Foto: Marguerite Humeau
Pealkirja “Ja korraga hakkab kõik õitsema” kandev näitus lähtub paljuski Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost: üles astuvad kunstnikud üle terve maailma ning ligi kolmandik neist Balti riikidest (sh Eestist). Ühtlasi saab sündmusest ka selle vältel üles võetava filmi võtteplats, mille tulemusena linastub 2021. aasta alguses näitusest täispikk film. Külastajail avaneb võimalus avastada näitust ning ühtaegu jälgida filmimise käiku.
Näituse kuraatori Rebecca Lamarche-Vadeli sõnul pakub näitus ainulaadset kogemust näha teoseid, mis ei pruugi alati näitusesaali jõuda, mis on toored ja piirangutest vabad. “Biennaali eesmärk on ka tihedalt lõimuda oma asupaigaga. Lähtudes Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost tõstab näitus esile kogu selle regiooni kunstimaastiku ja annab kunstnikele võimaluse astuda dialoogi piirkonna kultuurilise, ühiskondliku ja poliitilise taustaga, milles on nii sõdu kui ka majanduskriise. Biennaal lähtub küll kohalikust kontekstist, kuid laieneb järgemööda riiklikule, regionaalsele ja lõpuks ka rahvusülesele tasandile.”
Kuigi näituse avamine sai esialgselt planeeritud kevadeks, tuli eriolukorra tõttu kaks kuud enne kavandatud avamist ettevalmistused peatada. Samas andis põhjust biennaal ümber mõtestada ja peegeldada ühiskonnas toimuvat.
“Näitus spekuleerib senise maailma kokkuvarisemise üle, mis tegelikult juhtuski juba Covid-19 pandeemia puhkemisega, kui kõikide ümberkorralduste seas pandi proovile ka näiteks suhete loomine ja igapäevane suhtlus. Sellise olukorra tekkimine andis mõista, et meid ümbritsev maailm on tegelikult palju keerulisem, kui me seda tajume. Ka näituse käigus üles võetava filmi stsenaarium lähtub esialgse näituseplaani jäänukitest: lõpetamata, muudetud ja ümbermõeldud plaanidest, väljendades toimunud muutusi ja tänaseid võimalusi,” sõnas Lamarche-Vadel, kes on ühtlasi filmi kunstiline juht ja stsenaariumi autor.
Lisaks kunstiteostega tutvumisele saavad külastajad osa paljudest mitmetahulistest performance‘id, giidituuridest, publikuprogrammidest ning sündmuse puhul on välja töötatud ka spetsiaalne veebiseminaride sari. Nimelt palusid biennaali korraldajad silmapaistvaid teoreetikuid, uurijaid, luuletajaid ja kirjutajaid mõtiskleda märksõnade üle nagu lõppemised, inimene, armastus, allmaailmad, hool, maagia, hääled ja vaimud, et luua nende kaudu alternatiivseid oleviku- ja tulevikunägemusi. Vestlusi saab tasuta vaadata RIBOCA kodulehelt: https://rigabiennial.com/en/.
TMW eritähelepanu kuulub Eesti muusikale. Kodumaiseid artiste on programmi kinnitatud 80, nende seas nii rahvusvahelistelt laineid löövaid nimesid kui ka kohalikke staare ja suunanäitajaid. Sügistalvel Euroopa juhtivatel festivalidel edukalt esinenud shoegaze’i kooslus mariin k., laulja-laulukirjutaja Alonette, flöödiduo Kuula Hetke ja metalbänd Intrepid näitavad meie tänase muusika piiriületavat mitmekülgsust. Kavas on nii mullu Glastonbury festivalile jõudnud Duo Ruut kui ka kodupubliku suurlemmikuiks tõusnud folkpopi kooslus SADU.
Noore Eesti häält esindavad teiste seas plaadimärgi Kurvad Uudised DJ-trio KLAP ehk Kermo Murel, boipepperoni ja QSLAP, meie alternatiivräpi julgemaid hääli margiiela, ansamblist Minimal Wind esile kerkinud elisabeth tiffany ning oma debüütplaadiga Eesti Ekspressi Areeni kriitikutelt möödunud aasta parima albumi tiitli teeninud uue punklaine bänd Skoone. Juba 40. tegevusaasta täitumist tähistab TMW-l aga Eesti pungi igiliikur J.M.K.E..
