Mis saaks, kui kõigis oleks rohkem empaatiat?

Mis saaks, kui kõigis oleks rohkem empaatiat?

Foto: Barbie®

Just sellise küsimuse tõstatab mänguasjamärk Barbie®, mis koostöös Cardiffi ülikooli neuroteadlastega viis läbi uuringu, kus esimest korda kasutati neurokujutisi, et tõestada nukumängu positiivset mõju ajule. „Barbie® loojatena oleme alati teadnud, et nukkudega mängimine on väga kasulik. Nüüd on väidete taga ka teaduslikud tõendid,” rõõmustasid ettevõtte esindajad.

Nimelt vaadelgi uuringu käigus 4–8-aastaste laste ajutegevust, samal ajal kui nad mängisid Barbie® nukkude ja mängukomplektidega. Olgu lisatud, et järeldused, mis vaatluse käigus tehti, kehtivad kõigi laste kohta, olenemata soost või rahvusest. Mis siis tulemuseks saadi? Selgus, et just nimelt nukumäng aktiveerib ajupiirkondi, mis võimaldavad lastel arendada sotsiaalse teabe töötlemise oskusi, nagu empaatia, ning empaatiat arendava ajuosa aktiivsus on märgatav isegi siis, kui laps iseseisvalt nukkudega mängib.

Miks aga empaatia oluline on? „Empaatia on laste edasise edu oluline näitaja,” sõnab ülemaailmselt tunnustatud hariduspsühholoog Michele Borba ning lisab, et empaatia võimaldab lastel mõista erinevaid seisukohti, aidates neil tulevikus olla paremad kolleegid, juhid ja lapsevanemad, samuti edendada edukaid suhteid ja arendada konfliktide lahendamise oskusi ning ehitada vastupanuvõimet, mis aitab neil raskusi ületada. „Empaatia on nagu lihas – mida rohkem laps seda treenib, seda tugevamaks see muutub,” selgitab Borba.

Kui vanematelt küsida, millised mänguasjad nende arvates lapse arengule kaasa aitavad, pakuksid nad tõenäoliselt välja etteantud ülesannete ja määratud lahendustega mänge ja mänguasju. Paljud arvavad, et kõige arendavamad on tehnilisemat laadi mänguasjad, ent need, mis loodus- või täppisteadusi ei rakenda, on „pelgalt meelelahutuseks” ega aita lapse arengule kuidagiviisi kaasa. Tasapisi on hakatud kasulikeks peetavate tegevuste sekka arvama ka kauneid kunste ja loovmänge. Seevastu nukumängu arendavaks tegevuseks enamasti ei peeta. Kõnealune uurimistöö seadis säärase arvamuse kahtluse alla ning tõi veenvalt esile, et nukumäng on lapse arengu edendamisel väärtuslik abivahend.

„Tihtipeale mängivad lapsed pealiskaudsel vaatamisel nukkudega läbi lihtsakoelisi suhtlusolukordi, kuid tegelikult võib nukumäng pakkuda lapsele võimalust enda sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskuseid arendada. Barbie® nukkude valikusse kuuluvad erineva nahatooni, soo ja võimekusega tegelased (nt ratastoolis olev Barbie®) ning aksessuaaride, näiteks vormirõivaste, valik on mitmekesine (nt kohtunik, jalgpallur jne). Selline mitmekesisus pakub lastele võimaluse ette kujutada lõputul hulgal olukordi ning nendega samastuda,” lisab Borba.

Pärast sotsiaalse isolatsiooni lõppu ja suundumist „uude normaalsusesse” on olulisem kui kunagi varem, et lapsed oskaksid teiste inimeste mõtete ja tunnetega arvestada. Helgema tuleviku loomiseks on sotsiaalne taju ja empaatia väga olulised oskused. Need on hädavajalikud, et lastest sirguksid hoolivad kodanikud, juhid, õpetajad ja lapsevanemad. „Praegused lapsevanemad võiksid leida meelerahu teadusest: see näitab selgelt, et isegi omapäi nukkudega mängimise abil harjutavad lapsed hädavajalikke oskusi, mis aitavad neil olla head sõbrad, edukad õpilased ja tööinimesed ning igati mitmekülgsed täiskasvanud,” võtab Borba kokku. 

Suurima valiku Barbie® tooteid leiab nii Kaubamajast kui ka näiteks astri.ee veebipoes. 

Tutvu allolevas galeriis Barbie® uusima EXTRA kollektsiooniga!

*Artikkel on valminud koostöös Barbie® maaletoojaga Eestis.

Galerii

Sarnased artiklid

Kommentaarid