Fotografiska Tallinn taasavab 3. mail oma uksed Rootsi fotokunstniku Helene Schmitzi näitusega „Mõeldes nagu mägi”, mis toob erakordsete suuremõõtmeliste fotode kaudu vaatajate ette kunstniku mõtisklused muutuva maailma kohta.

Helene Schmitz on Rootsi üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid fotograafe. Ta vaatleb loodust poeetiliselt ning jagab vaatajatega oma mõtisklusi muutuva maailma kohta. Näitusel „Mõeldes nagu mägi” leidub nii huumorit kui poeesiat ning sageli läheneb kunstnik ka keelele mänguliselt, näidates publikule, kuivõrd jõhkralt käitub inimene loodusega. Fotograafi looming liigutab vaatajaid nii oma ilu kui halvaendelisusega.

Näitusel avanevad vaatajatele fotograafi teoses ühtaegu nii suured panoraamvaated kui ka pisidetailid: tohutu kaevanduse karjääri, Islandi kuumaveeallikatest välja jooksvad torujuhtmed, looduslikuks kümbluseks mõeldud kuumaveeallikate kõrval asuvad tööstuslikud mudaväljad või Rootsis levinud lageraie ja puuistutustavad, mis põhjustavad sagedasi metsapõlenguid. “Minu jaoks on põnev jälgida, mis juhtub, kui midagi läheb valesti,” selgitab Schmitz. “Inimesed peavad end kõrgilt maailma valitsejateks, aga mina usun, et meil on aeg tavaks saanud rüüstamisest ja ekspluateerimisest välja kasvada ning luua jätkusuutlikke süsteeme, mis võimaldaksid meil Maad hävitamata siiski loodusvarasid kasutada. Selleks on aga vaja teha valdkondadeülest koostööd ja leida jätkusuutliku heaolu loomiseks uusi lahendusi.”

Näituse pealkiri „Mõeldes nagu mägi” on viide Yale’i metsateadlase ja ökoloogia isale, ameeriklasele Aldo Leopoldile, kes on avaldanud keskkonnaliikumisele suurt mõju. Ta kaitses kirglikult loodusliku mitmekesisuse säilitamise olulisust ning kirjutas väga menuka raamatu “A Sand County Almanac” (1949), kus ta kasutas esmakordselt väljendit “mõeldes nagu mägi”. Fraas tähistab holistilist vaadet inimese, looma ja looduse vahelisele suhtele. Tegu on arusaamaga, et ökoloogia seisukohast on kõik asjad omavahel seotud ning mõjutavad teineteist. Industrialismi ja materialismi ajastul ei ole selline mõtteviis iseenesest mõistetav, kuid võib aidata meil liikuda paremuse poole.

Helene Schmitzi näitust „Mõeldes nagu mägi” saavad 3. mail külastada Fotografiska Sõbrakaardi omanikud, alates 4. maist ollakse avatud kõigile huvilistele. Praeguste plaanide kohaselt jääb näitus avatuks sügiseni.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.