Fotografiskas saab homsest, 3. septembrist külastada uut Nick Brandti näitust “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm.” Kunstniku tööd illustreerivad Aafrika eheda looduse eskaleeruvat hävinemist inimeste käe läbi, näidates maailma, kus põgenenud loomadel pole enam ruumi ellu jääda.

Nick Brandti väljapanek koosneb fotoseeriatest “See tühi maailm” ja “Meile jääb vaid tolm” ning esindatud on ka mõned varasemad tööd. Kunstnik käsitleb oma töödes inimese hävitustööd Ida-Aafrika looduse kallal ning näitab maailma, mille on üle võtnud amokki jooksev arendamine. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud Brandt loodab oma tööga tõsta teadlikkust käimasolevast hävingust. Seda tehes saavad vaatajad ise otsustada, kas neil on energiat tegutsemiseks, et me saaksime siiski ära hoida inimkonna tegevuse halvimaid tagajärgi.

“Ma arvan, et paljud tunnetavad seda tohutut ülekohut või siis on nad selle suhtes tundetuks muutunud,” kirjeldab Nick Brandt üldist suhtumist looduse hävingusse. “Me kõik saame olla osa paremast, inimlikumast, kaastundlikumast ja jätkusuutlikumast valikust sellel planeedil, mõni väiksel ja teine suurel määral, aga meist igaühe tegevus loeb. Jõuame veel päästa kriitilise tähtsusega ökosüsteeme ja arvutult elusid,” sõnab Brandt, vaadates siiski lootusrikkalt tulevikku.

„Meil on väga hea meel näidata Tallinna Fotografiskas Nick Brandti loomingut ja olla esimene, kes antud näitust rahvusvahelises Fotografiska võrgustikus näidata saab. Tegemist on massiivse näitusega, mis muudab teema vastuvõtmise ja hinge pugemise veelgi võimsamaks,” kirjeldab näitust Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. “Oma töödes muudab ta sünguse ja meeleheitlikkuse teravaks ja valusaks iluks. Loomulikult pole oluline ainult pilt vaataja ees, vaid ka lugu selle taga nagu kõigi Fotografiskasse jõudvate tööde puhul. Loodusest hoolimine, vastutustundlikkus, jätkusuutlikkus ja teadlikuma maailmapildi loomine – need märksõnad seovad Nick Brandti ja Fotografiskat.”

Olgu lisatud, et 2010. aastal asutas Brandt mittetulundusühingu Big Life Foundation. Praegu on MTÜ kaitse all ligi 650 tuhat hektarit ökosüsteeme ja metsikuid alasid Ida-Aafrikas ning see annab tööd ligi 500 kohalikule, sealhulgas üle 300 loodusvahile.

Näitus “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm” on avatud Fotografiska Tallinnas 3. septembrist kuni 20. veebruarini.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.