Reedest, 25. septembrist ootab Fotografiska Tallinnas külalisi Rootsist pärit, ent Prahas resideeruva fotograafi Erik Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” (Places Beyond). Portailil avanes esimeste seas võimalus – koos Erik Johanssoni endaga – näitusele pilk peale visata – ja seda eelvaadet teiega ka jagada.

Erik Johansson on noor 35-aastane kunstnik, kes ühendab oma loomingus fotograafia ja unistamise. Vaatajale pakub näitus võimaluse mõelda, kuidas seostub fotodel kujutatu tema soovide ja vabadusjanuga. Johansson on kui võlur, kes suudab luua äratundmisrõõmu, aga samas jätab ruumi ootamatusteks. Helgete looduslike üllatuste loomise taustal on ka Johanssoni lapsepõlv, mil ta kasvas üles Rootsis Götene lähistel talus. Kunstniku loomingulised eeskujud on Salvador Dalí ja René Magritte ning sürrealistidele iseloomulikult keerab Johanssongi vaataja ootused pea peale, pannes kahtlema, mida me tegelikult piltidel näeme.

Erik Johansson on öelnud, et isegi kui maailmad, mida ta loob, on tihti võimatud, siis soovib ta tekitada tunde, et need võivad ikkagi eksisteerida. Fotograaf alustab iga projekti joonise visandamisega, misjärel valmistab ta vajalikud dekoratsioonid ja leiab sobiva võttepaiga. Seejärel pildistab kunstnik kõik fotol olevad detailid üles ning digikollaažina muutuvad jutustused piltideks. “Need on minu lood maailmadest, mis ühtaegu eksisteerivad ja ei eksisteeri. Need on pildile püütud hetked reaalsetest sündmustest, näitamaks vaatajale, mis tunne on neis viibida. See on lähivaade minu reaalsusele,” selgitab fotograaf oma loomemaailma.

“Erik Johanssoni võlumaailm mängib vaataja meeltega. Fotod näitusesaalis viivad külastajad muinasjutulisse paika, kus on kõik võimalik. Ometi võib juhtuda, et piltide algne tähendus muutub, kui neid pikemalt silmitsema jääda. Kunstnik põimib kaasaegse ühiskonna võlusid ja valusid fantaasiarohketesse detailidesse – ilmvõimatuna näivad stseenid paistavad aga realistlikena,” kirjeldab näituse olemust Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht. “Pildivõlurina kasutab Johansson visuaalset keelt, mis kõnetab nii noori kui vanu ja pakub samas erinevaid võimalusi nähtu tõlgendamiseks. Nii nagu väljapaneku pealkiri ka lubab, näitus viib külastajad sõna otseses mõttes ääretagustesse paikadesse,” jätkab Loorents.

Heida näitusele pilk peale allolevas galeriis! 

Erik Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Fotografiskas avatud 25. septembrist 17. jaanuarini. Fotograaf on tulnud näituse avamiseks ka Eestisse ja huvilistel on võimalik osaleda erituuridel.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.