Foto: Viru Keskus | Kalle Veesaar.
Uute regulatsioonide eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning luua töötavad lahendused tekstiilijäätmete sorteerimiseks. Ulatuslikud nõuded puudutavad ka iga riideeseme päritolu ja jalajälje tuvastamist, kehtestades jätkusuutliku moe tähtajaks 2030. aasta. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid, sh sorteerimise valdkonnas juba alates 2025. aasta algusest.
“Euroopa Liidu hinnangul on moemaailma jalajälg neljandal kohal pärast toidu-, ehituse- ja transpordisektorit ehk moetarbimises peitub väga suur muutuse potentsiaal. Selle realiseerimine nõuab aga riiete disaini, tootmise- ja kasutusejärse ümbertöötlemise ning müügi ümbermõtlemist. Viimastel aastatel vastu võetud regulatsioone vaadates näeme, et EL on kuulutanud sõja kiirmoele, plaanides tõsiselt võidelda moemaailma liigtootmise ja -tarbimise vastu. Ettevalmistused nendeks suurteks muutusteks hakkavad meie jaoks juba nüüd ja need muutused puudutavad igaüht. Eelkõige puudutab see rõivaste disainereid ja tootjaid, aga ka tarbijaid, riiki ja näiteks kohalikke omavalitsusi, kellel on 1. jaanuarist kohustus korraldada tekstiilijäätmete liigiti kogumine,” märgib Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Saabuvad muutused puudutavad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks, iga EL-i riik peab korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja seega looma tekstiili valdkonda töötavad ringmajanduse lahendused. Teiseks tekib EL-is müüdavatel riideesemetel digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega. Lisaks on suuremad ettevõtted kohustatud oma jalajäljest raporteerima, jälgima tarneahelaid ja võtma kogu vastutuse oma toote keskkonnamõju eest. Kolmandaks, riideid tuleb disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Parandatavust on kavas saavutada sellega, et igal riideesemel on kaasas piisav arv nii-öelda varuosi, millega rõivast vajadusel parandada, ning õpetusi, kuidas konkreetset riiet pesta ja parandada. Lisaks tuleb edaspidi jälgida, et riideese oleks tehtud vaid ühest materjali tüübist, mida saab sortimisel selgelt eristada ning olulisel kohal on ka tarbijate harimine, kes peaksid oskama tekstiilijäätmeid sorteerida.
Tulevikugarderoob muutub kallimaks
“EL-i moesektor liigub kvaliteetsemate, looduslike ja paremini disainitud toodete müügi suunas, mis paratamatult iseloomustab kallimaid valikuid. Ehk “osta kallilt ja kanna ribadeks” muutub üleüldiseks käitumisreegliks, mis aja jooksul vähendab meie turul odavamate ja vähem kvaliteetsemate riiete osakaalu,” võtab Martis EL-i poliitika kokku.
Teda toetab ka Sportlandi, Jalajälje ja Fifaa gruppide jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister kinnitades, et tooteinnovatsioon, kvaliteet ja tähelepanu toote kogu elutsüklile kirjeldavadki tekstiilimaailma tulevikku. „Jätkusuutliku moe ja funktsionaalsete toodete austajana näen toimuvaid muutuseid positiivsena, sest saame tulla tagasi meid pikalt ja eesmärgipäraselt teenivate ning kvaliteetsete riiete juurde. Elementaarsena peavad ohtlikke aineid sisaldavad riided turult kaduma, aga tahan loota, et suudame sellest veel kaugemale vaadata.“ Pormeisteri kinnitusel loovad uued regulatsioonid aluse ka Eesti disaini edulooks, sest väga paljud kohalikud brändid on juba aastaid enne EL-i direktiive käitunud täpselt samade eelduste alusel, mida nüüd peetakse jätkusuutlikkuse tipptasemeks.
EL-i andmetel tekib EL riikides kokku igal aastal 5.8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Seni on vaid 1% mainitud jäätmetest leidnud taaskasutust ning tekstiilijäätmete ringmajandus on üks tulevaste regulatsioonide keskpunkt.
Targa tarbimise päev
Viru Keskuses toimuva sündmuse raames võtavad sõna Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Targa Tarbimise päev toimub 26. septembril Viru Keskuse aatriumis kell 10.00–20.00, ettekanded toimuvad ajavahemikus 15.00–18.00. Terve päeva jooksul toimuvad temaatilised töötoad, kohal on mitmed jätkusuutliku moekasutuse ettevõtted ning samuti parandamise- ja hooldamise spetsialistid. Üritusest osavõtt on tasuta ning sinna on oodatud nii moemaailma professionaalid kui ka huvilised.
