Foto: Gareth Kennedy "Ajariitus"/Giulia Berto.

Reedel avatakse Tallinna Fotokuu näitus “Intensiivsed paigad”

3. septembril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali rahvusvaheline peanäitus „Intensiivsed paigad“ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Kuraatorite Loomingulise Ühenduse TOK koostatud näituse teoseid esitletakse lisaks ka mitmes teises asukohas üle linna, sealhulgas ajaloolises Viru hotellis, endises Kopli rahvamajas (Kopli 93), Eesti Rahvusraamatukogus ning Lasnamäel.

Näituse kuraatorite sõnul on pandeemia ja selle järellainetus meid mõjutanud nii vaimselt kui füüsiliselt ning ka seda, kuidas me igapäevaselt ümbritsevat kogeme. „Ruumides viibimise piirangud, sunnitud distantseerimine ja isoleerumine ning pikem digitaalsetes keskkondades veedetud aeg on tekitanud tungiva vajaduse uute teadmiste jagamise formaatide järgi, et võiksime hoolivamad ja jätkusuutlikumate vaadetega olla nii üheskoos kui ka iseendaga. Jätkuva poliitilise ja keskkonnakriisi taustal tähendaks seesuguste muutuste tegemine ühiskonna alustalade põhimõttelist ümbermõtestamist. “Vaadeldes Tallinna erinevaid piirkondi mõiste „intensiivsed paigad” kaudu, tegeleme me järgnevate uurimissuundade ja probleemkohtadega: poliitiline kujutlusvõime ja dekoloniaalsus arhitektuuris; intersektsionaalsus ja linnaplaneerimine; tööstuspärand ja selle ökoloogilised mõjud; habraste struktuuride, avaliku ja privaatse ruumi ning selle peidetud vahealade kitsaskohtade uurimine,” selgitavad näituse kuraatorid Anna Bitkina ja Maria Veits.

Näitusel osaleva Eesti kunstniku Laura Kuuse sõnul hakkas tema teos tekkima esimese isolatsiooniperioodi ajal soovist leida vormi, mis kohaneks ruumiga, mis inimesi parajasti ümbritseb. „Tegin helifaili, kus leebelt juhendav hääl viib kogeja läbi enda keha limaseene kehasse. Fotokuu kuraatornäituse jaoks on töö esmakordselt esitatud installatsioonina, kus külastaja saab end mõneks minutiks limaseeneks mõelda. Kujutledes tulevikumaailma leian end tihti limaseene ja teiste imeliste mitteinimorganismide seltsist,“ selgitab Kuusk.

Tallinna Fotokuu programmi kuuluv peanäitus leiab aset EKKMi ajaloolises hoones, mis on suutnud vastu pidada kiirenevale gentrifikatsioonile. Sealses keskkonnas eksponeerivad Ukraina kunstnikud Nataša Tseljuba ja Julija Appen loo kodulinna tagasipöördumisega kaasnevatest mitmetistest tunnetest ning minevikumälestuste ja uute kogemuste segunemisest unises paneelmajade rajoonis. Eesti kunstniku Anna Kaarma poeetilised audiojalutuskäigud viivad publiku rändama kunstnike stuudiotesse nõukogude aja lõpul ehitatud Lasnamäele. Hollandi kunstnik Tanja Engelberts lahkab geoloogilise aja erinevaid kihistusi ja mõtiskleb, millised on ruumi väärkasutuse tagajärjed pärast inimajastu lõppu. Iiri kunstnik Gareth Kennedy tutvustab oma uurimistööd pealkirjaga „Ajariitus” (2019–2044) ehk pikaajalist projekti vaipsooga kaetud eraldatud piirkonnas Atlandi ookeani kaldal asuvas Mayo krahvkonnas Iirimaal ning 4300 aasta vanust soomändi. Eesti kunstnik Laura Kuusk kutsub külastajaid naishäälel ja ambient-helil põhineva performatiivse installatsiooni kaudu muunduma mitteinimorganismiks. Ola Hassanaini (Sudaan/Holland) „Kokkutulemise ruum” lähtub ehitatud keskkonna potentsiaalist olla ka poliitiline ruum. Eesti kunstnik Roven Jõekäär, kes tegeleb kväär-arheoloogiaga esitleb oma pikaajalist projekti „Kväär Kalevipoeg”, mis toob vaatajani erinevaid teemasid peidetud kväärajaloost ja -folkloorist kantavate ja kasutatavate tarbeesemete kaudu. Tali Keren (Iisrael/Palestiina/USA) käsitleb mitmetahulisi ideoloogilisi mehhanisme, mille Iisrael on okupatsiooni ja territoriaalse laiendamise teenistusse rakendatud. Mitteametliku ajaloosäilitamisega tegelev Natalia Romik (Poola) uurib mälukaartide ja Poolas endistel štetlialadel praegu elavate inimestega suhtlemise kaudu juudi pärandi mälu(kao) kihte Euroopas. Vene kunstniku Aleksander Morozovi heliskulptuur „Tabula” lähtub EKKMi arhitektuursest ruumist. Morozov mõtiskleb muusika poliitiliste aspektide ning Tallinnas asunud Estonia klaverivabriku ajaloo üle – ta ühendab klaverikeeled ja elektrivoolu, luues nii hoones uue helilise kogemuse.

