer.

Ehtekollektsiooni lansseerimine toimus möödunud kolmapäeval Võrtsjärve ääres, looduskaunis Oiu sadamas. Nagu ka HANNES RÜÜTELi loomingus, saavad ka seal  kokku lihtsus ja unikaalsus, kodune nostalgia ja nauditav kaasaegsus. Sealne restoran ja iglupark teevad Oiust mõnusa sihtkoha nii sündmuste korraldamiseks kui ka kosutavateks puhkepäevadeks.

Vaata fotosid toimunud üritusest galeriis!

Ehtekollektsioon on juba saadaval HANNES RÜÜTELi esinduspoes aadressil Telliskivi Loomelinnakus, aadressil Telliskivi 60A/3 ning veebipoes www.hannesruutel.com.