Foto: Viru Keskus | Kalle Veesaar.
Uute regulatsioonide eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning luua töötavad lahendused tekstiilijäätmete sorteerimiseks. Ulatuslikud nõuded puudutavad ka iga riideeseme päritolu ja jalajälje tuvastamist, kehtestades jätkusuutliku moe tähtajaks 2030. aasta. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid, sh sorteerimise valdkonnas juba alates 2025. aasta algusest.
“Euroopa Liidu hinnangul on moemaailma jalajälg neljandal kohal pärast toidu-, ehituse- ja transpordisektorit ehk moetarbimises peitub väga suur muutuse potentsiaal. Selle realiseerimine nõuab aga riiete disaini, tootmise- ja kasutusejärse ümbertöötlemise ning müügi ümbermõtlemist. Viimastel aastatel vastu võetud regulatsioone vaadates näeme, et EL on kuulutanud sõja kiirmoele, plaanides tõsiselt võidelda moemaailma liigtootmise ja -tarbimise vastu. Ettevalmistused nendeks suurteks muutusteks hakkavad meie jaoks juba nüüd ja need muutused puudutavad igaüht. Eelkõige puudutab see rõivaste disainereid ja tootjaid, aga ka tarbijaid, riiki ja näiteks kohalikke omavalitsusi, kellel on 1. jaanuarist kohustus korraldada tekstiilijäätmete liigiti kogumine,” märgib Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Saabuvad muutused puudutavad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks, iga EL-i riik peab korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja seega looma tekstiili valdkonda töötavad ringmajanduse lahendused. Teiseks tekib EL-is müüdavatel riideesemetel digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega. Lisaks on suuremad ettevõtted kohustatud oma jalajäljest raporteerima, jälgima tarneahelaid ja võtma kogu vastutuse oma toote keskkonnamõju eest. Kolmandaks, riideid tuleb disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Parandatavust on kavas saavutada sellega, et igal riideesemel on kaasas piisav arv nii-öelda varuosi, millega rõivast vajadusel parandada, ning õpetusi, kuidas konkreetset riiet pesta ja parandada. Lisaks tuleb edaspidi jälgida, et riideese oleks tehtud vaid ühest materjali tüübist, mida saab sortimisel selgelt eristada ning olulisel kohal on ka tarbijate harimine, kes peaksid oskama tekstiilijäätmeid sorteerida.
Tulevikugarderoob muutub kallimaks
“EL-i moesektor liigub kvaliteetsemate, looduslike ja paremini disainitud toodete müügi suunas, mis paratamatult iseloomustab kallimaid valikuid. Ehk “osta kallilt ja kanna ribadeks” muutub üleüldiseks käitumisreegliks, mis aja jooksul vähendab meie turul odavamate ja vähem kvaliteetsemate riiete osakaalu,” võtab Martis EL-i poliitika kokku.
Teda toetab ka Sportlandi, Jalajälje ja Fifaa gruppide jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister kinnitades, et tooteinnovatsioon, kvaliteet ja tähelepanu toote kogu elutsüklile kirjeldavadki tekstiilimaailma tulevikku. „Jätkusuutliku moe ja funktsionaalsete toodete austajana näen toimuvaid muutuseid positiivsena, sest saame tulla tagasi meid pikalt ja eesmärgipäraselt teenivate ning kvaliteetsete riiete juurde. Elementaarsena peavad ohtlikke aineid sisaldavad riided turult kaduma, aga tahan loota, et suudame sellest veel kaugemale vaadata.“ Pormeisteri kinnitusel loovad uued regulatsioonid aluse ka Eesti disaini edulooks, sest väga paljud kohalikud brändid on juba aastaid enne EL-i direktiive käitunud täpselt samade eelduste alusel, mida nüüd peetakse jätkusuutlikkuse tipptasemeks.
EL-i andmetel tekib EL riikides kokku igal aastal 5.8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Seni on vaid 1% mainitud jäätmetest leidnud taaskasutust ning tekstiilijäätmete ringmajandus on üks tulevaste regulatsioonide keskpunkt.
Targa tarbimise päev
Viru Keskuses toimuva sündmuse raames võtavad sõna Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Targa Tarbimise päev toimub 26. septembril Viru Keskuse aatriumis kell 10.00–20.00, ettekanded toimuvad ajavahemikus 15.00–18.00. Terve päeva jooksul toimuvad temaatilised töötoad, kohal on mitmed jätkusuutliku moekasutuse ettevõtted ning samuti parandamise- ja hooldamise spetsialistid. Üritusest osavõtt on tasuta ning sinna on oodatud nii moemaailma professionaalid kui ka huvilised.
Sündmuse päevakava leiab Viru Keskuse koduleheküljelt.
Rinnavähk on Eestis naiste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 800 rinnavähi esmasjuhu ning liiga paljud pered kaotavad ema, vanaema, õe või tütre haiguse tõttu, mida oleks olnud võimalik varajase avastamise korral edukalt ravida. Just seetõttu on mammograafiabussi roll hindamatu – see toob rinnavähi sõeluuringud väiksematesse linnadesse ja maapiirkondadesse, kus eriarstid igapäevaselt ei tegutse.