Kuulda saab ka armastatud soul’itari Rita Ray’d, intrigeerivat palaganibluusi duot Kaisa Ling & René Paul ning Ameerika juurtemuusikat meie soode mütoloogiaga ristavat bändi South of Savoy. Eksperimente elektroonilisest muusikast etenduskunsti elementideni pakuvad metakunstnik kiwanoid, mehhaaniliste muusikamasinate meister Erik Alalooga, helilooja Sander Saarmetsa projekt V4R1 ning Von Krahli Salongis sündinud Apparatus&Apparata. Austraaliast saabub TMW-le Eesti päritolu elektroonilise folgi pioneer Olev Muska.
Meie koorimuusika hiiu Veljo Tormise rahvalaulupõhine looming astub dialoogi jazzi ja elektrooniliste tekstuuridega, esitajaiks Maarja Aarma, Karl Madis Pennar ja Mikk Kaasik koos ETV Tütarlastekooriga. Akordionist Tuulikki Bartosik ja helilooja-produtsent Sander Mölder esitlevad koos videograafi Frank Raudsepaga uut erikava, mis uurib kodu, kuuluvuse ja põgenike mõisteid.
Kavas on ka kaks erikontserti koostöös Eesti Muusika Päevadega. Tütarlastekoori Ellerheina kontserdi keskmes on Mariliis Valkoneni ja Kristo Matsoni uudisteosed ning Tallinna Kammerorkester koos Vambola Kriguli ja Joonas Mikuga esineb klubis HALL Astra Irene Susi lavastatud kontsert-etenduses “Valguse sünd”.
TMW-l esinevad tähelepanuväärsed artistid kogu maailmast. Ukraina muusika saadikutena on TMW-l Eurovisiooni lauluvõistlusel tuntust kogunud Ziferblat, underground-tantsumuusika produtsent ja plaadimärgi BodyParts asutaja Olga Korol ning muusika- ja inimõiguste projekt Daughters of Donbas: Songs of Stolen Children. Amnesty Internationali auhinna laureaadist Ukraina-Kanada laulja Marichka juhitud projekti laulud põhinevad laste tunnistustel, kes on Venemaa filtratsioonilaagritest jõudnud tagasi Ukrainasse.
Soomlastest on kavas teiste seas Emma auhinna nominentidest uue põlvkonna poppar Goldielocks ja jazzansambel Kadi Vija 3, moodsa metaliga videomängudesse jõudnud Luna Kills ja kosmoseroki kultusbänd K-X-P. Rootsit esindab teiste seas Grammi laureaadist rokkstaariliku karismaga pärimusmuusiku Lena Jonssoni trio, Lätit eksperimentaalse darkwave’i duo the body of a swan ning Poolat hiphopi, jazzi ja klubimuusika ristumispaigas tegutsevad grupid Omasta ja the daltonists.
Prantsuse-Šveitsi saksofonist ja helilooja Léon Phal on vaid paari aastaga tõusnud oma põlvkonna üheks põnevamaks džässmuusikuks. Londoni kõrberokkarid The Howlers ühendavad bluusi psühhedeeliaga, Põhja-Iirimaalt Belfastist pärit TANAKA VII paneb kokku sametise R&B ja afro-fusion’i, Kongo grupp Kin’gongolo Kiniata pungi ja linnasümfooniad ning lõunakorealane Dasom Baek improviseerib traditsiooniliste pillide kõlavärvidega. Kanada esinejate seas on seitsmekordne Juno nominent, reggae fusion’i artist Ammoye ja yacht-pop’i printsess Paris Pick.
Märtsis lisanduvad TMW artistide nimistusse Eesti Raskemuusikaliidu korraldatud bändivõistluse Heavy Music Band Battle finalistid.
9.–12. aprillini 2026 toimuv TMW programm koosneb muusikafestivalist, muusikatööstuse konverentsist ja linnafestivalist.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.
