Kolme Lõuna-Eesti omanäolist moeetendust koondav Estonian Fashion Festival (EFF) tähistab tänavu 5. sünnipäeva. Tegu pole aga ainsa tähtpäevaga – 10. korda saavad sünnipäevatordil küünlaid puhuda pärimoodi populariseeriv moeetendus OmaMood ja legendaarne Antoniuse moeetendus.

Märkimisväärseid momente pakub tänavune EFF veelgi. Nimelt on EFFi uueks peakorraldajaks moeteadlik fotograaf Getter Raiend, kelle abiga on üritus pakkumas alustavatele moedisaineritele veelgi põnevamaid võimalusi ja moeetendusi. EFFi korraldusmeeskonna sõnul sulandus Getter tiimi silmapilkselt, kuid otsustasime ka ise uurida, kuidas ta end uues ametis tunneb.

„Olen Estonian Fashion Festivaliga seotud olnud alatest 2019. aastast ning seda ennekõike moefotograafina,” alustab Getter. „Kui EFF sügisel uut peakorraldajat otsima hakkas, arutasime minu kauaaegse koostööpartneri Kairi Lentsiusega, kuidas saaksin loovinimesena EFFi aidata. Olles ise eesti moedisaini suur austaja, tundus ettevõtmine tõelise privileegina, aga ka väljakutsena. Samas, teostada ennast uuel positsioonil, kus kohalike moedisainerite kõrval on fookuses kogu Baltikumi noordisainerid, tundus väga põnevana. Kuna veedan praegu enamuse ajast Varssavis, siis sealne kultuurielu tõestab samuti, kui palju ägedaid kohalikke talente meie regioonis on. Loodan kõik need nooremad ja juba pisut elukogenumad, aga veel avastamata talendid peagi teieni tuua!”

Mida peaksid aga Getteri arvates meie lugejad tänavusest EFFist kindlasti teadma? Palusime tal välja tuua viis olulist punkti:

1. Sel aastal toimub EFFil kaks moeetendust juunis – 9. juunil MoodPerformanceTants ja 10. juunil OmaMood – ning üks augustis – Antonius. 

2. MoodPerformanceTants toimub sel korral füüsilise üritusena Kammivabrikus, OmaMood läheb tänavu aga tagasi juurte juurde ehk Viljandisse ning näitab moedisainerite moefilme Viljandi Forum Cinema kinosaalis. Antoniuse moeetendus leiab aset aga tänavuse sTARTUp Day raames.

3. Kui laiemale publikule on nautimiseks mõeldud eelkõige EFFi üritused ja moefilmid, siis moedisaineritele pakub festival ka aastaringseid tugiteenuseid. „Vaatame alati piiri taha – luues partnerlusi välismaiste ajakirjade, sisseostjate, messide ja võistlustega, mis pakuvad muuhulgas rahalisi auhindu. Kuna meie kohalik turg on kahjuks siiski väike, ent riiete kvaliteet kõrge, otsime pidevalt võimalusi, kuidas abistada moedisainereid vajalike kontaktide, teadmiste ja oskustega,” lisab Getter.

4. „Oleme rõõmsad, et jätkusuutlik mood on järjest enam kanda kinnitamas ja inimesed mõistavad, et senised tarbimisharjumused ei ole enam meie planeedi seisukohast realistlikud. Meil osalevad moedisainerid on ka päriselt jätkusuutlikud,” räägib Getter ning lisab, et EFFi soov on näidata, et jätkusuutlik mood saab olla cool ja kantav ning ammu on möödas ajad, mil see oli kesise valikuga ja kitsa ringi pärusmaa.

5. „Sel aastal alustasime ka oma taskuhäälingu sarjaga,” rõõmustab Getter. „Tegu on eelkõige hariduslikku sisu pakkuva taskuhäälinguga, kus räägime hulganisti põnevatel teemadel alates jätkusuutlikkusest, kohalikust moeskeenest kuni loomeettevõtluseni.” Podcasti Mitut Moodi EFF saab kuulata näiteks Spotifyst. 

See ei ole aga üldsegi kõik. Loomulikult saavad Getteri abil uusi teadmisi ja oskusi ka noordisainerid, kes tihti ei oska veel oma loomingut suures pildis määratleda. Ning paremat õpetajat on neile raske ette kujutada!

Jaksu Estonian Fashion Festivalile ning loodame peagi nii Getterilt kui EFFilt uusi uudiseid kuulda!

