Fotografiska Tallinna näitus “Valgevene tulevik naiste väega” on dokumentaalne sissevaade valgevenelannade rahumeelsetesse protestidesse ebaõigluse vastu. Kohalike fotograafide Darya Burakina, Iryna Arakhouskaya, Nadia Buzhan’i ja Volha Shukaila jäädvustused meeleavaldustest toovad vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ja vägivallaohule ei ole loobunud unistamast paremast riigist. Esmakordselt avab Fotografiska näituse nii I korruse kohviku seintel kui ka virtuaalses galeriis.
“Valgevene asub geograafiliselt Eestile üsna lähedal – meid lahutab vaid üks riik ja mõnisada kilomeetrit. Ebaõiglusel ja vägivallal pole aga riigipiire või rahvust, see on inimlik tragöödia, millele pole mitte kunagi õigustust. Eestis on suur valgevenelaste kogukond ja Valgevenes elavate pereliikmete ja lähedaste südamevalu kandub ka meie ühiskonda,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja, kuidas sündis mõte dokumentaalfotode väljapanekust.
Erinäitus on osa Rootsist alguse saanud Fotografiska For Life platvormist, mille eesmärgiks on tõstatada fotograafia jõu kaudu teadlikkust ühiskondlikult olulistest teemadest ning algatada diskussioone. Valgevene massimeeleavaldused ei ole kolme kuuga raugenud ning koostöös kohalike naisfotograafidega juhib erinäitus sealsetele sündmustele tähelepanu. Piletita ja riigipiirideta virtuaalne galerii on internetiühenduse korral ligipääsetav mistahes maailmanurgast.
“Fotografiska jutustab fotograafide loomingu kaudu piltide taga peituvaid lugusid. Mõnikord on need valusad ja ebamugavad, aga samas erakordselt tõelised – Valgevene massimeeleavaldused juhtuvad just nüüd ja praegu. Fotografiska For Life platvormi erinäitused on reaktsioon sellistele sündmustele,” selgitas Aasmäe. “Näitus “Valgevene tulevik naiste väega” on dokumentaalfotode väljapanek, aga ennekõike sissevaade ühe kogukonna tohutusse jõusse. Niisamuti ka sümboolne toetus inimestele, kes võitlevad oma hääle ja tõe nimel, olgu see tõde siis ilus või inetu,” jätkas Aasmäe.
Fotografiska For Life erinäitus “Valgevene tulevik naiste väega” on valminud koostöös Valgevene fotograafe ja visuaalseid kunstnikke koondava platvormiga SHKLO ning on osa ülemaailmsetest Valgevene sündmustele tähelepanu juhtivatest aktsioonidest Baltikumis, Põhjamaades, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides üle maailma. Mitmekeelne piletita näitus on avatud alates 27. novembrist Fotografiska I korruse kohviku seintel ja veebikeskkonnas www.fotografiska.com/tallinn.
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.