Uute regulatsioonide eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning luua töötavad lahendused tekstiilijäätmete sorteerimiseks. Ulatuslikud nõuded puudutavad ka iga riideeseme päritolu ja jalajälje tuvastamist, kehtestades jätkusuutliku moe tähtajaks 2030. aasta. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid, sh sorteerimise valdkonnas juba alates 2025. aasta algusest.
“Euroopa Liidu hinnangul on moemaailma jalajälg neljandal kohal pärast toidu-, ehituse- ja transpordisektorit ehk moetarbimises peitub väga suur muutuse potentsiaal. Selle realiseerimine nõuab aga riiete disaini, tootmise- ja kasutusejärse ümbertöötlemise ning müügi ümbermõtlemist. Viimastel aastatel vastu võetud regulatsioone vaadates näeme, et EL on kuulutanud sõja kiirmoele, plaanides tõsiselt võidelda moemaailma liigtootmise ja -tarbimise vastu. Ettevalmistused nendeks suurteks muutusteks hakkavad meie jaoks juba nüüd ja need muutused puudutavad igaüht. Eelkõige puudutab see rõivaste disainereid ja tootjaid, aga ka tarbijaid, riiki ja näiteks kohalikke omavalitsusi, kellel on 1. jaanuarist kohustus korraldada tekstiilijäätmete liigiti kogumine,” märgib Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Saabuvad muutused puudutavad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks, iga EL-i riik peab korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja seega looma tekstiili valdkonda töötavad ringmajanduse lahendused. Teiseks tekib EL-is müüdavatel riideesemetel digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega. Lisaks on suuremad ettevõtted kohustatud oma jalajäljest raporteerima, jälgima tarneahelaid ja võtma kogu vastutuse oma toote keskkonnamõju eest. Kolmandaks, riideid tuleb disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Parandatavust on kavas saavutada sellega, et igal riideesemel on kaasas piisav arv nii-öelda varuosi, millega rõivast vajadusel parandada, ning õpetusi, kuidas konkreetset riiet pesta ja parandada. Lisaks tuleb edaspidi jälgida, et riideese oleks tehtud vaid ühest materjali tüübist, mida saab sortimisel selgelt eristada ning olulisel kohal on ka tarbijate harimine, kes peaksid oskama tekstiilijäätmeid sorteerida.
Tulevikugarderoob muutub kallimaks
“EL-i moesektor liigub kvaliteetsemate, looduslike ja paremini disainitud toodete müügi suunas, mis paratamatult iseloomustab kallimaid valikuid. Ehk “osta kallilt ja kanna ribadeks” muutub üleüldiseks käitumisreegliks, mis aja jooksul vähendab meie turul odavamate ja vähem kvaliteetsemate riiete osakaalu,” võtab Martis EL-i poliitika kokku.
Teda toetab ka Sportlandi, Jalajälje ja Fifaa gruppide jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister kinnitades, et tooteinnovatsioon, kvaliteet ja tähelepanu toote kogu elutsüklile kirjeldavadki tekstiilimaailma tulevikku. „Jätkusuutliku moe ja funktsionaalsete toodete austajana näen toimuvaid muutuseid positiivsena, sest saame tulla tagasi meid pikalt ja eesmärgipäraselt teenivate ning kvaliteetsete riiete juurde. Elementaarsena peavad ohtlikke aineid sisaldavad riided turult kaduma, aga tahan loota, et suudame sellest veel kaugemale vaadata.“ Pormeisteri kinnitusel loovad uued regulatsioonid aluse ka Eesti disaini edulooks, sest väga paljud kohalikud brändid on juba aastaid enne EL-i direktiive käitunud täpselt samade eelduste alusel, mida nüüd peetakse jätkusuutlikkuse tipptasemeks.
EL-i andmetel tekib EL riikides kokku igal aastal 5.8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Seni on vaid 1% mainitud jäätmetest leidnud taaskasutust ning tekstiilijäätmete ringmajandus on üks tulevaste regulatsioonide keskpunkt.
Targa tarbimise päev
Viru Keskuses toimuva sündmuse raames võtavad sõna Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Targa Tarbimise päev toimub 26. septembril Viru Keskuse aatriumis kell 10.00–20.00, ettekanded toimuvad ajavahemikus 15.00–18.00. Terve päeva jooksul toimuvad temaatilised töötoad, kohal on mitmed jätkusuutliku moekasutuse ettevõtted ning samuti parandamise- ja hooldamise spetsialistid. Üritusest osavõtt on tasuta ning sinna on oodatud nii moemaailma professionaalid kui ka huvilised.
Sündmuse päevakava leiab Viru Keskuse koduleheküljelt.
