Foto: We Margiela
Film “Meie, Margiela” käsitleb Belgia moelooja Martin Margiela moemaja pärandit ja tähtsust tänase moetööstuse ja autorluse seisukohast. Vaatajateni tuuakse moemaja kujunemislugu paralleelselt selle loomingulise arengu ja edukusega, keskendudes loovusele, autorlusele ja majanduslikule kasule praegusel neoliberaalsel ajastul. Neid teemasid ei käsitleta aga kui midagi enesestmõistetavat, vaid intervjuudest selgub, kuidas paljud Maison Martin Margiela nüüdseks kuulsaks saanud ideed ja kavandid on sündinud juhuse ja intuitsiooni tahtel, mitte hoolikalt läbi mõeldud kontseptsioonide tulemusel. Moemaja on juhitud suure pühendumusega ning paljuski kõhutundele tuginedes ja loomingulisi riske võttes. Nagu moemaja kaasasutaja Meirens ütleb: „Kui tahta kõigile meele järele olla, siis ei jõua mitte kuhugi. Oluline on teistest erineda, sest pikemas perspektiivis annab see vabaduse süsteemile mitte alluda.“
“See on üdini siiras ja hingepuudutav film,” kinnitab moelooja Marit Ilison, kes ühele seansile ka sissejuhatuse teeb. “Kohustuslik kõigile, kes moe vastu huvi tunnevad, sest linateos paotab natukene ust sellesse salapärasse vaimusesse, mis näiteks minu jaoks andis moele kui distsipliinile mõtte.” Moelooja sõnul on Martin Margiela disainerite disainer, kes kas meeldib väga või üldse mitte. “Moeajalukku on ta ennast koos oma kaaskonnaga kirjutanud sügavate rasvaste tähtedega, sest selline lähenemine – moonutatud lõiked, narmendavad servad, kaetud nägudega modellid – oli 1980ndate lõpuaastatel, ajal, mil valitses versacelik kuld-kard ja supermodellid, publikule täielik šokk,” selgitab Ilison. “Praegu, 30 aastat hiljem, on šõud tehasehoonetes ja streetcasting tavalised asjad, kuid moeajaloo vaates on Margiela ja tema äripartner Jenny Meirens absoluutsed pioneerid.”
MoeKunstiKino korraldaja Helen Saluveeri sõnul on tähelepanuväärne, et alles 22. oktoobril maailmas esilinastunud film juba Eestisse jõuab. “Mul on väga hea meel, et saame nii olulist moedokumentaali kohe ka kodumaisele publikule näidata,” sõnab Saluveer. “Kuigi MoeKunstiKino festivalinädal oli oktoobrikuu alguses, siis selle filmi puhul teeme eriseansid novembris, kuna enne ei olnud seda lihtsalt võimalik Eestis linastada.”
Filmi “Meie, Margiela” piletid on saadaval Piletilevis.
“Mul on väga hea meel, et saame juubeliaasta programmi avada kodumaise filmiga,” sõnab festivali peakorraldaja Helen Saluveer. “Oleme mitmetel aastatel näidanud kohalike tegijate minifilme, kuid pikemaid dokumentaale pole seni õnnestunud kinodesse tuua – neid lihtsalt pole moeteemadel tehtud.”
“Filmiga pannakse punkt suurushulluslikule projektile “Mania Grandiosa”, mille keskmes oli 2023. aasta suvel toimunud maailma pikim moelava Tallinnast Pariisi külla,” sõnavad projekti eestvedajad Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard. “Aja jooksul on viiepäevasest moelavast välja kasvanud näitused, raamat ja nüüd ka film. Idee sündis üsna ootamatult: meil oli teekonnast kogutud üheksa tundi dokumentaalkaadreid, millest algselt soovisime luua videoteose. Ajapikku laienes aga materjal dokumentaalfilmiks, mis põimib endasse ka moeväljal tegutsevate inimeste mõtteid ja tähelepanekuid.” Filmitegijate kinnitusel on film pigem kohaliku kaasaegse moe mälukapsel kui klassikaline dokumentaal, jäädvustades nii “Mania Grandiosa” olemust kui ka killukest Eesti moe 2020. aastatest.
