Täna kell 16.00 avatakse 1. märtsi galeriis (Väike-Karja 12, Tallinn) Kasia Gorniaki ja Laivi näitus “Kaubad ja teenused”, milles käsitletakse rõivaste väärtusloomet ning mütoloogiaid. Näitus jääb avatuks 13. veebruarini. Olgu lisatud, et 4. ning 12.-13. veebruar ootavad kunstnikud külastajaid galeriisse ajavahemikus 14-19, et läbi viia aktsioonide seeria. Teistel päevadel on näitus külastajatele avatud T-P kell 16-19. 

Kasia Gorniaki ja Laivi kohaspetsiifiline installatsioon „Kaubad ja teenused” käsitleb moetööstuse praktikaid, keskendudes võrdväärselt nii toodete kui tootmisprotsesside avamisele. Moetoodete loomise, ladustamise ja esitlemise režiime ümber mängides dekonstrueerib näitus tootmise, sildistamise, pakendamise, müügi ja lõpuks ka tarbimise temaatikat. Kunstnikud alustasid koostööprojektiga digitaalpäeviku pidamise, kaugvestluste ning ühiste rõivaste valmistamise sessioonidega trajektooril Tallinn-Helsingi. Näitus jaotub kahele tasandile, esimesel korrusel leitakse ühisosa protsessipõhises tootmisruumis ning keldrikorrusel avavad kunstnikud personaalset käekirja. Ruumi varasema üürniku, rõivaste jaemüüja Fashion House tuttavlikud elemendid avatakse galerii kontekstis kunstnike individuaalsete lähenemisviiside kaudu, moodustades uue, jagatud kujunduskeele ja narratiivi.

Kasia Gorniak on Helsingis baseeruv moedisainer ja kunstnik. Pärit Melbourne’ist, on ta lõpetanud BA sealses RMIT Ülikoolis disaini erialal ning hiljem MA Helsingis Aalto Ülikoolis. Magistriõppe ajal on Gorniak läbinud praktika Saksamaal Adidas Group’is ning USAs moekunstnik Susan Cianciolo juures. 2018. aastal alustas ta multidistsiplinaarse kunstipraktikaga ning 2019. aastal lõi kudumibrändi Talking Through Our Bodies. Gorniak praktiseerib omanäolist performatiivset disainiprotsessi, mille peamiseks eesmärgiks on juhuslikkuse suurendamine ning disaineri dikteeriva rolli vähendamine. Peamiste meetoditena disaini loomisel kasutab ta tantsu, koreograafiat ja improvisatsiooni. Tema teoseid on eksponeeritud Põhjamaade sõltumatutes galeriides. Vaata ka: https://kasiagorniak.com

Laivi kunstipraktikat iseloomustab materjalikeskne ja eksperimentaalne lähenemine tekstiilile, mis laieneb rõivastelt ja aksessuaaridelt suuremõõtmeliste teosteni lõuendil ja vaigus. Analüüsides riietumisviise perspektiivide paljususest lähtuvalt, kaasab ta moekunsti kui nähtuse käsitlusse visuaal-esteetika, funktsionaalsuse ja subkultuursuse. Käimasolevate performatiivsete moeinstallatsioonide seeria abil konstrueerib Laivi moe mittemateriaalset aspekti, õhkkonda, kasutades selleks moe materiaalseid vahendeid – rõivast ja tekstiili. Oma töödes jätkab jätkab ta kaduvate hetkede kristalliseerumist, ühendades ajutisi ja püsivaid materjale, seeläbi luues küsitavusi vastupidavuses ja väärtuses. Laivi on lõpetanud moedisaini BA Eesti Kunstiakadeemias ja MA Helsingis Aalto ülikoolis. Töötanud ning täiendanud ennast Londonis, Kopenhaagenis ja Barcelonas. 2014. aastast on tal olnud mitmeid isiknäituseid ning osalenud arvukatel kaasaegse kunsti grupinäitustel. Vaata ka: https://www.laivi.ee

1. märtsi galerii on ajutine kunstiruum Tallinna vanalinnas, mida iseloomustab nomaadlikkus, protsessipõhisus, ajutisus, taktikalised meediapraktikad ning vastandlikud mõistepaarid era vs. avalik ja pood vs. näitus. Kahe kuu jooksul toimub kunstiruumis neli väljapanekut, mille vahele jäävatel perioodidel kuvatakse poepinna vaateaknal erinevate kunstnike loodud ekraanisäästjaid.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.