Foto: "Z moemaja"
Film kõrgmoe austajale – “HAUTE COUTURE’I UUED VALITSEJANNAD” (2014, Prantsusmaa)
„Kõrgmoe uued valitsejannad“ mõtestab haute couture’i mõiste lahti tänapäevases tähenduses, uurides nende noorte moedisainerite seas valitsevaid trende, kes on juba tembeldatud kõrgmoeloojateks või alles loodavad seda ihaldatud tiitlit ära teenida. Filmi keskmes on kaks noort disainerit Delphine Manivet ja Iris van Herpen, kes kombineerivad oma loomingus julgelt traditsioonilist ja moodsat, lõhkudes niiviisi klassikalist kõrgmoe koodeksit.
Film fotohuvilisele – “IGAÜHE TÄNAV” (2013, USA)
„Igaühe tänav“ räägib New Yorgi kuulsate tänavafotograafide elust ja tööst ning võrratust New Yorgi linnast, mis on neid aastakümneid inspireerinud. Film on austusavaldus tänavafotograafiale ja kinematograafiline ekskursioon New York City tänavatel, jäädvustades pulbitsevat linnaelu ja fotograafide erakordset visadust ning ka otseseid ohte, mis neid pidevalt saadavad.
Film kingafännile – “MANOLO: POISS, KES VALMISTAS KINGI SISALIKELE” (2017, UK)
See on lugu poisist, kes kasvas üles üksikul Hispaania saarel ja kellest sai maailma mõjukamaid kingadisainereid. Film toob vaatajateni Manolo Blahniku armastuse oma kunsti vastu ning näitab, kuidas iga meistri loodud uus kingapaar teda tagant tiivustab. Lisaks kingadisaini ülistamisele heidavad filmitegijad pilgu Manolo energilisse sisemaailma, avades kaasahaaravalt mehe olemust, kelle nimi ei vaja tutvustamist, kuid kes ise on jäänud üsnagi mõistatuslikuks.
Film keskkonnaaktivistile – “RIVERBLUE” (2017, Kanada)
Film jälgib rahvusvaheliselt tuntud jõgede kaitsja Mark Angelo tegemisi maailma eri paigus, keskendudes ühele kõige saastavamale tööstusharule ehk moetööstusele. Tegu on mõtlemapaneva dokumentaalfilmiga, mis räägib jõgede saastamisest ja selle mõjust inimkonnale ning ka võimalikest lahendustest, mis sisendavad lootust säästlikumale tulevikule. Kaadritaguseks hääleks on näitleja ja režissöör ning puhta vee toetaja Jason Priestley.
Film klassika-armastajale – “YVES SAINT LAURENT’I VISANDID” (2017, Prantsusmaa)
Pierre Bergé-Yves Saint Laurent Foundation on ikoonilise kõrgmoeloomingu varasalv, mis muu hulgas sisaldab tuhandeid suurepäraseid visandeid silmapaistvalt moeloojalt Yves Saint Laurent’ilt. Andes ühtaegu tõestust moeajaloost ja moelooja enda karjäärist, moodustavad need dokumentaalfilmi toormaterjali, millele on täienduseks Pierre Bergé’i ja teiste kuulsa moeloojaga koos töötanud disainerite sisendid.
Film huumorisõbrale – “BRITI STIIL” (2017, Prantsusmaa)
Mida kujutab endast briti stiil? London on alati olnud uute trendide kasvulava ja Euroopa stiilseim pealinn. Pole juhus, et eelmise sajandi suurima stiilimässu põhjustanud punk sai alguse just selles linnas. „Briti stiil“ on tempokas, meelelahutuslik ja värvikas dokumentaalfilm brittide garderoobist ja stiilist.
Film omanäolise esteetika austajale – “DRIES” (2017, Saksamaa, Belgia)
See on esimene kord, kui moekunstnik Dries Van Noten lubas ühel filmitegijal saada osa oma loomeprotsessist ja eraelust. Reiner Holzemer jäädvustas terve aasta vältel igat Driesi väiksematki sammu nelja kollektsiooni väljamõtlemisel ja disainimisel. Filmis saab näha moekunstniku loomingule omaseid rikkalikke kangaid, tikandeid ja mustreid, aga ka esinduslikke moeetendusi, millest on saanud Pariisi moenädala hinnatumaid tähtsündmusi, kus autor tutvustab oma kollektsioone avalikkusele.
Film draamafännile – “Z MOEMAJA” (2017,USA)
„Z moemaja” dokumenteerib moekunstnik Zac Poseni kiiret tähelendu 21aastaselt, sellele järgnenud aastatepikkust ebasoosingut ja kunstniku püüdeid oma kaubamärki ja mainet uuesti üles ehitada. Tegu on ühtaegu nii looja portreega kui ka pilguheiduga maailma ühe silmapaistvama kaubamärgi glamuurse kardina taha, mis paljastab vajaduse pidevalt balansseerida kunsti ja kommertsi piiril.
