Moemärk Lindex annab teada, et astub sammu ringmajanduse suunas ning avab kasutatud riiete osakonna. Tegemist on osaga moeettevõtte ringmajanduse strateegiast ja jätkusuutlikkuse lubadusest muuta maailm tulevaste põlvkondade jaoks paremaks. Lindex usub, et uue ringmajanduse ärimudeli käivitamisega astub bränd koos oma klientidega olulise sammu, et pikendada riiete eluiga.

„Kliima ei oota ning üks olulisematest asjadest, mida peame oma tuleviku jaoks tegema, on loodusressursside säästmine ja toodete eluea pikendamine,” ütleb Lindexi jätkusuutlikkuse juht Anna-Karin Dahlberg. “Praegu veedavad paljud riided suurema osa oma elueast kapis rippudes, ilma et neid kasutataks. Soovime Lindexis oma kliente julgustada muutuses osalema ja teha see nende jaoks lihtsamaks. Meie kasutatud riiete osakond annab klientidele võimaluse loovutada riideid, mida enam ei kanta, ja osta varem kellegi poolt armastatud esemeid. See on ringmajanduse ärimudel, mis pikendab meie riiete eluiga ja täiustab meie üldist pakkumist, et vastata klientide vajadustele nii täna kui ka homme. See on võit nii kliendile kui ka kliimale.”

Pilootprojektina käivitas Lindex Rootsis tagasivõtmisprogrammi beebide ja laste üleriietele, kus kliendid saavad loovutatud riiete eest preemiat. Kogutud riideid müüakse seejärel valitud Lindexi kauplustes Rootsis. Lindexi eesmärk on luua kontseptsioon, mis on lihtne, mänguline ja kättesaadav, ning pilootprojekt on välja töötatud osana projektist Switching Gear koos Circle Economyga. Lindex katsetab uut ringimajanduslikku lähenemist ka juba kauplustes oleva tekstiilikollektsiooniga. Klientide loovutatud naisteriiete valikut müüakse juba Norra uusimas Lindexi kaupluses Oslo Byporten ostukeskuses. Kureeritud kasutatud riiete osakond hõlmab riideid nii Lindexi enda kollektsioonidest kui koostöid disaineritega.

Lisaks klientidele uut tüüpi teenuste pakkumisele annab pilootprojekt Lindexile väärtuslikke teadmisi ärimudeli skaleerimise ja tootevaliku pikaealisuse täiustamise jaoks.

Ringmajanduse ärimudeli katsetamine on oluline osa Lindexi ringmajanduslikust muutumisest ja kliimaga seotud eesmärgi saavutamisest: vähendada 2030. aastaks kogu oma väärtusahela süsinikdioksiidi heidet 50% võrra.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.