Veel leiab MoeKunstiKino programmist teiste seas sellised nimed nagu Twiggy, Gianni Versace, Thom Browne ja Paco Rabanne.
MoeKunstiKino seansid toimuvad 7.-12. oktoobrini kinodes Sõprus Tallinnas ja Elektriteater Tartus. Filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiitritega, “Mania Grandiosa” eestikeelsena. Piletid on müügil kinode kassades ja veebilehtedel. Täpsem info www.moekunstikino.ee.
Võrdusmärke juustu ja inimese elu vahele on ikka ja jälle tõmmatud. Seda teeb ka USA dokumentalist Ian Cheney oma filmis „Kestvuse kaar”, mis võtab ette põneva teekonna juustude kirevasse maailma – kõiki sellel reisil kohatavaid inimesi, elagu nad Prantsusmaal, Gruusias või Jaapanis, ühendab soov valmistada täiuslikku juustu. Enamgi veel, nad kõik võrdlevad juustu laagerdumist inimese vananemisega – juust on nende jaoks elu metafoor.
Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00 Kumu auditooriumis toimuva tasuta seansi juhatab sisse meie enda juustukuningas, populaarse juustupoodide keti Juustukuningad asutaja Erwin Wassenaar.
Kokku jõuab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja sügishooajal tasuta ekraanile kümme linateost:
Eestiski esinenud vokalisti, heliloojat, koreograafi ja interdistsiplinaarset etenduskunstnikku Meredith Monki, kelle tähtsust eksperimentaalse muusikateatri ühe pioneerina on võimatu ülehinnata, portreteerivad oma värskes filmis „Meredith Monk” Billy Shebar ja David Roberts.
Feministlik, sekspositiivne, punk ja kväär – selline on Prantsuse feministliku kirjaniku ja filmitegija Virginie Despentes’i juba klassikaks saanud dokumentaalessee „Mutantes. Punkporno feminism”, mis süveneb seksitöö, pornograafia ja BDSMi müstifitseeritud maailma.
Kes ei imetleks flamingosid? Mehhiko režissöör Lorenzo Hagerman jälgis üheksa aasta jooksul nende muinasjutuliste lindude pesitsemist – tulemuseks imeilus loodusfilm „Flamingod. Elu pärast meteoriiti”.
Pärast Tiibeti okupeerimist Hiina poolt sealt lahkuma sunnitud 100-aastase nunna Mola viimaseks sooviks on naasta oma kodumaale, et seal rahulikult surra. Kas see õnnestub, jälgivad Yangzom Brauen ja Martin Brauen oma liigutavas filmis „Mola. Tiibeti lugu armastusest ja kaotusest”.
Nagu Vana-Kreeka tragöödia Taani äärelinnas rullub lahti Christian Sønderby Jepseni ebatavaline, koguni 14 aasta jooksul filmitud perekonnadraama „Isa, pojad ja Püha Vaim”, milles kaks venda võitlevad mineviku varjudega.
Kuidas lepitada hunte ja inimesi, kelle kariloomi võsavillemid ühe sagedamini kimbutavad – selle üle juurdleb hundiuurija Luca Rossi Šveitsi dokumentalisti Samer Angelone filmis „Lupi nostri. Hirmu ja armastuse vahel”.
Mehhiko ikoonilist kunstnikku Frida Kahlot on palju portreteeritud – Carla Gutierreze värske film „Frida. Autoportree” on omasugustest üks huvitavamaid.
Jaapanis on üksildus nii suur sotsiaalne probleem, et sellega tegelemiseks on ametisse määratud suisa eraldi minister – Taani dokumentalist Kaspar Astrup Schröder jälgib oma filmis „Kallis homne päev” inimesi, kes on leidnud eneses julguse sellest välja murda.
Sügishooaeg lõpeb 5. novembril, kui ekraanile jõuab nimeka Austraalia režissööri Justin Kurzeli „Ellise park” – lugu sellest, kuidas tuntud muusik, Nick Cave’i ansamblikaaslane Warren Ellis rajab Sumatra saarele varjupaiga, kus leiavad uue kodu salakaubanduse ohvriks langenud või väärkoheldud loomad.
Sissepääs kõigile Kumu Dokumentaal sarja seanssidele on prii. Sügishooaja linastuste ajakava vaata siit.
