Foto: Hassan Hajjaj
Fotografiska ja Pariisi Maison Européenne de la Photographie koostöös loodud näitusel „Vogue, araabia erinumber“ eksponeeritakse Hajjaji ainulaadseid fotoseeriaid, millel on tihtipeale ka silmapaistvad raamid, mis on valmistatud leidmaterjalidest nagu jalgrattakummid või araabiapäraste logodega plekkpurgid. Näituse pealkiri viitab ühele Hajjaji kogemusele, kui ta oli inglise keelega abiks ühele sõbrale, kelle juures üks suur moeajakiri pildistamas käis. Ta märkas, et mitte ükski asjaosaline, ei meigikunstnikud, modellid ega fotograafid polnud Põhja-Aafrikaga mitte kuidagi seotud. Kõik lennutati mujalt kohale ja sõbra kaunist aeda kasutati lihtsalt eksootilise taustana. Pärast seda otsustas ta korraldada fotosessiooni, kus osalevad kohalikud modellid, kasutatakse kohalikku disaini ja arvestatakse kultuurikontekstiga – ja nüüd saabki seda seeriat Fotografiskas näha.
Marokos Larache’i-nimelises kaluri linnas 1960. aastatel üles kasvades puutus Hassan Hajjaj fotograafiaga kokku inimesi pildistavate ja siis fotod portreteeritavatele müüvate tänavafotograafide, rannamelu jäädvustavate rannafotograafide ning filmiplakatite fotode kaudu. Toona töötas tema isa juba Londonis ning ülejäänud pere elas Marokos, aga 1970. aastate alguses kolis Hassan koos õdede ja emaga isa juurde ning see märkis täiesti uue peatüki algust noore Hassani elus.
„Minu jaoks algas kõik siis kui ma 12-aastasena Londonisse jõudsin, ma tahtsin sõpradele oma riiki tutvustada. Nemad olid pärit Kariibidelt, Brasiiliast, Indiast ja mujalt ning nende paikade kultuur oli kõigile tuttav: reggae, Pelé, samba, kalüpso, rai-muusika jne. Ma tahtsin näidata, et olen ka lahedast kohast pärit, nii et hakkasin ka looma – tegin graffitit ja pildistasin laenatud kaameraga väljamõeldud stseene üles. Segasin Maroko ja meie kõigi koduks oleva Londoni kirevat kultuuri. Aga asjad hakkasid tõeliselt edenema 1989. aastal kui Zak Ové käest omale kasutatud Pentaxi ostsin,“ ütleb Hajjaj. Praeguseks on tema looming jõudnud näiteks New Yorgi Brooklyni muuseumi, Los Angelese kaasaegse kunsti muuseumi ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumi kogudesse.
“‘Uus aasta toob meie majja palju põnevaid fotograafe kaugemalt ja lähemalt. Heameel on uut aastat alustada just Marokost pärit mitmekülgse kaasaegse kunstnikuga, kelle looming avab meile maailma, mis meile kauge ja tundmatu, aga samas nii rikas ja eriline. Tema tööde raamid on omaette vaatamisväärsused, tehtud nupukalt taaskasutatud materjalidest on need on lausa omaette teosed,” lisab omalt poolt Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents.
Muide, Hajjajit nimetatakse sageli ka Marrakechi Andy Warholiks. „Esimest korda öeldi seda mingis artiklis 1990. aastatel. Ühest küljest on ju tore kui võrreldakse niisuguse legendaarse kunstnikuga, aga samas tekitab küsimusi, miks peab Põhja-Aafrika, selle nn kolmanda maailma nähtusi tingimata võrdlema Lääne kultuuriga…“, arvab kunstnik.
Näitus „Vogue, araabia erinumber“ on Fotografiskas avatud 14. jaanuarist 17. aprillini.
Igapäevane, kiiresti kaduv ja värskena eriti hinnatud sai tõstetakse näitusel tavapärasest rollist välja. Sellest saab kord ikoon ja disainiobjekt, kord pärand, patt, fetiš või dogma. Viie erineva fotosilma kaudu avanevad magusad pahed, fanaatilised kombetalitused ja pisut nihestatud rituaalid – esivanemate õpetusest kultusliku õhtusöömaaja ning sarvesaia ülistamiseni.
Fotograafia kõrval annavad näitusele ruumilise mõõtme kohaspetsiifilised installatsioonid ja spetsiaalselt Disainiööks loodud ajutised saiamaailmad. Hapusai muutub ühtaegu materjaliks ja kujutiseks, selle kerkimisel tekkinud orgaanilised mustrid aga omamoodi kosmiliseks kaardiks. Mängu tulevad saia kaks paratamatut omadust: tema võime kerkida ja tema vältimatu kaduvus.
Palverännak lõpeb pagarikoja tagumises peeglisaalis, kus punases valguses hõljuv objekt juhatab vaataja ahjukuuma altari ette. Galerii, mille sisend tuleb otse ahjust? Korraldajate sõnul esimene maailmas.
Näitusel osalevad Ron Verlin ja Leon Metsallik, Adele Thele Kuusk, Kertin Vasser ja Mari-Ly Kapp, Alina Birjuk, Johann Kööp, Anna Sipari, Mariliis Kundla ning Triinu Silla. Näituse kuraator ja ruumi stsenograaf on Helen Sirp stuudiost Notions in Air.
Näitus „Kerkiv Kultus / Carb Cult“ avatakse kolmapäeval, 30. septembril kell 18.00 Paper Mill Volta kohvi- ja pagarikojas, aadressil Tööstuse 47d. Näitust saab külastada pagarikoja tavapärastel lahtiolekuaegadel: E–R kell 8–18 ning L–P kell 9–17.
“Mind huvitab, kuidas tõlkida isiklikke kogemusi toodetesse, muutes tarbeeseme ühtaegu funktsionaalseks objektiks ja vormiliseks sissekandeks päevikus,” avab oma loomingut Jürgen Sinnep. “Jalatsite loomine on minu jaoks vahend tegelemaks sisemise rahutuse ja elevusega – tundega, mis ei ole kunagi päriselt oma kohaga rahul ning mis soovib joosta tundmatusse võpsikusse.”
Väeesemete loomise ajendiks olid disaineritel sisekaemuslikud küsimused – kui mõjutatud me oleme meid ümbritsevast kasvukeskkonnast ja eeskujudest ning mil määral me seetõttu tegeleme enese rüüstamisega? Lõpuks on see meie enda teha, kas oma rüüd kanda või see langetada.
Näitus “Meeltepööning” jääb Konteiner galeriis avatuks kuni 22. novembrini 2026. Konteiner galerii asub Telliskivi Loomelinnakus, F-hoone vahetus läheduses. Näitus on avatud iga ilmaga ja ööpäevaringselt.
