Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on alates 3. veebruarist avatud Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine”, kus näitusesaali hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu.

„„Paradiis – taaskohtumine” kõneleb elu tsüklilisusest ja nende ringide pidevast kordumisest. Näitus räägib hoitusest, teekonnast ja selle eri osade kokkupõimumisest. Kuigi elu on üks põnev kiire kulgemine, on selle etapid eri pikkuse, tähenduse ja mahuga. Mõni hetk möödub kiiresti, mõne puhul kulub aega ja kannatust, et moodustuks tervik. Ja on neid, mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuame,” ütleb Saan oma ETDM-i näituse kohta kokkuvõtlikult.

Näitus peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Näitusel esitletud teosed liiguvad ruumis kellaosuti suunas, jälgides justkui aega või liikumist, meie endi teekonda, tõdesid ja uskumusi. See kõneleb kiindumusest, tasakaalu otsimisest oma sügavama mina ja mõistusliku piirimail. Veidi nagu aastaajad, on ka selle näituse teemad – oma erinevate külgede valguse- ja varjupoolega.

„Saani tööd peegeldavad hapraid ja kaduvaid, ent tähendusrikkaid hetki, millega me igapäevaselt silmitsi seisame. Näitus loob meis turva- ja kuuluvustunde – katkestused, mis võivad olla ootamatud ja keerulised, annavad alati võimaluse killustunud hetki kokku tuua ning kohanduda uue võimaliku teekonnaga,” ütleb kuraator Merilin Talumaa.

Näitusel kasutatud materjalid annavad edasi ka elu erinevaid teemasid ja perioode. Mõned on pehmed ja loomulikult kulgevad – neil on lastud orgaaniliselt kasvada. Teised jälle hästi mõistusega kokku pandud, ehitatud – koosnedes paljudest kordustest. Kuid ka sellel nii-öelda praktilisel ja läbimõeldud osal on oma varjupool ja sügavam mina, mida ei saa lõpuni kontrollida. Teekond algab millestki turvalisest, kindlast ja loomulikust. Millestki, mida me nii hästi tunneme ja millest kardame lahti lasta. „Turvalisest lahtilaskmisele järgneb alati pöörane vabaduse ja lendamise tunne. Kõik on võimalik, ma olen surematu ja võitmatu, ma tunnen rõõmu õnnena ja see joovastab mind,” lisab autor.

Näituse publikuprogrammi raames toimub kunstnikuvestlus Kristel Saaniga 10. veebruaril kell 18.00. Kunstnikuvestlust juhib kuraator Merilin Talumaa.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.