Film uudishimulikule – “MEIE, MARGIELA” (2017, Holland)
Film käsitleb Belgia moelooja Martin Margiela moemaja pärandit ja tähtsust tänase moetööstuse ja autorluse seisukohast. Vaatajateni tuuakse moemaja kujunemislugu paralleelselt selle loomingulise arengu ja edukusega, keskendudes loovusele, autorlusele ja majanduslikule kasule praegusel neoliberaalsel ajastul. Neid teemasid ei käsitleta aga kui midagi enesestmõistetavat, vaid intervjuudest selgub, kuidas paljud Maison Martin Margiela nüüdseks kuulsaks saanud ideed ja kavandid on sündinud juhuse ja intuitsiooni tahtel, mitte hoolikalt läbi mõeldud kontseptsioonide tulemusel. Film linastub erandkorras novembrikuu alguses.
Moefilmide festival MoeKunstiKino toimub 5.-11. oktoobrini kinos Sõprus. Lisainfo filmide kohta www.moekunstikino.ee ja facebook.com/moekunstikino.
Unenäoliste, hüpnootiliste maailmadega tuntuks saanud 1963. aastal sündinud kunstnik Shiro Takatani uurib oma loomingus mateeria päritolu, alates lõpmatult väikesest planktonist kuni kaugete tähesüsteemideni. Dokumentaalfilmis ühendab Takatani jõud oma lähimate kaastöölistega. Näiteks heliloojaga Ryuichi Sakamoto, et viia vaataja oma kunsti ja mitmekülgsesse loomingusse, mis ulatub tantsust teatri ja installatsioonideni. Takatani väljendab end lihtsalt ja jõuliselt oma kahes suures ja olulises teemas: looduses ja tehnoloogias.
Shiro Takatani on kogunud etenduskunstide areenil tuntust uute võimaluste katsetajana. Ta on 1984. aastal tegevust alustanud legendaarse jaapani kunstikollektiivi Dumb Type kaasasutaja ja tuumikliige. Alates 1995. aastast on ta Dumb Type’i loovjuht ja alates 1998. aastast on ta teinud ka aktiivset soolokarjääri.
Takatani on loonud mitmeid installatsioone ning seni on ta loonud ja lavastanud ka kolm teatri- ja tantsuetendust. Teiste hulgas on ta teinud koostööd jaapani helilooja Ryuichi Sakamoto ning Jaapani silmapaistvaima heli- ja visuaalkunstniku Ryoji Ikedaga.
Selle aasta algul jõudis Jaapanis publiku ette Shiro Takatani uuslavastus “Tangent”, mis valmis Kyotos ROHMi teatri, La Biennale di Venezia, Kanuti Gildi SAALi ja Tartu 2024 koostöös ning jõuab Euroopa publikuni esimest korda 4. ja 5. juunil kultuuripealinnas Tartus. Tegu on esimese Shiro Takatani sooloartistina loodud etenduskunsti teosega pärast 2015. aasta tööd “ST/LL” ning ühtlasi tähistatakse sellega maailmakuulsa multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. tegutsemise aastapäeva.
Täna kell 18.00 Elektriteatris toimuval seansil juhatavad filmi sisse Kanuti Gildi SAALi teatrijuht Priit Raud ja Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.
Täna 79-aastane Kiefer sai laiemalt tuntuks 1969. aastal, kui ta korraldas provokatiivse aktsiooni, mille käigus poseeris avalikes kohtades, käsi natsitervituseks tõstetud. Ta oli esimesi sakslasi, kes tõi kunsti sõjajärgse Saksamaa tabuteema – rahvusliku süü, mida üritati pisendada või suisa maha vaikida. Sõda ja häving on mõjutanud ka Kieferi hiiglaslikke maale ja installatsioone, mida on iseloomustatud põlenud maastikena ja kus ta kasutab kõige erinevamaid materjale pliist mullani.
Wendersi lähenemine Kieferile on visuaalne – ta laseb kõnelda pigem kunstniku loomingul kui temal endal. Koos kaameraga uudistatakse mastaapseid installatsioone ja uitatakse angaar-ateljeedes, mis on nii suured, et nende omanik kasutab ringi liikumiseks jalgratast.
Film on algselt valminud 3D-tehnikas, mis toob paremini esile objektide ruumilisuse ja viib vaataja nende „sisse”. Kumus jõuab ekraanile selle tava- ehk 2D-versioon.
Kolmapäeval, 10. aprillil kell 18.00 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Sirje Helme. Uuri lisa kumu.poff.ee.
