Foto: Viru Keskus | Kalle Veesaar.

15 tarkusetera Targa tarbimise päevalt

26. septembril kogunesid Viru Keskuses Targa tarbimise päeva raames Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. 

Päeva vältel toimunud paneelides jagasid oma mõtteid ja kogemusi moetööstuse mõjudest koos võimalike lahendustega  Kerli Kant-Hvass (tekstiilide ringmajanduse arendaja ja konsultant), Kaido Kukk (UPM Kymmene viitsepresident), Tiia Plamus (TalTech’i Tekstiilitehnoloogia labori juhataja, tekstiilitehnoloogia kaasproffessor), Cärol Ott (EFF 2024 jätkusuutliku moe auhinna saanud disainer, upcycling moe eestkõneleja), Katrin Kuldma (omanimelise moemaja looja ja omanik, kestliku kvaliteetmoe eestkõneleja), Nelli Pormeister (Sportland Grupp, jätkusuutlikkuse juht), Kristel Martis (Viru Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuht), Kaie Kaas-Ojavere (ettevõtte KIUD kaasasutaja ja tekstiilijäätmete väärindaja), Karin Kreek (Eesti moebrändi Woolish disainer), Kerli Reinsberg (Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht) ja Key Külaots (Estonian Fashion Festival Tegevjuht).

Toome välja 15 tarkusetera, mis nendest vestlustest kõlama jäid:

1. Järjest rohkem näeb inimesi riietumas isikupäraselt, rõivad on eneseväljenduse viis. On jätkusuutlikum leida enda stiil ja soetada neid riideid, mille puhul sina ise tunned, et need sobivad sinule. Trende ei tasuks liigselt järgida.

2. Enne kui hakkad oma garderoobi täiendama, tee eeltööd. Tutvu brändide väärtustega ja sellega, mille eest nad seisavad. Pööra tähelepanu sellele, kas toode, mida soetad, tuleb reguleeritud taustsüsteemist. Euroopa Liidu regulatsioonid on väljatöötatud meie ja meie keskkonna kaitsmiseks. Kui soetatav toode tuleb platvormilt, kus ühtegi regulatsiooni ei ole, siis tasub peast läbi lasta mõtted: milline on selle tootmise mõju keskkonnale; kas selle kangas võib olla mürgine; kas inimene, kes on selle toote kokku õmmelnud, saab oma palga eest pere toidetud.

3. Rõivamudelit välja valides, mõtle läbi, mis on sul kapis juba olemas. Kas sul on tooteid, millega uut toodet kombineerida? Isikliku stiili leidmine annab siin suure eelise.

4. Võimalusel vali looduslik materjal nagu: puuvill, lina, siid, vill, naturaalnahk jne. Miks? Sest see on biolagunev.

5. Võimalusel vali monomaterjal, see tähendab 100% ühest ja samast kiust materjal, näiteks 100% puuvill. Miks? Sest seda on tulevikus palju lihtsam uueks kangaks ümbertöödelda ja on vähem tõenäoline, et see lõpetab prügina.

6. Teadlased töötavad kangakiudude eraldamise tehnoloogiate kallal, kuid see protsess on sageli toksiline ja teekond paremate lahendusteni veel pikk.

7. Teine eelistus looduslikule monomataterjalile võiks olla kord juba kasutuses olnud kiust taastoodetud kangas, näiteks ümbertöödeldud polüester.

8. Ostes jäta liigne pakend soetamata. Kas sa ikka vajad seda paber- või kilekotti ostu juurde? Kui pakend on ilmtingimata vajalik, kasuta seda korduvalt ning sorteeri hiljem korrektselt.

9. Isikupäraseid tooteid on gardeoobis head toetama klassikalised esemed. Need kestavad garderoobis ja sobituvad paljude olemasolevate ja tulevaste esemetega sinu kapis.

