Tänasest on Fotografiskas avatud Bryan Adamsi intiimseid ja jõulisi portreid esitlev näitus „Päevavalgel“. Kui küsite, siis jah – tegemist on selle sama Bryan Adamsiga, kes on tuntud eduka laulja, laulusõnade autori ja muusikaprodutsendina, kuid ka tema enam kui 20 aasta jooksul valminud fotoloomingut on saanud tunnustust.

Näitus ise koosneb kolmest fotoseeriast, mis peegeldavad erinevaid tahke tema tööst portreefotograafina: kuulsusest ja glamuurist trauma ning eluraskusteni välja. Näitusele nime andnud seeria „Päevavalgel“ (Exposed) fotod toovad rambivalgusesse mitmed tuntud meelelahutus-, moe- ja kunstimaailma tegelased. Bryan Adamsi fotosilma kaudu on vaatajal juurdepääs suletud ja näiliselt muretusse kuulsuste maailma. Nii nagu pealkiri ka vihjab, uurib näitus süvitsi, mis juhtub inimestega, kes on 24:7 rambivalguses ja mida ütlevad paljastavad fotod kuulsuse kohta fassaadi taga.

Esmapilgul võib tunduda, et Adamsi portreed seerias “Haavatud: sõja pärand” (Wounded: The Legacy of War) on äärmiselt erinevad. Fotod 2000ndatel aastatel Afganistani ja Iraagi välismissioonidelt naasnud vigastatud Briti sõduritest toovad fookusesse konflikti ja moonutatud kehade nähtavad armid. Mitmel juhul toores ja häiriv, mõnikord humoorikas ja südantsoojendav – selles ehmatavas seerias on jäädvustatud sõjategevuse kibedad tagajärjed ja inimvaimu südikus.

Sarnast visaduse lugu – ebaõnne kiuste või just selle tõttu – jutustavad ka kodutute portreed. Seeria „Kodutud” (The Homeless) tutvustab kodutuid, kes müüvad Londoni tänavatel ajakirja The Big Issue, mis on loodud eesmärgiga anda nendele inimestele võimalus teenida ausat tulu ja seeläbi neid taas siduda kogukonnaga. Pildid selles seerias näitavad igat inimest sügavamalt kui tema sotsiaalne taust või majanduslik seis. Loodetavasti aitavad need fotod, tõstes fookusesse just inimese enda, murda mõningaid valearusaamadele ja eelarvamustele rajatud barjääre.

Fotografiska Tallinna näitus on esimene kord, kui Bryan Adamsi fotoloomingut näidatakse Eestis. Näitus jääb avatuks 14. juunini.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.