Kai kunstikeskuses on 28. novembrini avatud Gabriele Beveridge’i ja Marge Monko duonäitus “Suur teeskleja”. Esimest korda koos töötava kahe naiskunstniku näitus on inspireeritud tarbimiskultuurist ning 20. sajandi reklaammaterjalidest ja -vitriinidest. 

Londonis elav Gabriele Beveridge on spetsiaalselt Kai näituse jaoks loonud uued skulpturaalsed teosed, kus on kasutatud kaupluse sisustust, käsitsi puhutud klaasobjekte, sünteetilisi juuksepikendusi ja poemannekeenide osi. Marge Monko esitleb fotoseeriat vaateakendest ning uut filmi, mis on inspireeritud sukkade sümboolsest, kultuurilisest ja esteetilisest tähendusest ajaloos. Video koreograafia, mida esitavad neli tantsijat, on ammutatud 1970–80ndate aastate sukatoodete reklaamidest ja ajalooepisoodidest nagu nailonsukkade defitsiidist II maailmasõja päevil.

Paralleelselt Londonis ja Tallinnas töötanud, kuid enne näituse ettevalmistust teineteisele tundmatud kunstnikud saavad kokku Kais, luues visuaalselt lummava ja kontseptuaalselt terava dialoogi. Näituse jaoks on valminud ka lühifilm kunstnikest, kus Gabriele Beveridge ja Marge Monko räägivad oma loomingust.

Hongkongis sündinud Gabriele Beveridge elab ja töötab Londonis. Kunstnikuna mõtestab Beveridge ümber kommertsiaalsete fotode ja objektide väärtust. Beveridge’i isikunäitused on toimunud FreeHouse’is (London, 2020), Bradley Ertaskiranis (Montreal, 2019), Seventeen galeriis (London, 2018), Chewday’si galeriis (London, 2016) ning MOTis (Brüssel, 2015).

Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning töötab seal alates 2017. aastast fotograafia osakonnas professorina. Tema kunstnikupraktika on seotud ajalooliste visuaalidega ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko isikunäitused on toimunud Folkwangi muuseumis (Essen, 2019) ja mumokis (Viin, 2013). Tema teoseid on esitletud Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil RIBOCA1 (Riia, 2018), 9. Manifesta biennaalil (Genk, 2012) ja COSAR HMT galeriis (Düsseldorf, 2021).

Näitus “Suur teeskleja” on Kai kunstikeskuses avatud kuni 28. novembrini. Näitus kuulub 6. Tallinna Fotokuu biennaali satelliitprogrammi. Kai kunstikeskus asub Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus, aadressil Peetri 12. Uuri lisa kai.center. 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.