Eesti Vähiliidu mammograafiabussis on 15 aasta jooksul käinud rinnavähi uuringul üle 110 000 naise ning rinnavähk on avastatud enam kui 480 naisel. Seejuures 83% juhtudest avastati haigus varases staadiumis, mil ravitulemused on väga head.
Praegune mammograaf vananeb iga tehtud ülesvõttega ning Eesti Vähiliit peab olema valmis hetkeks, mil seade vajab lõplikku väljavahetamist. Uus põlvkonna 3D-mammograaf kasutab kaasaegset radioloogiatehnoloogiat ja tehisintellekti, mis võimaldab avastada rinnamuutusi senisest varem ja täpsemalt, märgata ka väikseid muutusi tihedas rinnakoes ning toetada arste kiirema ja usaldusväärsema diagnoosi tegemisel. See tähendab rohkem päästetud elusid ja rohkem tervena elatud aastaid Eesti emadele, vanaemadele, õdedele ja tütardele.
Heategevuslikul kunstioksjonil osalemine annab võimaluse panustada igaühel. Oksjonilt teost ostes ei saa inimene kaasa üksnes kunstiteost, vaid annab reaalse panuse elupäästva rinnavähi sõeluuringu jõudmiseks paljude Eesti naisteni.
Oksjonile on kunstnike poolt annetatud enam kui 200 teost. Nende seas on mitmeid tunnustatud Eesti kunstnikke, sealhulgas Epp-Maria Kokamägi, Tauno Kangro, Edith Karlson, Liina Siib, Maara Vint, Liisa Kruusmägi, Sigrid Viir, Maria Kapajeva ja paljud teised. Väga oluline panus on tulnud ka Eesti Kunstnike Liidust, Eesti Kunstiakadeemiast, Pallase Kõrgemast Kunstikoolist, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest, Sally Stuudiost, Narva Kunstikoolist, Jõhvi Kunstikoolist ja Viljandi Kunstikoolist, kust on annetatud mitmed teoseid heategevusliku eesmärgi toetuseks.
Tutvu oksjoni teostega osta.ee keskkonnas!
Eesti Vähiliit on südamest tänulik igale kunstnikule ja annetajale, kes on oma loominguga selle algatusega liitunud: “Iga annetus on tõeliselt väärtuslik ning aitab viia meid eesmärgile lähemale.”
ERKI Moeshow 2026 peaprodutsent Helen Leetsar ütleb tulevase moeetenduse kohta: „ERKI on alati olnud üllatusi täis. Julgen kinnitada, et ka sel aastal ei näe me laval midagi tavalist. On ootamatuid materjale, hullumeelseid vorme ja performatiivseid esitlusi. Ka lava tehniline lahendus ega toimumiskoht, Kruiisiterminal, pole ERKI kontekstis päris tavapärased. Usun, et publik saab sellest õhtust väga mitmekihilise, loomingulisest sünergiast laetud elamuse.”
Tänavusele ERKI Moeshow lavale jõuab kaksteist julget ja omanäolist kollektsiooni, mille autoriteks on noored disainerid Eestist ning üks autor ka Lätist. Iga kollektsioon jutustab oma isiklikku lugu rõivaste, heli, liikumise ja lavaruumi kaudu, tuues publiku ette eriilmelised maailmad ja värsked vaated kaasaegsele moele.
ERKI Moeshow 2026 lavale jõuavad järgmised disainerid:
Kõik ERKI Moeshow 2026 lavale jõudnud kollektsioonid kandideerivad rahalisele preemiale, mis on jagatud kolmeks kategooriaks: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
ERKI Moeshow 2026 võitjad selgitab välja žürii, kuhu kuuluvad tunnustatud moe- ja kunstivaldkonna eksperdid: Auria Nurm, disainer; Aki Choklat, disainer; Carmen Kass, modell; Katrin Aasmaa, disainer; Lena Lumelsky, disainer; Lukas Krob, disainer; Tjerre Lucas Bijker, moegurmaan, uurija ja kirjanik; ning Ellora Prior, kujutav kunstnik ja Eyes on Talentsi esindaja.
ERKI Moeshow koosneb kahest klassikalisest vaatusest ning kolmandast osast ehk showcase’ist, kus publikul avaneb võimalus kollektsioonidega lähemalt tutvuda ja kogeda loomingut vahetumalt ka väljaspool lavalist formaati.
Vaheesinejatena astuvad üles Grete Kangro, Marta Huimerind, Karoline Lohe ja Kara Popicon.
Pärast moeetendust jätkub õhtu Kruiisiterminalis ametliku järelpeoga, kuhu on oodatud ka need, kes etendusele ei jõua. Modellide päralt olnud catwalk’i võtavad üle EKA eri osakondade tudengite seast pärit DJ-d: Neonsport b2b Nanette Manoir ning HOSTILE b2b Anca. Õhtu jooksul saab nautida muusikat ning tähistada koos disainerite ja moesõpradega.
ERKI Moeshow toimub juba sel laupäeval, 23. mail Tallinna Kruiisiterminalis algusega kell 17.00. Veel viimased ERKI Moeshow 2026 piletid on saadaval Fientast.