10. Hoolitse! Jälgi tootesilte ja neil olevaid hooldusjuhendeid. Ära pese oma riideid ilma vajaduseta. Võimalusel puhasta vaid rõiva plekiline koht. Kui pesed, pese õrnalt. Ära kuivata riideid kuivatis! Nii liigne pesu kui ka kuivati kasutamine kulutavad riideid. Lisaks paiskab sünteetiliste materjalide pesemine mikroplastikut läbi äravooluvee meie pinnasesse ja veekogudesse. Mida rohkem pesed, seda rohkem mikroplastikut.

11. Kui sinu naturaalsest materjalist musta eseme värv on tuhmunud, saab selle muuta uueväärseks näiteks Viru Keskuses asuv Tubli Rätsep, kes hakkab alates oktoobri keskpaigast pakkuma musta värvi uuendamise teenust. Nahast esemeid kaitse pikema ea nimel viksides. Eelista selleks ökoloogilisi vahendeid nagu vaha. Seemisnahast või kangast jalatsid saad aga kaitsta impregneerides.

12. Paranda! Uued tallad jalanõudele, uus lukk kotile – siin aitavad näiteks Kingaabi meistrid. Mantlil on nööp eest ära? Õmble ette uus. Kui enda oskuseid ei usalda, aitab õmblus- ja rõivaste parandustöödega rätsep.

13. Kui väsid tootest emotsianaalselt, kaalu eseme uueks disainimist ehk upcycling’ut. See tähendab, et mitmest vanast särgist võib saada kleit või pikkadest pükstest lühikesed püksid. Sageli saavad oma esimese elu ära elanud meesterõivad uue hingamise ja kasutuse hoopis naiste riidekapis.

14. Kui korralik ja kandmiseks sobiv rõivas on end sinu jaoks ammendanud ja sa siiski ei soovi seda uueks disainida, anna see uuele ringile kellegile teisele kandmiseks. Viru Keskuses saad need rõivad tuua ja ära anda Uuskasutuskeskuse kappi, Kaubamaja Naistemaailma, ARKETi, Massimo Dutti või ZARA kauplustesse. Kulunud, määrdunud või auklik rõivas uuele ringile andmiseks ei sobi. Seda ei tohi visata ka olmeprügi hulka, eriti mitte sünteetilisest kangast rõivast. Selle asemel tuleb sellised rõivad viia jäätmejaama.

15. Moodi saab armastada ka vastutustundlikult!

Veel sarnaseid artikleid


Sustainable Fashion Baltics
Foto: una berzina

VAATA, millised disainerid suunduvad Sustainable Fashion Baltics sündmusele!

Veebruaris jõuab Kopenhaagenisse, Copenhagen Fashion Weekiga samaaegselt, ühine valik Eesti, Läti ja Leedu moedisaini. Esimest korda toimuv Sustainable Fashion Baltics toob kokku 12 disainerit, kelle looming avab kestliku moe eri tahke – materjalide uuest elust ja käsitööpärandist kuni ringdisaini välja.

2.–4. veebruaril 2027 toimuv Sustainable Fashion Baltics sünnib Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös. Igast Balti riigist on valitud osalema neli disainerit, kelle kollektsioonidega saab kolme päeva jooksul tutvuda Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses. Esitlustele lisanduvad kohtumised autoritega ning avalikud arutelud kestliku moedisaini praktikate ja tuleviku üle.

Eestit esindavad Hannes Rüütel, Cärol Ott (moemärk carolxott), Liina Viira ning Margaret Aus (moemärk Reet Aus). Nende loomingus saavad kokku isiklikud mälestused, kohalik tekstiilipärand ja materjalide leidlik taaskasutus: tuttavad seinavaibad leiavad uue vormi jakkidena, Prangli saare suved ja käsitööoskused kanduvad rõivastesse ning traditsioonilised tekstiilid kohtuvad uue kasutuse leidnud naha ja teksakangaga. Valikut täiendab tööstuslikum vaade ringdisainile, milles on oma koht tootmisjääkidel ja uutel tootmistehnoloogiatel. Ühiseks jooneks on tähelepanu sellele, kust materjal pärineb ning kuidas rõivas võimalikult kaua kasutuses püsiks.

