Reedest, 25. septembrist ootab Fotografiska Tallinnas külalisi Rootsist pärit, ent Prahas resideeruva fotograafi Erik Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” (Places Beyond). Portailil avanes esimeste seas võimalus – koos Erik Johanssoni endaga – näitusele pilk peale visata – ja seda eelvaadet teiega ka jagada.

Erik Johansson on noor 35-aastane kunstnik, kes ühendab oma loomingus fotograafia ja unistamise. Vaatajale pakub näitus võimaluse mõelda, kuidas seostub fotodel kujutatu tema soovide ja vabadusjanuga. Johansson on kui võlur, kes suudab luua äratundmisrõõmu, aga samas jätab ruumi ootamatusteks. Helgete looduslike üllatuste loomise taustal on ka Johanssoni lapsepõlv, mil ta kasvas üles Rootsis Götene lähistel talus. Kunstniku loomingulised eeskujud on Salvador Dalí ja René Magritte ning sürrealistidele iseloomulikult keerab Johanssongi vaataja ootused pea peale, pannes kahtlema, mida me tegelikult piltidel näeme.

Erik Johansson on öelnud, et isegi kui maailmad, mida ta loob, on tihti võimatud, siis soovib ta tekitada tunde, et need võivad ikkagi eksisteerida. Fotograaf alustab iga projekti joonise visandamisega, misjärel valmistab ta vajalikud dekoratsioonid ja leiab sobiva võttepaiga. Seejärel pildistab kunstnik kõik fotol olevad detailid üles ning digikollaažina muutuvad jutustused piltideks. “Need on minu lood maailmadest, mis ühtaegu eksisteerivad ja ei eksisteeri. Need on pildile püütud hetked reaalsetest sündmustest, näitamaks vaatajale, mis tunne on neis viibida. See on lähivaade minu reaalsusele,” selgitab fotograaf oma loomemaailma.

“Erik Johanssoni võlumaailm mängib vaataja meeltega. Fotod näitusesaalis viivad külastajad muinasjutulisse paika, kus on kõik võimalik. Ometi võib juhtuda, et piltide algne tähendus muutub, kui neid pikemalt silmitsema jääda. Kunstnik põimib kaasaegse ühiskonna võlusid ja valusid fantaasiarohketesse detailidesse – ilmvõimatuna näivad stseenid paistavad aga realistlikena,” kirjeldab näituse olemust Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht. “Pildivõlurina kasutab Johansson visuaalset keelt, mis kõnetab nii noori kui vanu ja pakub samas erinevaid võimalusi nähtu tõlgendamiseks. Nii nagu väljapaneku pealkiri ka lubab, näitus viib külastajad sõna otseses mõttes ääretagustesse paikadesse,” jätkab Loorents.

Heida näitusele pilk peale allolevas galeriis! 

Erik Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Fotografiskas avatud 25. septembrist 17. jaanuarini. Fotograaf on tulnud näituse avamiseks ka Eestisse ja huvilistel on võimalik osaleda erituuridel.

25.-31. maini toimunud Riga Art Week tõi Läti pealinna galeriidesse, muuseumidesse, kunstikeskustesse ja mujalegi enam kui 50 sündmust ning üle 80 Läti ja rahvusvahelise kunstniku, kuraatori, performance-kunstniku ja disaineri – ning sel aastal oli esmakordselt kohal ka Portail.

Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.

Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.

Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Aljona Eesmaa (@aljonaeesmaa)

Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.

Järgmise aastani, Riga Art Week!

Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.