Kai kunstikeskuses on 22. jaanuarist avatud Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitus “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”, mille kuraator on Róna Kopeczky. Tänavune triennaal toimub eri paigus üle Tallinna ning koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist: “Rahvas armastab seda”, “Hapukurgipoliitika” ja “Vabaduse teadus”. Kai näitusele on kaasatud teoseid kahest esimesest seeriast. 

Näitus “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, lähenedes nendele muutustele globaalsest vaatepunktist universaalse absurdi võtme kaudu. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärinevad kunstnikud, kes mõtlevad julgelt ja kriitiliselt sellistele põletavatele tänapäevastele küsimustele nagu paremäärmusliku vaenuliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine – nii elus kui ka kunstis – ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.

Näituse pealkiri viitab mehhanismidele, mille tulemusel on positiivsed mõisted omandanud negatiivse tähenduse – neid on hakatud seostama uuest olukorrast tingitud teistsuguse, vastandliku sisuga. Täpsemalt uuritakse seda, kuidas sõna “soe” positiivsest algtähendusest – meeldiv tunne, suhteliselt või mõnusalt kõrge temperatuur, samuti käitumine, millega väljendatakse vaimustust, kiindumust või heatahtlikkust – on saanud ohumärk, mis kõneleb poliitilisest segadusest, ühiskondlikust rahulolematusest, kliimamuutustest ja üleilmsest pandeemiast, andes seega märku globaalsest ebastabiilsusest nii looduslikus kui ka sotsiaalses plaanis.

Näitusel on väljas olevad kunstnikud: Artleaks, Jasmina Cibic, Hubert Czerepok, Ferenc Gróf, Flo Kasearu, Volodymyr Kuznetsov, Irena Lagator, Marko Mäetamm, Alexander Manuiloff, Dan Perjovschi, Driton Selmani, Société Réaliste. Näitus jääb avatuks kuni 27. märtsini. 

Oktoobri esimene nädal toob Fotografiskasse juurde kaks uut eripalgelist näitust, mis kutsuvad mõlemad omal moel vaatlema keha, mälu ja identiteeti ning seda, kuidas keskkond kujundab inimese suhet iseenda ja ümbritsevaga. Eesti kunstnik Heikki Leis mängib vee ja füüsiliselt tajutavate piiridega, Bosnia kunstnik Šejla Kamerić vaatab aga otsa sellele, kuidas ajalugu, võim ning põlvest põlve edasi kanduvad ootused inimese kehasse ja identiteeti talletuvad.

Heikki Leis on mitmekülgne ja eksperimentaalne Eesti kunstnik ja fotograaf, kelle üle 20 aasta pikkust loometööd iseloomustavad tehniline keerukus ja katsetuslikud töömeetodid. Tema varasemad teosed on olnud osa Fotografiska kahest grupinäitusest, oktoobris avanev isikunäitus toob aga publiku ette Leisi värskeima, viimaste aastate jooksul valminud loomingu. Leis vaatleb inimese ja vee vahelist ürgset sidet ning seda, kuidas vees muutuvad nii keha, liikumine kui ka inimese harjumuspärane taju iseendast ja ümbritsevast.

Näitusel „Torm enne vaikust“ kohtub kaks fotoprojekti: valitud portreed seeriast „Virdpinnad“ ning akvaariumis jäädvustatud inimesed seeriast „Voolujooned“. Mõlema läbivaks tunnusjooneks on vesi, mis ei ole pelgalt taust või dekoratsioon, vaid teoste aktiivne kaasautor, mis kujundab nii kehi, nägusid kui ka nende liikumist. Painduvad ja põimuvad kehad ning virvendav veepind hägustavad tuttavaid vorme ja moonutavad nägusid. Vesi hajutab piire ning vabastab keha hetkeks füüsilistest ja sotsiaalsetest raamidest, luues ruumi kergusele, liikumisele ja vabadusele.

Koostöös Fotografiskaga loodud näituse kuraator on Stella Mõttus. Lisaks fotodele hõlmab näitus ka videoteost ja akvaariumiinstallatsiooni ning tervikut saadab spetsiaalselt näituse jaoks loodud helimaastik, mille autor on helilooja Ekke Västrik. Leisi visuaalse maailma mõttelise mõõtme avab kirjanik Jan Kaus, kes on loonud näituse saatetekstid ning kellega koos antakse oktoobri teises pooles välja ka samasse projekti kuuluv fotoraamat.

