Euroopa Liidu uued regulatsioonid tekstiili valdkonnas kujundavad ümber senist moekasutust ja kuulutavad sõja kiirele moetööstusele. Sellest, mida suured muutused toovad Eesti disaineritele, tootjatele aga ka tarbijatele, vaatleb 26. septembril Viru Keskuses toimuv Targa tarbimise päev. Teavituspäeva korraldab Viru Keskus koostöös Estonian Fashion Festivaliga, kes on keskendunud kestliku moe edendamisele.

Uute regulatsioonide eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning luua töötavad lahendused tekstiilijäätmete sorteerimiseks. Ulatuslikud nõuded puudutavad ka iga riideeseme päritolu ja jalajälje tuvastamist, kehtestades jätkusuutliku moe tähtajaks 2030. aasta. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid, sh sorteerimise valdkonnas juba alates 2025. aasta algusest.

“Euroopa Liidu hinnangul on moemaailma jalajälg neljandal kohal pärast toidu-, ehituse- ja transpordisektorit ehk moetarbimises peitub väga suur muutuse potentsiaal. Selle realiseerimine nõuab aga riiete disaini, tootmise- ja kasutusejärse ümbertöötlemise ning müügi ümbermõtlemist. Viimastel aastatel vastu võetud regulatsioone vaadates näeme, et EL on kuulutanud sõja kiirmoele, plaanides tõsiselt võidelda moemaailma liigtootmise ja -tarbimise vastu. Ettevalmistused nendeks suurteks muutusteks hakkavad meie jaoks juba nüüd ja need muutused puudutavad igaüht. Eelkõige puudutab see rõivaste disainereid ja tootjaid, aga ka tarbijaid, riiki ja näiteks kohalikke omavalitsusi, kellel on 1. jaanuarist kohustus korraldada tekstiilijäätmete liigiti kogumine,” märgib Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.

Saabuvad muutused puudutavad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks, iga EL-i riik peab korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja seega looma tekstiili valdkonda töötavad ringmajanduse lahendused. Teiseks tekib EL-is müüdavatel riideesemetel digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega. Lisaks on suuremad ettevõtted kohustatud oma jalajäljest raporteerima, jälgima tarneahelaid ja võtma kogu vastutuse oma toote keskkonnamõju eest. Kolmandaks, riideid tuleb disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Parandatavust on kavas saavutada sellega, et igal riideesemel on kaasas piisav arv nii-öelda varuosi, millega rõivast vajadusel parandada, ning õpetusi, kuidas konkreetset riiet pesta ja parandada. Lisaks tuleb edaspidi jälgida, et riideese oleks tehtud vaid ühest materjali tüübist, mida saab sortimisel selgelt eristada ning olulisel kohal on ka tarbijate harimine, kes peaksid oskama tekstiilijäätmeid sorteerida.

Tulevikugarderoob muutub kallimaks 

“EL-i moesektor liigub kvaliteetsemate, looduslike ja paremini disainitud toodete müügi suunas, mis paratamatult iseloomustab kallimaid valikuid. Ehk “osta kallilt ja kanna ribadeks” muutub üleüldiseks käitumisreegliks, mis aja jooksul vähendab meie turul odavamate ja vähem kvaliteetsemate riiete osakaalu,” võtab Martis EL-i poliitika kokku.

Teda toetab ka Sportlandi, Jalajälje ja Fifaa gruppide jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister kinnitades, et tooteinnovatsioon, kvaliteet ja tähelepanu toote kogu elutsüklile kirjeldavadki tekstiilimaailma tulevikku. „Jätkusuutliku moe ja funktsionaalsete toodete austajana näen toimuvaid muutuseid positiivsena, sest saame tulla tagasi meid pikalt ja eesmärgipäraselt teenivate ning kvaliteetsete riiete juurde. Elementaarsena peavad ohtlikke aineid sisaldavad riided turult kaduma, aga tahan loota, et suudame sellest veel kaugemale vaadata.“ Pormeisteri kinnitusel loovad uued regulatsioonid aluse ka Eesti disaini edulooks, sest väga paljud kohalikud brändid on juba aastaid enne EL-i direktiive käitunud täpselt samade eelduste alusel, mida nüüd peetakse jätkusuutlikkuse tipptasemeks.

