Reedest, 25. septembrist ootab Fotografiska Tallinnas külalisi Rootsist pärit, ent Prahas resideeruva fotograafi Erik Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” (Places Beyond). Portailil avanes esimeste seas võimalus – koos Erik Johanssoni endaga – näitusele pilk peale visata – ja seda eelvaadet teiega ka jagada.

Erik Johansson on noor 35-aastane kunstnik, kes ühendab oma loomingus fotograafia ja unistamise. Vaatajale pakub näitus võimaluse mõelda, kuidas seostub fotodel kujutatu tema soovide ja vabadusjanuga. Johansson on kui võlur, kes suudab luua äratundmisrõõmu, aga samas jätab ruumi ootamatusteks. Helgete looduslike üllatuste loomise taustal on ka Johanssoni lapsepõlv, mil ta kasvas üles Rootsis Götene lähistel talus. Kunstniku loomingulised eeskujud on Salvador Dalí ja René Magritte ning sürrealistidele iseloomulikult keerab Johanssongi vaataja ootused pea peale, pannes kahtlema, mida me tegelikult piltidel näeme.

Erik Johansson on öelnud, et isegi kui maailmad, mida ta loob, on tihti võimatud, siis soovib ta tekitada tunde, et need võivad ikkagi eksisteerida. Fotograaf alustab iga projekti joonise visandamisega, misjärel valmistab ta vajalikud dekoratsioonid ja leiab sobiva võttepaiga. Seejärel pildistab kunstnik kõik fotol olevad detailid üles ning digikollaažina muutuvad jutustused piltideks. “Need on minu lood maailmadest, mis ühtaegu eksisteerivad ja ei eksisteeri. Need on pildile püütud hetked reaalsetest sündmustest, näitamaks vaatajale, mis tunne on neis viibida. See on lähivaade minu reaalsusele,” selgitab fotograaf oma loomemaailma.

“Erik Johanssoni võlumaailm mängib vaataja meeltega. Fotod näitusesaalis viivad külastajad muinasjutulisse paika, kus on kõik võimalik. Ometi võib juhtuda, et piltide algne tähendus muutub, kui neid pikemalt silmitsema jääda. Kunstnik põimib kaasaegse ühiskonna võlusid ja valusid fantaasiarohketesse detailidesse – ilmvõimatuna näivad stseenid paistavad aga realistlikena,” kirjeldab näituse olemust Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht. “Pildivõlurina kasutab Johansson visuaalset keelt, mis kõnetab nii noori kui vanu ja pakub samas erinevaid võimalusi nähtu tõlgendamiseks. Nii nagu väljapaneku pealkiri ka lubab, näitus viib külastajad sõna otseses mõttes ääretagustesse paikadesse,” jätkab Loorents.

Heida näitusele pilk peale allolevas galeriis! 

Erik Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Fotografiskas avatud 25. septembrist 17. jaanuarini. Fotograaf on tulnud näituse avamiseks ka Eestisse ja huvilistel on võimalik osaleda erituuridel.

Alguses oli sai. Vähemalt näitusel „Kerkiv Kultus / Carb Cult“, mis võtab Disainiöö satelliitprogrammi raames ajutiselt üle Paper Mill Volta pagarikoja Bakermill ruumid ning vaatab leiva- ja saiakultuuri läbi fotograafia, kunsti ja ruumi.

Igapäevane, kiiresti kaduv ja värskena eriti hinnatud sai tõstetakse näitusel tavapärasest rollist välja. Sellest saab kord ikoon ja disainiobjekt, kord pärand, patt, fetiš või dogma. Viie erineva fotosilma kaudu avanevad magusad pahed, fanaatilised kombetalitused ja pisut nihestatud rituaalid – esivanemate õpetusest kultusliku õhtusöömaaja ning sarvesaia ülistamiseni.

Fotograafia kõrval annavad näitusele ruumilise mõõtme kohaspetsiifilised installatsioonid ja spetsiaalselt Disainiööks loodud ajutised saiamaailmad. Hapusai muutub ühtaegu materjaliks ja kujutiseks, selle kerkimisel tekkinud orgaanilised mustrid aga omamoodi kosmiliseks kaardiks. Mängu tulevad saia kaks paratamatut omadust: tema võime kerkida ja tema vältimatu kaduvus.

Palverännak lõpeb pagarikoja tagumises peeglisaalis, kus punases valguses hõljuv objekt juhatab vaataja ahjukuuma altari ette. Galerii, mille sisend tuleb otse ahjust? Korraldajate sõnul esimene maailmas.

Näitusel osalevad Ron Verlin ja Leon Metsallik, Adele Thele Kuusk, Kertin Vasser ja Mari-Ly Kapp, Alina Birjuk, Johann Kööp, Anna Sipari, Mariliis Kundla ning Triinu Silla. Näituse kuraator ja ruumi stsenograaf on Helen Sirp stuudiost Notions in Air.

Näitus „Kerkiv Kultus / Carb Cult“ avatakse kolmapäeval, 30. septembril kell 18.00 Paper Mill Volta kohvi- ja pagarikojas, aadressil Tööstuse 47d. Näitust saab külastada pagarikoja tavapärastel lahtiolekuaegadel: E–R kell 8–18 ning L–P kell 9–17.

Telliskivi Loomelinnaku Konteiner galeriis on kaks noort aksessuaaridisainerit – Jürgen Sinnep ja Meeli Kombe – avanud installatiivse ühisnäituse “Meeltepööning”. Loodu on kui kahekõne noorte disainerite vahel, kes meelte kaoses korda luues kaasavad mängulisse loomingusse kaitsva etnograafilise sentimentaalsuse ja performatiivse intiimsuse. 

“Mind huvitab, kuidas tõlkida isiklikke kogemusi toodetesse, muutes tarbeeseme ühtaegu funktsionaalseks objektiks ja vormiliseks sissekandeks päevikus,” avab oma loomingut Jürgen Sinnep. “Jalatsite loomine on minu jaoks vahend tegelemaks sisemise rahutuse ja elevusega – tundega, mis ei ole kunagi päriselt oma kohaga rahul ning mis soovib joosta tundmatusse võpsikusse.”

Väeesemete loomise ajendiks olid disaineritel sisekaemuslikud küsimused – kui mõjutatud me oleme meid ümbritsevast kasvukeskkonnast ja eeskujudest ning mil määral me seetõttu tegeleme enese rüüstamisega? Lõpuks on see meie enda teha, kas oma rüüd kanda või see langetada. 

Näitus “Meeltepööning” jääb Konteiner galeriis avatuks kuni 22. novembrini 2026. Konteiner galerii asub Telliskivi Loomelinnakus, F-hoone vahetus läheduses. Näitus on avatud iga ilmaga ja ööpäevaringselt.