Näitus ise ei anna otseselt kronoloogilist tutvustust fotograafi loomingust, samuti pole tegemist retrospektiivnäitusega. Selle asemel keskendub üle 50 aasta isepäiselt tegutsenud kunstnik oma töödes eksistentsiaalse inimseisundi kujutamisele. Näituse kuraator Ellen K. Willase sõnul teebki fotograafi eriliseks see, et alates Minkkineni varajastest teostest 1970. aastate alguses kuni tänapäevani on tema kunstiline käekiri püsinud ajatu ja esteetiline. “Ma ei tea kunstiajaloos kedagi teist, kelle nägemus, järjekindlus ja vilumus üle viiekümne aasta sedavõrd vankumatuna oleks püsinud. Kuigi tema fotosid võib kontseptuaalselt seostada kunstnikega nagu Bruce Nauman, Lucas Samaras ja Cindy Sherman, on Minkkinen siiski Minkkinenina nii ainulaadne, et ei mahu teiste raamidesse,” tutvustab Willas.
Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents leiab, et fotokunstniku looming sobib näituste sügistalvisesse hooaega just oma põhjamaisuse tõttu, kuna pildiline meeleolu on meie kohalikule vaatajale tuttav. “Arno Rafael Minkkinen on elav klassik, kes oma puhtas ja mustvalges esteetikas toob publikuni kaunid ja karged vaated nii Soomest kui ka kaugematest paikadest. Tema tööd on kui poeesia, mis jutustavad sügavatest tunnetest, mis meid loodusesse tõmbavad,” kirjeldab Loorents.
Ta lisab, et Fotografiska Tallinn soovib kindlasti jätkata Soome kunstnike tutvustamisega. “Pentti Sammallahti kõrval on Minkkinen juba teine meie naabermaa tipptegija, keda saame oma maja galeriiseintel uhkusega näidata. Ta on inspiratsiooniks ja eeskujuks paljudele”.
Arno Rafael Minkkinen sündis 1945. aastal Soomes Helsingis, kuid emigreerus kuus aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse. Pärast kolledži lõpetamist 1970. aastal hakkas ta autoportreesid pildistama, samal ajal töötas ta Madison Avenuel reklaamikirjutajana. Praegu on Minkkinen Massachusettsis asuva Lowelli kunstiülikooli emeriitprofessor ja Helsingis Aalto kunsti-, disaini- ja arhitektuuriülikoolis dotsent. Ta on aastakümneid tegutsenud rahvusvahelise kuraatori, lektori ja esseistina ning korraldanud töötubasid maailma erinevais paigus. Minkkineni teoseid on avaldatud ja eksponeeritud mitmel pool maailmas, sh enam kui 75 silmapaistvas muuseumis ja kogus nagu Pompidou keskus, New Yorgi kaasaegse kunsti muuseum (MoMA), Tokyo Metropolitan Museum of Photography, Kiasma kaasaegse kunsti muuseum Helsingis ja Moderna Museet Stockholmis.
Näitust “Kakssada aastaaega” näeb Tallinna Fotografiskas 24. septembrist kuni 30. jaanuarini.
Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.
Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.
„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.
9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.
Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.
Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.
Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.