Ameerika foto- ja filmikunstniku Alex Prageri näitus “Tere tulemast koju” (Welcome Home) on väljapanek tema filmilikest fotodest ja lühifilmist “Mäng tuules” (Play the Wind). Kõik fotod põhinevad lavastatud stseenidel, kusjuures Prager käib oma loomingus vabalt ümber viidetega erinevatele ajastutele ja perioodidele alates 1940. aastatest 1990. aastateni, kasutades selleks konkreetseid tegelasi, keskkondi, stsenaariumeid, rõiva- ja soengustiile kui ka poose. Prager vaatleb oma loomingus inimloomuse ja reaalsuse tumedamat külge, mis jääb elus kõige olulisemat varjava kunstliku pealispinna alla, ning kujutab seda imetlusväärse tehnilise täpsuse ja detailirohkusega.
Prageri teekond fotograafiani sai alguse 1999.-2000. aastatel, kui tulevane kunstnik külastas J. Paul Getty muuseumis William Egglestoni näitust. Egglestoni värvikasutus ja võime kujutada igapäevaseid stseene meeldejäävalt avaldas talle suurt mõju. Prager otsustas, et temastki peab saama elukutseline fotokunstnik ja juba samal nädalal ostis ta nii kaamera kui ka fotode ilmutamiseks vajaliku varustuse. Hiljem hakkasid teda huvitama ka filmide tegemine ja lavastamine. Los Angeleses elatud aja jooksul kogunenud võrgustiku kaudu õnnestus tal projektidesse kaasata nii kostüümikunstnikke, grimeerijaid, valgustajaid ja näitlejaid. Prageri fotod ja filmid on hoolikalt läbi mõeldud ja teatraalsed, keskendudes sageli reaalsuse ja väljamõeldu vahelisele pingele.
“Mind liigutasid pildid, kust õhkus kunstniku elujõudu. Just see köitiski mind esmalt William Egglestoni loomingu juures, muidu oleks tegu üsna tavaliste fotodega. Kui ma otsustasin saada elukutseliseks fotograafiks, oli mu eesmärgiks leida võimalus, kuidas panna midagi iseendast oma loomingusse. Mulle meeldib lisada oma teostesse viiteid omaenda elule ning mind inspireerivad küsimused, mis lähtuvad kas minu enda elust või ühiskonnas toimuvast. Niisamuti nagu ka inimloomuse või reaalsuse tumedam külg, mis jääb elus kõige olulisemat varjava kunstliku pealispinna alla,” rääkis Alex Prager oma loomingust.

“Alex Prageri maailm on värviline, melodramaatiline ja hitchcockilik. Ehkki kõik tema tööd on lavastatud, õhkub nendest Hitchcocki filmidele omast õudust kui ka põnevust,” rääkis Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht, kui eriline on algav sügishooaeg fotokunstikeskuse jaoks. “Fotodel kujutatud stseenid panevad pildid justkui elama, jutustades vaatajale alateadlikult, mis juhtus vahetult enne ja pärast murdsekundi jooksul jäädvustatud hetke,” jätkas Loorents.
Alex Prageri näitus “Tere tulemast koju” ootab Fotografiskas külastajaid 11. septembrist 29. novembrini. Lisaks fotoloomingule on näitusel võimalik näha kunstniku uusimat lühifilmi “Mäng tuules” (Play the Wind).
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.