Muusikamaailmast kunsti liikunud Tommy Cashi ja Ameerika moedisainerit Rick Owensit seob huvi visuaalkultuuris ringlevat veidrate, marginaalsete või piire ületavate teemade vastu. Mõlema autori loomingut iseloomustab julge ümberkäimine inimkehaga, teadlik fetišikultuuriga mängimine ja mittebinaarne soorepresentatsioon. Tommy Cashi nägemus väljendub jõulises ja ootamatus, mitmevärviliselt teostatud pildikeeles. Sarnaste teemadega töötav Rick Owens on tuntud oma valdavalt monokroomse ja minimalistliku käekirja järgi, mis avaldub lisaks rõivastele ka mööblidisainis ja aksessuaarides. Näitus on lavastatud tervikinstallatsioonina, milles Tommy Cashi ja Rick Owensi soolopraktikad põimuvad ühiselt loodud ja mõlemat kunstnikku siduvates teostes.
Meenutuseks, et Tommy Cash on Tallinnast pärit laia rahvusvahelise haardega räppar, kelle jõuline visuaalne keel on muutunud märgiliseks. Tuntud kui artist, kes vahetab sageli oma persona’t, liigub Tommy Cash eri registrite vahel ja taasloob pidevalt nii ennast kui ka teda iseloomustavat esteetikat. Näitus Kumu kunstimuuseumis on Tommy Cashi manifestatsioon visuaalkunstnikuna, tema varasematest muusikavideotest ja lavavisuaalidest tuntud pildikeel on siin realiseerunud uutes vormides – installatsioonis, skulptuuris, maalis.
Rick Owens on aga omakorda Californiast pärit moedisainer, kelle minimalistlikku ning enamjaolt mustvalget loomingut iseloomustab väljapeetud tasakaal funktsionaalse disaini ja puhta vormi vahel. Rick Owensi huvi visuaalkultuuri eri tahkude vastu avaldub selgelt efektsetes moeetendustes. Näitusel on eksponeeritud läbilõige Rick Owensi moeloomingust: lisaks rõivastele ja videotele näeb ka disainmööblit ning installatsioone.
Näitus „Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud“ on Kumu kunstimuuseumis avatud 3. maist 15. septembrini.
Uuri lisa: kumu.ekm.ee.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.