EL-i andmetel tekib EL riikides kokku igal aastal 5.8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Seni on vaid 1% mainitud jäätmetest leidnud taaskasutust ning tekstiilijäätmete ringmajandus on üks tulevaste regulatsioonide keskpunkt.

Targa tarbimise päev

Viru Keskuses toimuva sündmuse raames võtavad sõna Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Targa Tarbimise päev toimub 26. septembril Viru Keskuse aatriumis kell 10.00–20.00, ettekanded toimuvad ajavahemikus 15.00–18.00. Terve päeva jooksul toimuvad temaatilised töötoad, kohal on mitmed jätkusuutliku moekasutuse ettevõtted ning samuti parandamise- ja hooldamise spetsialistid. Üritusest osavõtt on tasuta ning sinna on oodatud nii moemaailma professionaalid kui ka huvilised.

Sündmuse päevakava leiab Viru Keskuse koduleheküljelt.

Sellel nädalavahetusel, 3. ja 4. oktoobril, avab end 21. Disainiöö festivali raames Põhjala tehase suures angaaris juba traditsiooniks saanud disainiturg Disainitänav, kus külastajaid ootab üle 100 erineva disainbrändi Eestist ja kaugemalt. Lisaks tasub läbi astuda samuti festivalialal avatud minimessist SISUSTUS+, kust saab nutikaid ideid kodusisustuseks, ning heita veel pilk peale nädala lõpuni avatud olevatele Disainiöö näitustele, külastada töötubasid ja Vivita lasteala.

Turult ei leia üksnes uudseid disaintooteid, vaid saab tuttavaks ka nende loojatega, kes sageli ise müüja rollis on. Et valikus oleks lihtsam orienteeruda, annab Disainitänava kuraator Cristopher Siniväli kaasa oma soovitused põnevate osalejate osas. „Tõin tänavusest valikust välja mõned brändid, kellega võiks lähemalt tutvust teha, ent uudistamist väärivad nad kõik. Huvi Disainitänava vastu on aastatega tõusnud, mistõttu on oodata ka palju uusi brände, kes on tegemas oma Disainitänava debüüti,“ rääkis Cristopher.

Cotton Castle

Alustan ehk paari välismaa brändiga, kes oma värskusega toovad uusi loomingulisi tuuli Disainitänavale. Ühe elustiilibrändina toon välja Cotton Castle’i, mis on loodud Soome naiste poolt, väärtustades käsitöö säilitamist, jätkusuutlikke tööviise ja ausat kaubandust. Turult võib leida nende maitsekates mustrites ja värvides käsitsi valmistatud kimonosid, tepitud hommikumantleid, pidžaamakomplekte, kotte, kodutekstiili ja ainulaadseid kingitusi.

Butoni

Helsingis tegutsev Soome ehtebränd, mis loob väikeses stuudios käsitsi kergeid ja omanäolisi ehteid. Disainiööl esitleb Butoni kollektsiooni “KRISTALL”: läbipaistvatest, valgust kaunilt peegeldavatest akrüülhelmestest kõrvarõngad, ripatsid ja kaelavõrud. Ehted mõjuvad lendlevalt ning jumalikult, ühendades omavahel klassikalise ehtedisaini kaasaegsusega. Tõelised Veenuse pärlid, mida kanda nii igapäevaselt kui pidulikel sündmustel.

SÕNUM

Ehtebrändi SÕNUM taga olev Tatiana Iakovleva ühendab kalligraafia ja ehtekunsti. Peamiselt hõbedast loodud autoriehted on inspireeritud joone rütmist, kalligraafiast ja loodusest, kus iga ehe kannab endas oma sõnumit ning ühendab vormi, tähenduse ja käsitöö. Ehted on niivõrd peenejoonelised, et tekitavad tunde justkui hõljuksid kehal.

Kirev Disain

Hallidesse sügispäevadesse aitab värvi tuua Tartus loodud bränd Kirev Disain. Nende käsitsi maalitud küünlad toovad koju värvi ja muudavad argihetked eriliseks. Värvikad vestlusealgatajad, mida võiks leida igast kodust. Kohati muutuvad küünlad igaühele nõnda armsaks, et tekib raskusi nende süütamisega.

