H&M annab teada, et nüüdsest leiab brändi Euroopa ja Ameerika Ühendriikide veebipoodidest Higgi indeksi jätkusuutlikkuse mõõdiku, mis aitab klientidel teha kestlikku moetulevikku silmas pidades informeeritud ostuotsuseid. Toodete ökoloogilist jalajälge hindava Higgi indeksi loojaks on jätkusuutlike rõivaste koalitsioon (Sustainable Apparel Coalition, SAC) ühes tehnoloogiapartneriga Higg ning H&M on üks esimesi brände, mis on jätkusuutlikkuse indeksi oma toodete juurde lisanud.

Toodete jätkusuutlikkust hindava info lisamine H&Mi veebilehele on osa SACi uuest Higgi indeksi läbipaistvusprogrammist ning põhineb iseseisvalt kontrollitud ja Higgi materjalide jätkusuutlikkuse indeksile (MSI) tuginevatel andmetel, mis hindavad materjalide keskkonnamõju.

Alates juunikuust saab H&Mi veebipoes valitud toodete puhul tutvuda eseme ökoloogilise jalajäljega ning lähikuudel laiendatakse seda veelgi suuremale hulgale toodetele. Igale tootele on antud hinne, mis tuleneb eseme valmistamiseks kasutatud materjalide keskkonnamõjust. Tooteid hinnatakse skaalal baseline kuni 3, millest hinne baseline antakse toodetele, mis on loodud rõivatööstuse tavapärastest materjalidest, ning hinded 1, 2 ja 3 antakse toodetele, mis on loodud väiksema keskkonnamõjuga materjalidest. Iga toote juures on klientidel võimalik tutvuda ka detailse informatsiooniga selle kohta, kui palju on toorme kasvatamisel ja eseme loomisel kasutatud vett ja fossiilkütuseid ning kui suur on selle mõju kliimasoojenemisele ja veesaastele.

„Meil on väga hea meel, et saime lansseerida Higgi jätkusuutlikkuse mõõdiku esmaversiooni ning anda meie Euroopa ja Ameerika Ühendriikide klientidele võimalus tutvuda valitud toodete jätkusuutlikkushinnetega. See on meile väga suur verstapost ja miski, mille nimel oleme töötanud kümmekond aastat,“ kommenteerib H&Mi jätkusuutlikkuse juht Pascal Brun. „Oleme kindlad, et läbipaistvuses peitub võti, mis on võimeline rõivatööstust muutma. Oleme põnevil, et näha selle tööriista arengut, et saaksime peagi toodete keskkondliku ja ühel hetkel ka sotsiaalse mõju kohta veelgi enam infot jagada.“

Higgi indeksi läbipaistvusprogramm ja selle tulemusel sündinud mõõdik on olnud väljatöötamisel palju aastaid ning selle taga on rõivatööstuse suurfirmad ja jätkusuutlikkuse eksperdid. Jätkusuutlike rõivaste koalitsiooni ja tehnoloogiapartneri Higgi poolt loodud programmi eesmärgiks on läbipaistvuse loomine ja informeeritud ostuotsuste tegemise võimaldamine. Programmi arendamisega jätkatakse, et pakkuda tulevikus veelgi enam infot keskkonnamõjude ja ka näiteks tootmisvabrikute sotsiaalse jalajälje kohta.

Moemärk COS on astumas järgmist sammu oma jätkusuutlikkuse teekonnal. Lisaks sellele, et cos.com veebipoes on sisse seatud COS Resell platvorm, kus saab oma heas korras COSi riietele uued omanikud leida, on COS alustanud ka tasuta kogumisteenusega oma poodides, et anda kantud COSi rõivastele uus elu.

Mida COS kogutud rõivastega teeb? Olenevalt riiete seisukorrast bränd kas taastab need, et neid saaks kasutada COS Restore’i kollektsiooni osana, või võetakse materjalid erinevate ümbertöötlemisprojektide raames taasringlusse. “Otsime praegu lahendusi, kuidas järelejäänud riideesemete kangamaterjali parimal viisil ära kasutada,” seisab brändi teates.

Kuidas kogumisteenus täpsemalt toimib? Tegema ei pea muud, kui jätta oma kantud COS rõivad järgmise poekülastuse ajal mõnele COSi poe töötajale ja COS hoolitseb ülejäänu eest. Lisaks pakub COS tänutäheks 10% allahindlust vastutasuks iga toodud riidetüki eest. Uuri lisa siit. 

Kas oled mõelnud, kust on pärit riided, mida müüakse teise ringi poodides? Kirbuturu tüüpi poodidega on asi pisut selgem – sinna saab igaüks rentida endale koha ning enamasti on rõivad pärit lähedal elava inimese riidekapist. Fashion Revolution Estonia uuris aga teise ringi ja vintage riiete müümisega tegelevatelt poodidelt, kuidas nende müügiartiklid nendeni jõuavad. Lisaks uuriti, kas ja millega desinfitseeritakse saabunud rõivaid ning mis saab müümata jäänud kaubast. Seda eesmärgiga innustada kõiki küsima: #kustmuriidedpäriton?

Kolmest küsimusest koosneva uurimuse saatis Fashion Revolution Estonia 17 poele. Neile vastas 10 erinevat teise ringi või vintage poodi. Nende vastustest selgus mitmeid aspekte, mis neid ärimudeleid eristavad. Esmalt on oluline erinevus kauba poodi jõudmise osas. Kui teise ringi poed saavad põhiliselt riided niiöelda meilt endilt ehk neist kottidest, mis erinevatesse kogumispunktidesse viime, siis vintage poed on põhiliselt hand-picked valikuga. See tähendab, et poepidaja või mõni koostööpartner käib riideid ise valimas. Rõivaid tuuakse peamiselt Euroopast, kõige enam mainiti just Itaaliat ja Hollandit. Samas leidus ka neid, kes käivad kaupa otsimas hoopis siin, kohalikes teise ringi poodides. Kui ühelt poolt on selline eraldi kauba valimine kergelt eksklusiivse hõnguga, siis kahjuks ei ole meile teada näiteks nende Itaaliast ostetud rõivaste tegelik päritolu. Samas ka teise ringi poodide vastustest võis välja lugeda, et natuke tuleb kaupa ka mujalt, õnneks enamasti lähedalt – Soomest, Poolast, Leedust, Rootsist. Samuti on neist riikidest tulev kaup kogutud samasugusel põhimõttel nagu meil toimivad kogumispunktid. Kui aga müügiartiklite päritolu loetelu kokku panna, saab juba kuus riiki. Kas teise ringi kaup reisib siiski ehk liiga palju? 

Olgu reisimise rohkusega kuidas on, aga vähemalt võib olla kindel, et nii teise ringi kui vintage poodides müüdav kaup on võrdlemisi kvaliteetne. Mõlema puhul toimub eelnevalt põhjalik sorteerimine ning ka kogumispunktidesse saabunud kaup on pigem hea kvaliteediga. Mida see tarbija kohta ütleb? Kas ostame päriselt kauakestvat kvaliteetset kaupa ja annetame hiljem või kanname toodet üksikud korrad, mistõttu on see teisele ringile jõudes peaaegu uus? Süda on mõlemal juhul rahul, aga mõtlemisainet siin siiski on. 

Poodidesse jõudvate rõivaste desinfitseerimise osas tekkis kahe poetüübi vahel taas suurem erinevus. Teise ringi poodides pestakse saabunud asju pigem harvem, enamasti juhul, kui ese seda tõesti väärt on. Põhjus, miks kogu kaupa läbi ei pesta, on saabuvate asjade kogus. Poodidel pole enamasti võimekust sellises koguses riietele põhjaliku pesu rutiini läbi viia. Samuti pole EU siseselt riietele desinfitseerimise nõuet. Vintage poodide puhul joonistus välja, et tooteid pigem pestakse rohkem läbi või on need juba varasemalt desinfitseeritud. Kõik vastanud vintage poed tõid välja, et kogu müüki minev kaup saab läbi aurutatud. Ühe vastaja puhul paistis silma eriti eeskujulik desinfitseerimiskava, kus rõivatöötlus jagunes vastavalt materjalile ning eseme seisukorrale. Erinevaid materjale pestakse kas masinaga või käsitsi, osa esemeid viiakse keemilisse puhastusse, villaseid rõivaid ka külmutati ning kõik riided triigitakse või aurutatakse. 

Mis saab müümata kaubast? Selgus, et nii teise ringi poodides kui vintage poodides jääb kaupa müümata väga vähe. Teise ringi poodides, kus kauba maht on suurem, müüakse ära pea 95% kaubast ja vintage poodide väiksema mahu osas mängib rolli eksklusiivsus, mis aitab samuti suurema osa toodetest ära müüa. Vintaaž-poed käsitlevad seisma jäänud riideid erinevalt – osa viiakse taaskasutuspoodidesse, hooajaline kaup võib jääda aga ka lattu uut aastat ootama. Sarnast hooajalist ringlust võis ka teise ringi poodide vastustest välja lugeda. Nii teise ringi kui vintaaž-poed suunavad mingi osa kaubast ka heategevusse, annetades varjupaikadele, lastekodudele, erinevatele programmidele. Teise ringi poodide puhul kerkisid esile ka koostööd erinevate disainerite, õppeasutuste ja materjalide taaskasutuse organisatsioonidega. Mõlemad poesuunad korraldavad kauba realiseerimiseks ka erinevaid soodusmüüke või on välja pannud eraldi eriti soodsa hinnaga toodete kasti. Ka toodi välja, et isegi müügikõlbmatule esemele püütakse enne ära viskamist leida kasutuskoht. Kuigi ära visatavat tekstiili tekib, võib vastuste seast välja lugeda, et kogused on marginaalsed ning omalt poolt tehakse enne kõik, et prügimäele jõuaks tõesti nii nii vähe, kui võimalik. 

Fashion Revolution Estonia tänab küsitlusele vastanud poode: Humana, Uuskasutuskeskus, Sveta Vintage, Hilpster, Kastani Leiunurk, Punane Ristik, Metsvintage, Kleidipuhvet ja teised.

Fashion Revolution on rahvusvaheline moeaktivismile suunatud organisatsioon, mis sündis kümme aastat tagasi, mil Bangladeshis varises tootmishoone Rana Plaza, ning mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. Tol hetkel sai selgeks, et moetööstus peab hakkama kasumi kõrvalt rohkem väärtustama inimesi ja planeeti. Eesti tiim ühines liikumisega paar aastat tagasi, olles tänaseks päevaks juba 1/88 osa rahvusvahelisest Fashion Revolution organisatsioonist. Fashion Revolution Estonia seisab tugevalt puhtama, turvalisema, eetilisema, läbipaistvama ja jätkusuutlikuma moetööstuse eest. Fashion Revolution Estonia eesmärgiks on harida oma jälgijat ning innustada teda tegema igapäevaselt targemaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid. Jälgi Fashion Revolution Estonia tegemisi Instagramis.