Sündmuse päevakava leiab Viru Keskuse koduleheküljelt.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas
“Ajal, mil suur osa tähelepanust on liikunud mittemateriaalsele disainile, on oluline tuua fookus tagasi tootedisainile ja meenutada valdkonna baasväärtusi. Tootedisain on ala, kus iga otsus, materjalist vormini, tootmisviisist kasutusea pikkuseni, mõjutab meie elu ja planeeti. Sel aastal küsime Disainiööl koos Eesti ja rahvusvaheliste disainiekspertidega: milline näeb välja vastutustundlik ja tulevikukindel tootedisain? Ka seekord festivali raames väljaantav BRUNO auhind on meie ühine vastus sellele küsimusele Eesti kontekstis – see on tunnustus innovaatilistele toodetele, mis seavad lati kõrgele nii esteetika, funktsionaalsuse kui kestlikkuse osas,” tutvustas festivali peateemat Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
Disainiöö keskmeks on neljapäeval, 1. oktoobril toimuv rahvusvaheline disainikonverents “Future of Product Design”, mis toob lavale rahvusvahelisi mõtlejaid ja disainipraktikuid. Peaesinejana astub üles Londoni disainistuudio Pearson Lloyd kaasasutaja Tom Lloyd, üks Suurbritannia juhtivaid tootedisainereid. Konverentsil esinevad ka Richard Hall (Suurbritannia), Raffaella Mangiarotti (Itaalia), Jean Louis Frechin (Prantsusmaa), Jonas Pettersson (Rootsi), Jaume Domenech (Saksamaa) jpt.
Tom Lloyd on samuti kuraator rändnäitusele “Well Made – what it means today”, mis avatakse Põhjala tehases festivalialal 28. septembril ning mis esitleb ligi 50 disaintoodet, püstitades küsimuse: mida tähendab “hästi tehtud” tänapäeva disainis? Lisaks rahvusvahelisele väljapanekule on kaasatud üle 20 tuntud Eesti inimese vaade disainile.
Festivali üks olulisemaid sündmusi on ka Eesti tootedisainiauhinna BRUNO 2026 näitus, mis toob publiku ette viimase kahe aasta Eesti tootedisaini paremiku kolmes kategoorias: elustiil, elukeskkondlik disain ja insenertehniline disain. Samuti antakse välja BRUNO Elutöö preemia. Disainiliidu poolt väljaantav auhind demonstreerib Eesti disainivaldkonna mitmekesisust ja kõrget taset ning peaks veenma nii ettevõtjaid kui avalikku sektorit hoogustama professionaalse disaini kaasamist. Näitus avatakse esmaspäeval 28. septembril. Auhinnad antakse pidulikult üle reedel, 2. oktoobril kell 19.00 toimuval Eesti Disainiauhinnad 2026 galal Põhjala tehases.
Nädalane programm pakub rikkalikku valikut näitusi, töötube ja disainiväljapanekuid. Prantsuse parimaid disaintooteid koondav France Impact Design Award näitus jõuab Tallinnasse koostöös Prantsuse disainikeskusega APCI. Rahvusvaheline disainierialade lõputööde platvorm Arts Thread Global Graduate Show esitleb üle kahekümne andeka noore disaineri töid üle maailma. Eesti disainikoolide väljapanek tutvustab Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, TalTechi ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži värskeimaid töid. Lisaks toob Haapsalu Graafilise Disaini Festivali rahvusvaheline kujundusgraafika näitus Tallinnasse kõnekaid plakateid üle maailma.
Festivali avab esmaspäeval, 28. septembril kestlikule rõivadisainile pühendatud etendus DOM. Kavas on veel ka inspireerivate välkloengutega PechaKucha Night, Disainioksjon, nädalavahetusel traditsiooniline disainiturg Disainitänav, mis hõlmab ka SISUSTUS+ väljapanekut jm. Valgustuskunstnikke kureerib Indrek Leht, tuues Põhjalasse põnevaid valgus- ja heliinstallatsioone. Tulemata ei jää ka festivali lasteala koostöös Vivita Tallinnaga ja rahvusvaheliste ekspertide juhendamisel toimuvad töötoad, millest osavõtmiseks ei pea omama disainiharidust, vaid mis on mõeldud kõikidele disainihuvilistele. Disainiöö satelliitprogrammi raames avatud stuudiod, galeriid ja ekskursioonid ootavad külastajaid üle kogu Tallinna.
Festivali pidevalt täieneva programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus www.disainioo.ee.
