Kui kaks Portaili andekat sõpra saavad millegi silmipaitavaga hakkama, siis loomulikult jagame seda ilu siingi. Nimelt on fotograaf Laura Nestor ja disainer Britt Samoson, kellel mõlemal jagub andeid muidugi veelgi, saanud valmis uue näitusega –  „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”). Tegemist on veebinäitusega ja koos sellega näeb ilmavalgust ka Laura Nestori loodud veebipood. 

Kes selle duo tausta ehk nii hästi ei tea, siis Laura Nestor ja Britt Samoson on vanad tuttavad, sõbrad, kolleegid, endised stuudiokaaslased. Ka täna on nende mõlema stuudioruumid ühe koridori peal. Üle kümne aasta on koos pildistatud väljaannetele moeseeriaid ning tehtud koos erinevaid loomingulisi projekte. Seekord sai ülesandeks taas esteetilise pildi loomine, kuid pildistatav objekt ei ole tavapärane kaamera ees poosi võttev ilusa näoga modell, vaid anonüümne keha koos oma (ja võõra) naha ja karvadega. Inimese tähtsus ja osakaal selles loos on passiivne, võrdväärne teiste pildistatavate materjalidega. Mitmenäoline puit on siin seerias aga staar number üks. Kivi, metall ja nahk mängivad seejuures väärikaid kõrvalosi. Need on vaikelulised pildid. Neis on stoilisust, monumentaalsust, aga ka mõtteainet. 

Kindlasti on loomingulist duot mõjutanud meie kõigi ühine mure, mis puudutab metsade olevikku ja tulevikku ning üleüldse naturaalse materjali rolli muutuvas maailmas. Ent vaatlejal ei ole survet seda taaka südames hoida, talle võib jääda ka lihtsalt vaatleja ja imetleja roll. Ja imetleda pakutakse seekord mitte pelgalt kaunistatud inimest, vaid hoopis kauni vormiga juurikat, ilusa struktuuriga kivi või värvilist puukoort. Inimesel on seejuures toetav, abistav, peidus olev, rahumeelselt koos eksisteeriv osa.

Nagu eespool mainitud, on nüüdsest võimalik Laura Nestori uue veebipoe vahendusel soetada väga mugavalt loomingut tema kogust ning kõik teosed on signeeritud. Autor annab kliendile valiku foto mõõdu osas. Olenevalt pildist on vormistus erinev –  kas prinditud kõrge kvaliteediga fine art paberile, mida raamistab must siidjasmatt alumiiniumist käsitööraam, või on vormistus puuvillasel fotolõuendil liimpuidust alusraamil. Iga tellimus täidetakse individuaalselt ja jõuab mugavalt kliendi koduukseni. 

Veebipoe avapauguks ongi Laura Nestori ja Britt Samosoni koostööna valminud 12 pildist koosnev värske fotoseeria „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”), mille väikest eelvaadet näete ka allolevas galeriis. 

Olgu lisatud, et kui maikuus hakkab meie ühiskond ehk taas avanema, saab näitust näha Treimanni mööblisalongi seintel. Nii et hoiame silmad lahti!

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.