Ka Läti ja Leedu disainerite valik ulatub ajatutest rätsepavõtetest ja kodutekstiilide ümbermõtestamisest skulpturaalsete vormide ning mitme meelega tajutava moeni. Lätist osalevad Katrīna Ermanoviča (bränd COLETTE), Laura Anspoka (bärnd Novaliss), Emīlija Svikle ja Una Bērziņa. Leedust osalevad Gretė Labanauskaitė (bränd lába studio), Medeina Biliūtė, Olivija Steinsvik ja Rimantė Rimgailaitė (bränd RIMGAILAITE COSTUME).

Tutvu loetletud disainerite loominguga galeriis!

Ühise ettevõtmise eesmärk on anda Balti moedisainile rahvusvaheliselt tugevam hääl ning luua kontakte meedia, moeprofessionaalide ja tulevaste koostööpartneritega. Nagu märgib Sustainable Fashion Week Vilniuse kaasasutaja ja juht Indrė Jakaitytė, aitab piirkonna loojate koondamine avada uksi, milleni üksinda jõudmine võib osutuda keeruliseks.

Sustainable Fashion Baltics toimub 2.–4. veebruaril 2027 Kopenhaagenis Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses aadressil Store Kongensgade 66.

Veel sarnaseid artikleid


SUSTAINABLE FASHION BALTICS
Foto: Portail.ee

Disainer, kandideeri SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi!

Estonian Fashion Festival, Riga Fashion Week ja Sustainable Fashion Week Vilnius ühendavad jõud, et viia Baltikumi jätkusuutlik mood 2027. aasta veebruaris Kopenhaagenisse. Kolmepäevane SUSTAINABLE FASHION BALTICS toimub 2.–4. veebruaril Copenhagen Fashion Weeki ajal ning toob rahvusvahelise publiku ette 12 Eesti, Läti ja Leedu disainerit.

Rahvusvaheline koostööprojekt SUSTAINABLE FASHION BALTICS ühendab esmakordselt kolm Baltikumi tunnustatud moeplatvormi, et tutvustada Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset moedisaini ühise piirkondliku tervikuna. Projekt sündis Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös ning seda toetab Baltic Culture Fund.

Kopenhaagenis toimuv väljapanek asetab Baltikumi moe rahvusvahelisse konteksti ajal, mil linna on koondunud moevaldkonna professionaalid, rahvusvaheline press, ostjad ja loovsektori esindajad üle maailma.

„Baltikumis sünnib väga tugeva autorikäekirjaga mood, mille puhul jätkusuutlikkus ei ole sageli eraldiseisev märksõna, vaid loomulik osa disainiprotsessist, materjalivalikutest ja tootmisviisidest. Meie eesmärk on luua Eesti, Läti ja Leedu disaineritele rohkem võimalusi jõuda oma koduturust kaugemale ning näidata Baltikumi rahvusvahelisele moemaastikule ühise, tugeva ja omanäolise loovpiirkonnana,“ ütleb Estonian Fashion Festivali tegevjuht Key Külaots.

SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi valitakse kokku kuni 12 disainerit – neli igast Balti riigist. Kandideerima on oodatud nii alustavad kui ka juba tegutsevad moedisainerid, kelle loomingut iseloomustab tugev loominguline identiteet ja läbimõeldud lähenemine jätkusuutlikkusele. Valiku tegemisel hinnatakse kollektsiooni kvaliteeti, disaineri loomingulist käekirja, kandideerimisel kirjeldatud jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kollektsiooni sobivust ühisesse kureeritud väljapanekusse. Iga väljavalitud disainer esitleb Kopenhaagenis ligikaudu 15–20 rõivaeset või disainiobjekti ning osaleb kolmepäevases programmis.

SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi saavad kandideerida Eesti, Läti ja Leedu disainerid kuni 15. oktoobrini 2026. Väljavalitud disainerid kuulutatakse välja hiljemalt 3. novembril 2026.

Kandideerimisvormi ja täpsema info leiad siit.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid