Fotografiskas saab homsest, 3. septembrist külastada uut Nick Brandti näitust “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm.” Kunstniku tööd illustreerivad Aafrika eheda looduse eskaleeruvat hävinemist inimeste käe läbi, näidates maailma, kus põgenenud loomadel pole enam ruumi ellu jääda.

Nick Brandti väljapanek koosneb fotoseeriatest “See tühi maailm” ja “Meile jääb vaid tolm” ning esindatud on ka mõned varasemad tööd. Kunstnik käsitleb oma töödes inimese hävitustööd Ida-Aafrika looduse kallal ning näitab maailma, mille on üle võtnud amokki jooksev arendamine. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud Brandt loodab oma tööga tõsta teadlikkust käimasolevast hävingust. Seda tehes saavad vaatajad ise otsustada, kas neil on energiat tegutsemiseks, et me saaksime siiski ära hoida inimkonna tegevuse halvimaid tagajärgi.

“Ma arvan, et paljud tunnetavad seda tohutut ülekohut või siis on nad selle suhtes tundetuks muutunud,” kirjeldab Nick Brandt üldist suhtumist looduse hävingusse. “Me kõik saame olla osa paremast, inimlikumast, kaastundlikumast ja jätkusuutlikumast valikust sellel planeedil, mõni väiksel ja teine suurel määral, aga meist igaühe tegevus loeb. Jõuame veel päästa kriitilise tähtsusega ökosüsteeme ja arvutult elusid,” sõnab Brandt, vaadates siiski lootusrikkalt tulevikku.

„Meil on väga hea meel näidata Tallinna Fotografiskas Nick Brandti loomingut ja olla esimene, kes antud näitust rahvusvahelises Fotografiska võrgustikus näidata saab. Tegemist on massiivse näitusega, mis muudab teema vastuvõtmise ja hinge pugemise veelgi võimsamaks,” kirjeldab näitust Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. “Oma töödes muudab ta sünguse ja meeleheitlikkuse teravaks ja valusaks iluks. Loomulikult pole oluline ainult pilt vaataja ees, vaid ka lugu selle taga nagu kõigi Fotografiskasse jõudvate tööde puhul. Loodusest hoolimine, vastutustundlikkus, jätkusuutlikkus ja teadlikuma maailmapildi loomine – need märksõnad seovad Nick Brandti ja Fotografiskat.”

Olgu lisatud, et 2010. aastal asutas Brandt mittetulundusühingu Big Life Foundation. Praegu on MTÜ kaitse all ligi 650 tuhat hektarit ökosüsteeme ja metsikuid alasid Ida-Aafrikas ning see annab tööd ligi 500 kohalikule, sealhulgas üle 300 loodusvahile.

Näitus “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm” on avatud Fotografiska Tallinnas 3. septembrist kuni 20. veebruarini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.