Heikki Leisi kõrval avaneb Fotografiskas veel teinegi näitus. Šejla Kamerić on rahvusvaheliselt tunnustatud Bosnia päritolu visuaalkunstnik, kelle teosed kuuluvad mitme kunstimuuseumi, teiste seas Tate Moderni kogusse. Kamerići looming sünnib ja tegutseb mittelineaarsete ajalooliste narratiivide, isiklike lugude, ühiskonnakriitika ja mälupoliitika pingeväljas. Olles ise läbi elanud Bosnia sõja ja Sarajevo piiramise, uurib Kamerić oma loomingus sedagi, kuidas sõda jätkub inimestes ka siis, kui sõda ise on lõppenud. Kõik isiklik on tema jaoks alati ka poliitiline: keha kannab endas ajalugu, mälu ja teiste pilke, aga võib saada ka vastupanu ja enesemääratluse paigaks.

Kamerići näitus „EX YOU“ on intiimne ja samas universaalne uurimus soolisusest, traumast ja kuuluvusest. See paljastab vastuolud, mis kaasnevad naiseks olemisega maailmas, mis püüab naist määratleda. Fotograafia, skulptuuri, installatsiooni ja heli kaudu võtab kunstnik ette selle, mis naistele põlvest põlve edasi antakse, ning uurib, mis juhtub, kui seda pärandit enam vastu võtta ei taheta. Näituse pealkirjas peitub veel teinegi kiht: EX YOU ehk ex-YU kui endine Jugoslaavia – poliitiliselt kadunud riik, mille jäljed elavad edasi inimestes ja kultuurimälus. „EX YOU“ on vastuhakk sellele, mis on inimestele määratud, ja katse mõista, mis jääb järele siis, kui sellest keelduda.

Kaks pealtnäha eripalgelist näitust kõnelevad mõlemad omal moel sarnasel teemal – inimese vabadusest iseend määratleda. „Leisi vees lahustuvad hetkeks keha piirid ja harjumuspärane ettekujutus iseendast. Kamerići loomingus muutub keha aga paigaks, kuhu on talletunud ajalugu, võim ja teiste seatud ootused,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Mõlemad kunstnikud nihutavad midagi paigast – Leis meie füüsilise taju, Kamerić aga arusaama sellest, kui palju oma identiteedist on tegelikult inimese enda kujundada.“

Neljapäeval, 8. oktoobril kell 18 toimub mõlema näituse ühine avatuur ning reedel, 9. oktoobril kell 19 leiab aset Šejla Kamerići näituse avavestlus, kus koos kunstnikuga lahkab teravaid teemasid Feministeeriumi huvikaitsja Elise Rohtmets. 21. oktoobril toimuval raamatuesitlusel tutvustavad ühist projekti ja näitust Heikki Leis ja Jan Kaus.

Heikki Leisi ja Šejla Kamerići näitused on Fotografiskas avatud 9. oktoobrist 2026 7. märtsini 2027.

Alguses oli sai. Vähemalt näitusel „Kerkiv Kultus / Carb Cult“, mis võtab Disainiöö satelliitprogrammi raames ajutiselt üle Paper Mill Volta pagarikoja Bakermill ruumid ning vaatab leiva- ja saiakultuuri läbi fotograafia, kunsti ja ruumi.

Igapäevane, kiiresti kaduv ja värskena eriti hinnatud sai tõstetakse näitusel tavapärasest rollist välja. Sellest saab kord ikoon ja disainiobjekt, kord pärand, patt, fetiš või dogma. Viie erineva fotosilma kaudu avanevad magusad pahed, fanaatilised kombetalitused ja pisut nihestatud rituaalid – esivanemate õpetusest kultusliku õhtusöömaaja ning sarvesaia ülistamiseni.

Fotograafia kõrval annavad näitusele ruumilise mõõtme kohaspetsiifilised installatsioonid ja spetsiaalselt Disainiööks loodud ajutised saiamaailmad. Hapusai muutub ühtaegu materjaliks ja kujutiseks, selle kerkimisel tekkinud orgaanilised mustrid aga omamoodi kosmiliseks kaardiks. Mängu tulevad saia kaks paratamatut omadust: tema võime kerkida ja tema vältimatu kaduvus.

Palverännak lõpeb pagarikoja tagumises peeglisaalis, kus punases valguses hõljuv objekt juhatab vaataja ahjukuuma altari ette. Galerii, mille sisend tuleb otse ahjust? Korraldajate sõnul esimene maailmas.

Näitusel osalevad Ron Verlin ja Leon Metsallik, Adele Thele Kuusk, Kertin Vasser ja Mari-Ly Kapp, Alina Birjuk, Johann Kööp, Anna Sipari, Mariliis Kundla ning Triinu Silla. Näituse kuraator ja ruumi stsenograaf on Helen Sirp stuudiost Notions in Air.

Näitus „Kerkiv Kultus / Carb Cult“ avatakse kolmapäeval, 30. septembril kell 18.00 Paper Mill Volta kohvi- ja pagarikojas, aadressil Tööstuse 47d. Näitust saab külastada pagarikoja tavapärastel lahtiolekuaegadel: E–R kell 8–18 ning L–P kell 9–17.