Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on alates 3. veebruarist avatud Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine”, kus näitusesaali hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu.

„„Paradiis – taaskohtumine” kõneleb elu tsüklilisusest ja nende ringide pidevast kordumisest. Näitus räägib hoitusest, teekonnast ja selle eri osade kokkupõimumisest. Kuigi elu on üks põnev kiire kulgemine, on selle etapid eri pikkuse, tähenduse ja mahuga. Mõni hetk möödub kiiresti, mõne puhul kulub aega ja kannatust, et moodustuks tervik. Ja on neid, mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuame,” ütleb Saan oma ETDM-i näituse kohta kokkuvõtlikult.

Näitus peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Näitusel esitletud teosed liiguvad ruumis kellaosuti suunas, jälgides justkui aega või liikumist, meie endi teekonda, tõdesid ja uskumusi. See kõneleb kiindumusest, tasakaalu otsimisest oma sügavama mina ja mõistusliku piirimail. Veidi nagu aastaajad, on ka selle näituse teemad – oma erinevate külgede valguse- ja varjupoolega.

„Saani tööd peegeldavad hapraid ja kaduvaid, ent tähendusrikkaid hetki, millega me igapäevaselt silmitsi seisame. Näitus loob meis turva- ja kuuluvustunde – katkestused, mis võivad olla ootamatud ja keerulised, annavad alati võimaluse killustunud hetki kokku tuua ning kohanduda uue võimaliku teekonnaga,” ütleb kuraator Merilin Talumaa.

Näitusel kasutatud materjalid annavad edasi ka elu erinevaid teemasid ja perioode. Mõned on pehmed ja loomulikult kulgevad – neil on lastud orgaaniliselt kasvada. Teised jälle hästi mõistusega kokku pandud, ehitatud – koosnedes paljudest kordustest. Kuid ka sellel nii-öelda praktilisel ja läbimõeldud osal on oma varjupool ja sügavam mina, mida ei saa lõpuni kontrollida. Teekond algab millestki turvalisest, kindlast ja loomulikust. Millestki, mida me nii hästi tunneme ja millest kardame lahti lasta. „Turvalisest lahtilaskmisele järgneb alati pöörane vabaduse ja lendamise tunne. Kõik on võimalik, ma olen surematu ja võitmatu, ma tunnen rõõmu õnnena ja see joovastab mind,” lisab autor.

Näituse publikuprogrammi raames toimub kunstnikuvestlus Kristel Saaniga 10. veebruaril kell 18.00. Kunstnikuvestlust juhib kuraator Merilin Talumaa.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.