Ka näitus ise muutub intensiivseks paigaks – võimu paigaks, kust teatud protsessid alguse saavad ning kus tagatakse nende toimimine, kus kogemused üksteisega põimuvad ning kus need teistesse kontekstidesse sulanduvad, kus varasemalt omavahel seoseta tegevused ja ideed kokku saavad ja uuteks kontseptsioonideks arenevad, panustades vastutustundlikumate olemis- ja teadmisviiside loomisesse.

Uuri näituse kohta lisa www.fotokuu.ee.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Loewe

Jonathan Andersoni KÜMME aastat Loewes

5. maini on Hiinas, Shanghai messikeskuses avatud Jonathan Andersoni kureeritud näitus “Crafted World”, mis tähistab Andersoni 10. aastapäeva Loewe moemajas, samuti teeb kummarduse moemärgi 178-aastasele ajaloole. Tegemist on Loewe esimese retrospektiivnäitusega, mis Shanghai järel rändab ka mujale maailma.

Täna 39-aastane Anderson asus Loewe moemaja loovjuhiks aastal 2013. Moeeksperdid nõustuvad, et just tänu temale on moemärgist saanud üks ihaldatumaid brände maailmas ning ka kasumlikumaid märke LVMH portfoolios. Kuna Anderson on alati pidanud lugu Hispaania moemärgi pärandist ning oskusest ühendada käsitööd tänapäeva moesuundadega, näeb ka näitusel palju käsitsi valminud esemeid, mil rääkida oma lugu. “Craft is the essence of LOEWE. As a house we are about craft in the purest sense of the word. This is where our modernity lies, and it will always be relevant,” sõnas Anderson näituse tutvustuses.

Lisaks juba täna moeajalukku läinud riideesemetele on näitusel väljas ka eksponaate Loewe Art Collectionist – mööblist keraamika ja skupltuurideni. 

Seega, kes vähegi minemas Shanghaisse, siis see on näitus, millele silm peale panna. Meie jääme aga seni ootama, et näitus meile natuke lähemale tuleks.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Elizaveta Porodina

Elizaveta Porodina näituse tuur Aljona Eesmaa ja Helene Vetikuga

4. aprillil kell 18.00 kutsub Fotografiska kõiki moe- ja fotohuvilisi tuurile, kus Aljona Eesmaa ja Helene Vetik tutvustavad fotograafia tõusva tähe Elizaveta Porodina unenäolis-haldjalikku näitust “Un/Masked” ning räägivad lähemalt tema rollist tänapäevases moefotograafias.

Meenutuseks. Kes on kes?

Aljona Eesmaa on tuntud meediasuhete ekspert, kellel on lisaks suhtekorraldusele rikkalik kogemus nii moetoimetaja kui stilistina. Täna juhib ta moele ja disainile pühendunud veebiportaali Portail. Jah, sedasama siin. Helene Vetik on üks enim auhinnatud loovjuhte ja graafilisi disainereid Eestis. Moega seob teda armastus värvide, ajaloo ning eklektika vastu. Samuti on ta algusest peale toimetanud Portaili disainihinge ja kaasautorina.

Kes on Elizaveta Porodina?

Lapsena Venemaalt emigreerunud kliinilise psühholoogi haridusega Elizaveta sai fotograafiks peaaegu juhuslikult, kuid viimastel aastatel on ta olnud üks nõutumaid moefotograafe – ta on teinud kampaaniaid mitmetele mainekatele moemajadele ning pildistanud maailmakuulsaid staare suuremate ajakirjade kaantele. Näitus “Un/Masked” võtab kokku Elizaveta loomingu viimastel aastatel ning hõlmab tema töid nii kunsti- kui moefotograafia vallas.

Elizaveta Porodina näitus “Un/Masked” jääb Fotografiska avatuks kuni 14. aprillini. Uuri näituse ja tuuri kohta lisa Fientast. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid