Liis Kalda on Portaili orbiidil viibinud juba mõnda aega. Tema lummavad peakatted on midagi, mille kohta – ja seda igati põhjusega – öeldakse “ebamaiselt kaunid”. On olnud puhas rõõm olla selle noore moelooja teekonna kaasaelajateks ja täna on meil au avaldada oma veergudel fotoseeria, mille kangelaseks Liisi magistritöö raames valminud kollektsioon.

Liis Kalda kollektsioon The “Bank” of Ornaments on valminud tema moedisaini magistritöö raames Eesti Kunstiakadeemias. Eesti keeles kannab tema töö pealkirja “Dekonstrueeritud kübar: väärtustava taaskasutuse ja andmebaasipõhiste narratiivide potentsiaal peakattebrändi kontseptsiooni väljatöötamisel”. „Uurisin oma magistritöös väärtustava taaskasutuse ja andmebaasipõhiste narratiivide potentsiaali peakattebrändi kontseptsiooni väljatöötamisel, püüdes vastanduda moetööstuse tootmise ja tarbimise kiirusele, mis on vähendanud rõivaste väärtust,” selgitab Liis. “Käesoleva töö põhiküsimuseks sai: kuidas säilitada kasutatud vintage-kübarate lugusid neid samal ajal dekonstrueerides? Veel soovisin teada saada, kuidas vildi taaskasutamisel selle vigu ja puudusi väärtustada, ning kui kasulik on arhiivandmebaasi koostamine toodete lugude jutustamisel.”

Liis lisab, et töö raames seitsmest ainueksemplarina valminud kübarast koosnevas kollektsioonis on kasutatud vanade peakatete originaaldetaile ning muudetud varasemad ebatäiused disainelementideks, väärtustades ja tõstes esile nende ajaloolist konteksti. “Kahe peakatte (“Blue Round-Topped Tall Hat” ja “Black Toque with Chinstrap”) valmistamisel on taaskasutatud ka kohaliku Tallinna Moemaja viltkübaraid, mis pärinevad 1980ndatest.”

Ning need suurepärased fotokaadrid? “Holger Kilumetsaga loodud fotoseerias soovisime esile tõsta kübarat kui objekti, millesse on talletunud valmistamis- ja kasutusjäljed selle varasemast elust. Rekvisiitideks on vanad kübaraklotsid ja nende osad, mis sarnaselt taaskasutatud viltmaterjalile on näinud eri aegu ja moesuundi, kuid mis ikka ja jälle kasutust leiavad,” lisab Liis.

Vaata lummavaid kaadreid valminud peakatetest galeriis!

Enam kui 15 aastat Eesti käsitööle ja jätkusuutlikule rõivatootmisele pühendunud kodumaine rõivabränd GUILD on otsustanud lõpetada teksarõivaste tootmise teadmata ajaks. Otsus puudutab nii meeste kui ka naiste teksaseid, kuid ei mõjuta brändi teisi tootesarju, sealhulgas eritellimusel valmistatud mõõduülikondi.

“Meie teksad on alati olnud kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboliks – valmistatud Eestis sertifitseeritud kangastest, maailmatasemel meistrite käe all. Tänased turutingimused, energia- ja tööjõukulud ning materjalihindade järsk kasv ei võimalda meil paraku aga jätkata samal tasemel ilma kompromissideta,” sõnab üks rõivabrändi GUILD asutajatest Joan Hint.

GUILD on pühendunud puhastele, OEKO-TEX, GOTS ja BCI sertifikaadiga materjalidele ning kohaliku tootmise väärtustamisele. “Me ei ole kunagi valinud odavat masstootmist, leppinud sünteetiliste kiududega ega rahuldunud keskpärase kvaliteediga. Oleme uhked, et suutsime Eestis luua kvaliteetse teksaliini, mida on tunnustanud ka rahvusvahelised eksperdid,” lisas Sten Karik, brändi teine looja. Ka Louis Vuittonile teksaseid tootvad itaallased ei suutnud oma silmi uskuda, et üks väike Eesti bränd ületab teksaste kvaliteedilt maailma tipp-brändide püksid.

Kuna bränd keskendub edaspidi rohkem eritellimuslikule rõivatootmisele ja eksklusiivsetele liinidele, on kõik teksad pandud lõpumüüki GUILDi veebipoes ja esinduspoes Tallinnas, aadressil Lai 36.

2026. aasta moesügise üks olulisemaid hetki on saanud täna varakult selgema kuju: avalikuks on tehtud tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela nominendid.

Sügisesel Kuldnõela galal antakse välja Eesti moevälja mainekaim tunnustus. Kuldnõelaga pärjatakse disainer, kelle looming on viimase viie aasta jooksul silma paistnud järjepidevuse, autorikäekirja ja mõjuga. Hõbenõel seevastu toob esile viimase aasta jooksul esiletõusnud looja. Alates 1996. aastast välja antav Kuldnõel on kujunenud Eesti moedisaini keskseks auhinnaks.

Tänavused Kuldnõela nominendid on Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg. Hõbenõela nominendid on Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir.

Kuldnõela nominentideks on kolm väga eriilmeline autorit. Lilli Jahilo on aastate jooksul kujundanud selgelt äratuntava, põhjamaise tunnetusega moemaailma, milles kohtuvad modernsus, ajatundlikkus ja naiselik enesekindlus. Karl Korsar paistab silma oma värviküllase ja mängulise visuaalse universumiga, kus olulisel kohal on digiprint, julgus ning isikupärane tekstiilikäsitlus. Maria Tammeorg on aga liikunud käsitöömahukast esteetikast üha küpsema ja suurlinlikuma väljenduseni, ühendades detailitundlikkuse ja tugeva moenägemuse.

Hõbenõela nominentidest on Britten Pärksoni loomingus esil minimalism, tasakaal ja peen materjalitunnetus. Mari Lemet tegutseb veenvalt moe- ja ehtekunsti piiril, tuues oma töödesse tugeva narratiivi ja omanäolise visuaalse keele. Sille Randviir on projektiga Puue ning eriti möödunud aasta kollektsiooniga „Kaos” kinnistanud end autorina, kelle looming ühendab tundlikkuse, noorusliku jõulisuse ja dekonstrueeritud vormikeele.

Tänavuse Kuldnõela žüriisse kuuluvad moeekspert Urmas Väljaots, Postimehe elustiilitoimetuse ja digiajakirjade juht Kristina Herodes, kunstnik Aet Alev, moekunstnik ja Hõbenõel 2023 võitja Karl-Christoph Rebane, Kaubamaja ostujuht Kätlin Häninen, ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila, moekunstnik ja Kuldnõel 2024 võitja Kirill Safonov.

Kui Kuldnõel ja Hõbenõel jagatakse sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, siis kevadise Tallinn Fashion Weeki programmiga saad tutvuda siin.