Foto: Marguerite Humeau
Pealkirja “Ja korraga hakkab kõik õitsema” kandev näitus lähtub paljuski Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost: üles astuvad kunstnikud üle terve maailma ning ligi kolmandik neist Balti riikidest (sh Eestist). Ühtlasi saab sündmusest ka selle vältel üles võetava filmi võtteplats, mille tulemusena linastub 2021. aasta alguses näitusest täispikk film. Külastajail avaneb võimalus avastada näitust ning ühtaegu jälgida filmimise käiku.
Näituse kuraatori Rebecca Lamarche-Vadeli sõnul pakub näitus ainulaadset kogemust näha teoseid, mis ei pruugi alati näitusesaali jõuda, mis on toored ja piirangutest vabad. “Biennaali eesmärk on ka tihedalt lõimuda oma asupaigaga. Lähtudes Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost tõstab näitus esile kogu selle regiooni kunstimaastiku ja annab kunstnikele võimaluse astuda dialoogi piirkonna kultuurilise, ühiskondliku ja poliitilise taustaga, milles on nii sõdu kui ka majanduskriise. Biennaal lähtub küll kohalikust kontekstist, kuid laieneb järgemööda riiklikule, regionaalsele ja lõpuks ka rahvusülesele tasandile.”
Kuigi näituse avamine sai esialgselt planeeritud kevadeks, tuli eriolukorra tõttu kaks kuud enne kavandatud avamist ettevalmistused peatada. Samas andis põhjust biennaal ümber mõtestada ja peegeldada ühiskonnas toimuvat.
“Näitus spekuleerib senise maailma kokkuvarisemise üle, mis tegelikult juhtuski juba Covid-19 pandeemia puhkemisega, kui kõikide ümberkorralduste seas pandi proovile ka näiteks suhete loomine ja igapäevane suhtlus. Sellise olukorra tekkimine andis mõista, et meid ümbritsev maailm on tegelikult palju keerulisem, kui me seda tajume. Ka näituse käigus üles võetava filmi stsenaarium lähtub esialgse näituseplaani jäänukitest: lõpetamata, muudetud ja ümbermõeldud plaanidest, väljendades toimunud muutusi ja tänaseid võimalusi,” sõnas Lamarche-Vadel, kes on ühtlasi filmi kunstiline juht ja stsenaariumi autor.
Lisaks kunstiteostega tutvumisele saavad külastajad osa paljudest mitmetahulistest performance‘id, giidituuridest, publikuprogrammidest ning sündmuse puhul on välja töötatud ka spetsiaalne veebiseminaride sari. Nimelt palusid biennaali korraldajad silmapaistvaid teoreetikuid, uurijaid, luuletajaid ja kirjutajaid mõtiskleda märksõnade üle nagu lõppemised, inimene, armastus, allmaailmad, hool, maagia, hääled ja vaimud, et luua nende kaudu alternatiivseid oleviku- ja tulevikunägemusi. Vestlusi saab tasuta vaadata RIBOCA kodulehelt: https://rigabiennial.com/en/.
ERKI Moeshow 2026 modellide casting leiab aset käesoleva nädala laupäeval, 11. aprillil kell 11.00-15.00 Tallinna Sadama Kruiisiterminalis (Logi 4/2). Oodatud on nii nais- kui meesmodellid. Kruiisiterminalis toimuval sündmusel kõik lavale pürgijad registreeritakse, mõõdetakse ning pildistatakse.
Modelliks kandideerimiseks peab olema vähemalt 15-aastane. Casting’ule tuleb selga panna neutraalses toonis, ilma mustri ja logota t-särk või top, kitsad või lühikesed püksid tüdrukutele sobivad ka seelik või kleit. Samuti on oluline, et casting’ule saabuja juuksed on puhtad ning nägu meigivaba (kerge jumestus on lubatud). Pikkade juuste puhul peab kaasas olema juuksekumm. Jalga tuleb panna tennised ning tütarlastel kaasa võtta kontsakingad.
Eesti Kunstiakadeemia suursündmus ERKI Moeshow toimub 23. mail Tallinna Kruiisiterminalis. Juba 37. korda aset leidev ERKI Moeshow toob lavale 12 omanäolist kollektsiooni ning liigub merest inspireeritud kontseptsiooni rütmis, kutsudes mõtestama moodi kui pidevas muutumises olevat loovuse väljendust.
Tänavuse ERKI Moeshow piletid on juba müügil Fienta keskkonnas.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
