
EKAs südameasjaks võetud teemale ehk eesti disaini piiriülesele edule soovis tulla kaasamõtlejaks just suure kogemusega Viru Keskus, sest nägi samas teemas olulist võimalust tiigrihüppeks. Mida varem disainerid vastavaid teadmisi omandavad, seda hoogsamalt saab ka siinse disainiskeene arengule kaasa aidata. Kristel Sooaru kommenteerib: „Viru Keskus kui armastatuim moekeskus seisab jätkuvalt Eesti moedisaini jätkusuutlikkuse ja ekspordivõimekuse kasvatamise eest ning soovime head eesti disaini esitleda laiemale publikule. Seetõttu oli asjade loomulik käik teha koostööd EKA disainiteaduskonnaga tudengitele rahvusvahelist kogemust ja teadmisi toova õppekava toetamiseks. Ning nüüd on heameel näha protsessi tulemust – säravamad ja tugevama ekspordipotentsiaaliga brändid võtavad koha sisse 18.-21. veebruaril ka Viru Keskuse aatriumis“.
Disainiteaduskonna magistrantidele suunatud ekspordiprogrammi kureeris EKA külalislektor, pikaajalise ekspordikogemusega ärimentor Sissi Silván, kes varasemalt kaasa aidanud mitmete Skandinaavia brändide rahvusvahelistumisele. Tänu rahvusvahelisele mentorlusele said tudengid ekspordiprogrammi raames nautida külalislehtorite nagu byPias brändi asutaja ja omaniku ning Soome Aasta Ettevõtja 2020 Pia Erlundi, Hálo From North kaubamärgi asutaja Marta Valtovirta, Soome Tekstiili- ja Moeassotsiatsiooni esinaise Anne Ruokamo jpt loenguid. Lisaks koguti teadmisi ja kontakte Kopenhaagenist, kus kohtuti sealse legendaarse aksessuaaribrändi Decadent Copenhagen ́i asutajatega ning vaadati sisse Fääri saartelt opereeriva kudumibrändi Gudrun&Gudrun tegemistesse.
Disainibrändide pitching’u žüriis osalesid Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru, Soome äriinglite assotsiatsiooni FIBAN liige ja investor Ira Stening, Rootsi suurima moekaupade jaemüügiketi MQ ostujuht Fredrika Erlandsson ning Taani Elustiili ja Disainiklastri ringmajanduse ekspert Gabriella Constantinou. Pitching’u tulemusena tõsteti esile nelja disainerit, Liis Kalda, Liis Kippar brändiga BANKET, Kirke Talu ja Anna Viik projektiga Pattern Lab, kes saavad VIRU Keskuse pinnale oma pop-up ala. Disainerid tutvustavad oma brände koos keskuse aatriumis samaaegselt toimuva EKA eksperimenaalvormide näitusega.
View this post on Instagram
Viru Keskuse poolt välja antava eksporditoetuse 1000€ võitis sel aastal Liis Kalda, kes tegeleb peakatete vormimisega. Kübarakunstniku mängulised siluetid, mis on inspireeritud arhitektuuris nähtud ornamentidest muudab eriliseks tema oskus lisaks uuele materjalile leida leidlikult üles tõelisi näguripäevi näinud teise ringi peakatted ja voolida neist välja justkui uhiuued kübarad. Teadmised materjalist ja oskus kvaliteet üles leida, lubavad neid pre-loved esemeid autoril korduvalt ja korduvalt (miks mitte terve eluea) ümber vormida, tehes ka klientidest seeläbi palju jätkusuutlikuma maailmavaatega ja teadlikumad tarbijad. Liis Kalda kommenteeris oma kogemust järgmiselt: “Programmi käigus sai palju selgemaks kuidas oma brändi positsioneerida ja kuidas neid tööriistu, mis meile jagati, lõpuks ka oma brändi laienemise tarbeks ka ellu viia. Ja seda mitte ainult Eestis vaid mitmetel välisturgudel.”
Nii võitja kui teiste esiletõstetud disainerite loominguga saab tutvust teha 18.-21. veebruaril Viru Keskuse aatriumis.
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.