Fotografiska näitus „Valgevene tulevik naiste väega“ on dokumentaalne sissevaade valgevenelannade rahumeelsetesse protestidesse ebaõigluse vastu. Kohalike fotograafide Darya Burakina, Iryna Arakhouskaya, Nadia Buzhan’i ja Volha Shukaila jäädvustused meeleavaldustest toovad vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ja vägivallaohule ei ole loobunud unistamast paremast riigist.
„Erinäitus on osa Fotografiska For Life platvormist, mille eesmärgiks on tõstatada fotograafia jõu kaudu teadlikkust ühiskondlikult olulistest teemadest ning algatada diskussioone. Valgevene massimeeleavaldused tuletavad meelde, kui habras on vabadus,“ selgitas Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja, kuidas sündis mõte dokumentaalfotode väljapanekust. „Näitus on sissevaade ühe kogukonna tohutusse jõusse. Väljapaneku avamine Tartus on sümboolne toetus valgevenelastele võitluses oma hääle ja tõe nimel,“ jätkas Aasmäe.
„Aparaaditehas on Tartu kultuurikogukonna üheks sõlmpunktiks. Tegu on kultuuritehasega, mis ühendab endas loomingulisust, ettevõtlikkust ja meelelahutust, aga jutustab ka lugusid. Massimeeleavaldused Valgevenes on ka meie ühiskonna jaoks oluline teema ja näitus tuletab igapäevasagina kõrval meelde, et valikuvabadus ei olegi nii iseenesest mõistetav,“ rääkis näituse avamises Hanna-Marii Kaljas, Aparaaditehase programmijuht.
Neljakeelne piletita näitus ootab vaatajaid Tartu Aparaaditehases alates 17. detsembri pärastlõunast 2. veebruarini. Jätkuvalt on avatud ka piirideta ja piletita virtuaalgalerii, mis on internetiühenduse korral ligipääsetav mistahes maailmanurgast ööpäevaringselt.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.