Foto: Laura Nestor

Laura Nestor ja Britt Samoson esitlevad: INIMENE JA MATERJAL

Kui kaks Portaili andekat sõpra saavad millegi silmipaitavaga hakkama, siis loomulikult jagame seda ilu siingi. Nimelt on fotograaf Laura Nestor ja disainer Britt Samoson, kellel mõlemal jagub andeid muidugi veelgi, saanud valmis uue näitusega –  „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”). Tegemist on veebinäitusega ja koos sellega näeb ilmavalgust ka Laura Nestori loodud veebipood. 

Kes selle duo tausta ehk nii hästi ei tea, siis Laura Nestor ja Britt Samoson on vanad tuttavad, sõbrad, kolleegid, endised stuudiokaaslased. Ka täna on nende mõlema stuudioruumid ühe koridori peal. Üle kümne aasta on koos pildistatud väljaannetele moeseeriaid ning tehtud koos erinevaid loomingulisi projekte. Seekord sai ülesandeks taas esteetilise pildi loomine, kuid pildistatav objekt ei ole tavapärane kaamera ees poosi võttev ilusa näoga modell, vaid anonüümne keha koos oma (ja võõra) naha ja karvadega. Inimese tähtsus ja osakaal selles loos on passiivne, võrdväärne teiste pildistatavate materjalidega. Mitmenäoline puit on siin seerias aga staar number üks. Kivi, metall ja nahk mängivad seejuures väärikaid kõrvalosi. Need on vaikelulised pildid. Neis on stoilisust, monumentaalsust, aga ka mõtteainet. 

Kindlasti on loomingulist duot mõjutanud meie kõigi ühine mure, mis puudutab metsade olevikku ja tulevikku ning üleüldse naturaalse materjali rolli muutuvas maailmas. Ent vaatlejal ei ole survet seda taaka südames hoida, talle võib jääda ka lihtsalt vaatleja ja imetleja roll. Ja imetleda pakutakse seekord mitte pelgalt kaunistatud inimest, vaid hoopis kauni vormiga juurikat, ilusa struktuuriga kivi või värvilist puukoort. Inimesel on seejuures toetav, abistav, peidus olev, rahumeelselt koos eksisteeriv osa.

Nagu eespool mainitud, on nüüdsest võimalik Laura Nestori uue veebipoe vahendusel soetada väga mugavalt loomingut tema kogust ning kõik teosed on signeeritud. Autor annab kliendile valiku foto mõõdu osas. Olenevalt pildist on vormistus erinev –  kas prinditud kõrge kvaliteediga fine art paberile, mida raamistab must siidjasmatt alumiiniumist käsitööraam, või on vormistus puuvillasel fotolõuendil liimpuidust alusraamil. Iga tellimus täidetakse individuaalselt ja jõuab mugavalt kliendi koduukseni. 

Veebipoe avapauguks ongi Laura Nestori ja Britt Samosoni koostööna valminud 12 pildist koosnev värske fotoseeria „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”), mille väikest eelvaadet näete ka allolevas galeriis. 

Olgu lisatud, et kui maikuus hakkab meie ühiskond ehk taas avanema, saab näitust näha Treimanni mööblisalongi seintel. Nii et hoiame silmad lahti!

Veel sarnaseid artikleid


SIrje Runge
Foto: Portail.ee

Sirje Runge kureeritud filmivalik linastub Kai kunstikeskuse kinos

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Veel sarnaseid artikleid


Anton Corbijn
Foto: Anton Corbijn

Fotografiskas avaneb Anton Corbijni suurnäitus

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid