Eesti Kunstiakadeemia vahendab rõõmustavaid uudiseid – äsja EKA moedisaini eriala lõpetanud Annika Kiidron-Roomets võitis maailmakuulsa Premiere Vision-Paris konkursi peapreemia (Grand Jury Prize).

“Selle konkursi võit on tunnustus ja kinnitus, et minu siht ja mõttelaad on tänases maailmas õiged ning käsitlus oluline. Mul on ka EKA seisukohalt südamest hea meel edestada selliseid maailma juhtivaid moekoole nagu Aalto (Soome) ja Shenkar (Iisrael), kus ma ka ise ühe semestri õppisin. See võit kinnitab, et EKA moedisaini haridus on maailma tippkoolide tasemel,” rõõmustab Kiidron.

Kiidroni loodud käsitööd väärtustav kollektsioon “Give Me My Fairytale” valiti välja 532 portfoolio seast, mis saadeti konkursile enam kui 80 ülikoolist kogu maailmast. Kiidron-Roomets võitis NextGen Awards žürii peapreemia ning koostöövõimaluse kreatiivse ARTS THREAD veebiplatvormiga.

EKA moedisaini professori ja osakonna juhataja Piret Pupparti sõnul pole enne EKA tudengid nii suurt rahvusvahelist moevõistlust Grand Prixiga võitnud. “On saadud kategooriate võite, aga antud kaliibriga võit on esmakordne,” sõnas Puppart.

Premiere Vision-Paris on maailma juhtivamaid tekstiili- ja moemesse. Sündmus on rahvusvahelise disainivõrgustiku südameks ja peetakse kohustuslikuks kõigile disainitalentidele. NextGen Awards Premiere Vision on enneolematu võimalus lõpetajatele rahvusvaheliseks tunnustuseks.

Olgu lisatud, et Annika Kiidron-Roomets võitis hiljuti ka Estonian Fashion Festivali , ERKI Moeshow 2020 ning sõidab sügisel Kiievisse osalema International Young Designers konkursil.

Vaata ka videot Annika võidukollektsioonist:

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!