Katré

Rahvakunsti armastajatele toob Katré kaasa Põltsamaal käsitööna valminud rõivad ja kotid, mis ühendavad omavahel etnograafia, taaskasutuse ja erilised Katréle omased autoritehnikad. Disainiöö festivalil on võimalus tutvuda nii tema ainulaadsete rõivaste kui aksessuaaridega, mis kannavad endas lugusid, olles valmistatud erinevatest tekstiilidest ja teksamaterjalist. 

Kapsel

Disainiöö SISUSTUS+ mess toob ka sel aastal endaga mõned uued nimed, millega saab tutvust teha terve nädala jooksul. Kellel kodudes seinad veel tühjad, siis tasub oma sammud seada Kapsel plakatipoe suunda. 2025. aastal avatud pood toob uuele ringile 20. sajandi originaaltrükid ja -plakatid. Disainiööl esitletakse valikut Eestist, Skandinaaviast, mujalt maailmast ja ka nõukogude ajast. Iga teos kannab oma lugu ja ootab uut kodu.

Print Betoon

Värskelt loodud Print Betoon valmistab 3D-prinditud betoontooteid, ühendades digitaalse disaini automatiseeritud tootmisega. Disainiööl esitleb ettevõte uudset valikut aia- ja linnaruumi tooteid ning näitab ühtlasi, milliseid põnevaid vorme ja lahendusi võimaldab 3D-betoonprintimine arhitektuuris, disainis ning taristuehituses. Print Betooni loomingut võib kohata erinevatel Disainiöö aladel kogu festivali vältel, nädalavahetusel aga on võimalik osta disainerite käest hea hinnaga pisemaid betoonobjekte ning näiteks tellida endale prinditud betoonist potid terrassile või aeda.

XXI Disainiöö festival toimub 28. septembrist kuni 4. oktoobrini Põhjala tehases. Enamik Disainiöö üritusi on külastajatele tasuta. Festivali programmi ning ürituste infoga saab tutvuda veebilehel www.disainioo.ee.

31. korda toimuv Jõulujazz toob 30. novembrist 15. detsembrini lavadele rahvusvahelised jazzinimed, Eesti muusikute uued kooslused ja mitu spetsiaalselt festivaliks sündinud projekti. Tänavuse programmi keskmes on Wynton Marsalis koos Jazz at Lincoln Center Orchestraga, Tord Gustavsen ja Michelle David & The True-tones, aga ka Alika Amy Winehouse’i tribuut ning Marju Kuudi 80. sünniaastapäevale pühendatud „Aastaajad“.

Festivali avab Wynton Marsalis koos Jazz at Lincoln Center Orchestraga kavaga „Big Band Holidays“. Kontserdile lisab kaalu asjaolu, et Marsalise 2026. aasta maailmaturnee jääb tema viimaseks orkestri kunstilise juhina. Norra jazzi vaoshoitumat poolt esindab Niguliste kirikus pianist Tord Gustavsen, samas kui Noblessneri valukojas astub üles Jazzkaare publikule juba tuttav Michelle David koos ansambliga The True-tones. Rahvusvahelisse programmi kuuluvad veel Šveitsi duo LEVITATION ning Saulius ja Donatas Petreikise ja Andre Maakeri koostöö.

Eesti muusikute eriprojektidest tõuseb esile Alika kontsert, kus ta annab koos Janno Trumpi ja Eesti jazzmuusikutega uue vaate Amy Winehouse’i loomingule. Marju Kuudi 80. sünniaastapäeva tähistab „Aastaajad“, millele on Bianca Rantala loonud uue tõlgenduse. Lavale jõuavad New Wind Jazz Orchestra, Susanna Aleksandra, Karmen Rõivassepp, Marianne Leibur ja Heldur Harry Põlda. Programmis kohtuvad ka Hans Christian ja Karoliina Aaviku klassika ning jazz, Robert Jürjendali, Iris Oja ja Raun Juurikase koostöö, Jana Küti uus koosseis ning Sten-Olle 2025. aasta albumi „Kehv keha“ laiendatud kontsertversioon.

31. Jõulujazz toimub 30. novembrist 15. detsembrini ning programmi kuulub kokku 11 kontserti. Piletimüük algab 1. oktoobril kell 12. Uuri lisa jazzkaar.ee.