Eile avati Tallinn Fashion Weeki raames Kultuurikatla Katelde saalis moenäitus viimase ERKI Moeshow neljast fenomenaalsemast kollektsioonist. Väljas on Eesti Kunstiakadeemia vilistlaste Mariliis Niine ja Anni Kivisto ning tudengite Evgeniya Dolgopolova ja Elisabetta Silvestri looming.

Kui moelaval vilksatavad rõivad mööda mõne sekundi jooksul, siis Katelde saalis on riideesemeid võimalik silmitseda kas või tunde, sest tõepoolest, neis on peidus enam kui tosinkond hullumeelselt põnevat nüanssi. Alustame esimesest ja liigume 15. välja:

1. Anni Kivisto on valmistanud kõik tekstuursed kangad käsitsi Maroko vaibakudumise tehnikas. Näiteks kollase mooruspuu siidist lilledega kleidi valmistamine tähendas kuu aega igapäevast tööd.

2. Kollektsiooni pronksikarva jaki kanga kudumiseks kulus üle 5 km lõnga!

3. Maria Kahnweiler lõi spetsiaalselt selle kollektsiooni tarvis tuareegidest inspireeritud ehteseeria.

4. Evgeniya Dolgopolova mustrilised sulekangad on saadud sulgi ükshaaval tüllkangasse torgates.

5. Sulgi imiteerivad kangast „litrid” on puhas kääritöö.

6. Maiadest rääkiva kollektsiooni peakatetes on philiptreacylikku vormikäsitust ja kvaliteeti.

7. Mariliis Niine legodest inspireeritud kollektsiooni reljeefide nahka pressimise tehnika arendamiseks kulus üle poole aasta.

8. Niine tumeroheline legomehikestega ehitud jakk on kaetud 424 leluga!

9. Komplektide juurde kuuluvad flatform’id on autorilooming!

10. Elisabetta Silvestri mustrid on loodud erinevate tekstuuride ja lõngade kangale õmblemise teel.

11. Tumesinised valgete triipudega kangad on siksakmasina ja autori nädalatepikkuse koostöö vili.

12. Otsi ahviaastale pühendatud kollektsioonist üles provokatiivsed sõnumid nii tikandite kui silikoonprindina! On humoorikas lugemine.

13. Silvestri neogrungeliku väljapaneku üks põnevamaid detaile on spagetihunnikuid meenutava silikoonpehmendusega sandaalide kollektsioon.

14. Ekraanidel jooksevad kõikidest kollektsioonidest lühifilmid.

15. Troopikat täis saali keskele on püstitatud purskkaev!

Boonusena üks fakt veel – näitus on kõigile tasuta.

Näitust on Tallinn Fashion Weeki raames võimalik külastada kuni laupäeva, 22. oktoobri õhtuni. Uksed on avatud iga päev 18.00 kuni viimase etenduse lõpuni.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.