2.–4. veebruaril 2027 toimuv Sustainable Fashion Baltics sünnib Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös. Igast Balti riigist on valitud osalema neli disainerit, kelle kollektsioonidega saab kolme päeva jooksul tutvuda Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses. Esitlustele lisanduvad kohtumised autoritega ning avalikud arutelud kestliku moedisaini praktikate ja tuleviku üle.
Eestit esindavad Hannes Rüütel, Cärol Ott (moemärk carolxott), Liina Viira ning Margaret Aus (moemärk Reet Aus). Nende loomingus saavad kokku isiklikud mälestused, kohalik tekstiilipärand ja materjalide leidlik taaskasutus: tuttavad seinavaibad leiavad uue vormi jakkidena, Prangli saare suved ja käsitööoskused kanduvad rõivastesse ning traditsioonilised tekstiilid kohtuvad uue kasutuse leidnud naha ja teksakangaga. Valikut täiendab tööstuslikum vaade ringdisainile, milles on oma koht tootmisjääkidel ja uutel tootmistehnoloogiatel. Ühiseks jooneks on tähelepanu sellele, kust materjal pärineb ning kuidas rõivas võimalikult kaua kasutuses püsiks.
Ka Läti ja Leedu disainerite valik ulatub ajatutest rätsepavõtetest ja kodutekstiilide ümbermõtestamisest skulpturaalsete vormide ning mitme meelega tajutava moeni. Lätist osalevad Katrīna Ermanoviča (bränd COLETTE), Laura Anspoka (bärnd Novaliss), Emīlija Svikle ja Una Bērziņa. Leedust osalevad Gretė Labanauskaitė (bränd lába studio), Medeina Biliūtė, Olivija Steinsvik ja Rimantė Rimgailaitė (bränd RIMGAILAITE COSTUME).
Tutvu loetletud disainerite loominguga galeriis!
Ühise ettevõtmise eesmärk on anda Balti moedisainile rahvusvaheliselt tugevam hääl ning luua kontakte meedia, moeprofessionaalide ja tulevaste koostööpartneritega. Nagu märgib Sustainable Fashion Week Vilniuse kaasasutaja ja juht Indrė Jakaitytė, aitab piirkonna loojate koondamine avada uksi, milleni üksinda jõudmine võib osutuda keeruliseks.
Sustainable Fashion Baltics toimub 2.–4. veebruaril 2027 Kopenhaagenis Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses aadressil Store Kongensgade 66.
„Galeriide öö mõte on tuua kunst inimestele lähemale ja anda võimalus mahutada oma päeva ka galeriikülastus – pärast tööd, hilisõhtul ja omas tempos. Vaiksesse valgete seintega galeriisse sisseastumine võib mõnikord tunduda hirmutav, eriti kui seal varem käinud ei ole. Sel õhtul liigub majades palju inimesi, kunstnikega saab otse suhelda ning näituste kõrval ka melust osa saada,“ ütleb Galeriide öö asutaja Stella Mõttus.
Seekordsete näituseavamiste keskmes on fotograafia. Redwalli galeriis avatakse Carolina Linnamägi „Lood, mida veel mäletame“ ja Kevin Loigu „Mäleta / Mäluta“. HAAB galeriis jõuab publiku ette Oliver Haani fotonäitus „Oodanud oma aega“ ning Puhvetis avatakse Kairo maalinäitus „Majamagus“. Näituseprogrammi kuuluvad ka Kogo, TYPA ja mitmed väiksemad näitusepinnad juuksurisalongist fotostuudioni.
Lisaks näitustele saab tutvuda 20 majalise tegevusega. SÕÕR laboris on avatud biomaterjalide raamatukogu, Eksperimentaaltootmises tutvustatakse heli ja vibratsiooni visualiseerimist ehk kümaatikat. Töötubades saab muu hulgas õppida, kuidas vahetada toolikatet, kaunistada keraamikat ja proovida kintsugi parandustehnikat. Deepdance Company osalusaktsioon „BODY WAS HERE“ ühendab liikumise ja kogemusliku joonistamise.
Valges kasvuhoones seavad Heliremondi Katsetehase DJ-d sisse „Eesti pisima disko“. Kell 22.00 algab Eksperimentaaltootmises „Eksperimentaalmuusika vol. 4“, kus esinevad non/oom ja Alex Beowulf ehk Pärtel Vissak, tuues programmi live-techno analoogsüntesaatoritel.
Kvartalit ja näitusi saab avastada iseseisvalt või kuuel tuuril, mille seas on kuraatorituurid, tajutuurid ja Aparaaditehase ingliskeelne ringkäik.
Galeriide öö üritustel osalemine on tasuta, kuid osa töötubasid ja üksiksündmusi on piletiga ning vajavad eelregistreerimist. Paljud stuudiod on avatud kuni kella 21.00, näitusepaikade lahtiolekuajad varieeruvad ning osa muusikaprogrammist jätkub pärast kella 23.00. Täpsed ajad ja osalustingimused leiab programmist.