Esmaspäeval, 28. septembril toimub Disainiöö raames traditsiooniline moeetendus DOM – disain on moes, mis toob publiku ette neli eriilmelist Eesti disainibrändi: Mekoome, Kairi Getman, HANNES RÜÜTEL ja Stella Soomlais. Tänavuse etenduse keskmes on kestlik disain, traditsioonilised käsitöövõtted ja materjalide teadlik kasutamine. Ühekordse moeelamuse kaudu uuritakse, kuidas luua rõivaid ja aksessuaare, mille väärtus ulatub kaugemale ühest hooajast.

Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.

Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.

Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.

Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.

Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.

Disainer ja ettevõtja Siim Karro on liikunud ruumiloome alalt üha sügavamale biotehnoloogia ja materjaliarenduse maailma. Ta on mütseelipõhiseid materjale arendava Myceeni kaasasutaja ja tegevjuht ning tema töö keskmes on küsimus, kuidas viia eksperimentaalsed biomaterjalid laborist ja väiketootmisest laiemasse kasutusse. Disainiöö rahvusvahelisel konverentsil „The Future of Product Design / Tootedisaini tulevik“ räägib Karro sellest, miks uued lahendused, mis näivad vastavat tänastele probleemidele, ei jõua siiski kasutusse üleöö.

Vestlesime Siimuga sellest, millised materjalid ja tootmisviisid kujundavad homset disaini, kuidas sünnib päriselt konkurentsivõimeline materjaliinnovatsioon ning mis peab muutuma, et tänased eksperimendid jõuaksid homme meie kodudesse, hoonetesse ja igapäevaellu.

Millisel hetkel said aru, et seened ja mütseel ei ole sinu jaoks enam lihtsalt põnev eksperiment, vaid midagi, millele tahad päriselt oma töö ja ettevõtte üles ehitada?

See arusaam tekkis tegelikult alles siis, kui olime Myceeni juba asutanud ja töö täie hooga käis. Ma ei saa öelda, et oleks olnud üks konkreetne hetk, mil otsustasin, et nüüd on nii. Pigem on see olnud orgaaniline kasv selles suunas. Materjali enda potentsiaal andis pidevalt hoogu juurde.

Seenematerjal kõlab endiselt paljude jaoks pisut futuristlikult või isegi veidralt. Mis on kõige suurem eelarvamus, millega Myceen kokku puutub, ja millal muutub „huvitav alternatiivmaterjal“ sinu jaoks päriselt konkurentsivõimeliseks materjaliks?

Minu jaoks on see muutus juba toimunud. Laiema üldsuseni jõuab see teadmine siis, kui suudame materjali toota samas suurusjärgus nagu tavapäraseid materjale. Praegu otsustab turg suuresti selle järgi, mida kasutada, arvestades eelkõige hinda ja omadusi. Kui suudame näidata, et võistleme selles raamistikus, on meie materjalidel eelis, sest tootmine ei sõltu energiamahukatest protsessidest ega esmase tooraine kasutamisest.

Myceen alustas valgustite ja sisustustoodetega, nüüd liigute järjest enam ehitusmaterjalide, sealhulgas isolatsiooni suunas. Kui suur hüpe on liikuda Eesti tootedisaini auhinnaga BRUNO pärjatud tootest materjalini, mida võiks ühel päeval kasutada tuhandetes hoonetes? 

Sisustustooted on olnud väga hea vahend uudse materjali tutvustamiseks. Oleme tõestanud, et neid on võimalik toota ka piiratud tingimustes – seda kinnitavad arvukad projektid üle maailma, kodudest baaride ja kontoriteni.

Ehitusmaterjalidega siseneme aga täiesti uude maailma. See eeldab suurt tootmisvõimekust ning seda, et materjalid vastaksid eri turgude nõuetele, mis on kujunenud aastakümneid kasutusel olnud materjalide põhjal. Sellisesse turuloogikasse sissesulandumine võib tunduda keeruline, kuid näen, et isegi oma konservatiivsuse poolest tuntud ehitussektoris on tulemas suured muutused, arvestades seda, kui palju innovatsiooni selle ümber praegu toimub.

Kestlikkusest on saanud disainimaailmas peaaegu kohustuslik sõna. Kuidas eristada sinu meelest tegelikku muutust rohelisest retoorikast ja kas see võiks sinu arvates olla midagi, millega Eesti disain maailmas edu saavutab?

Üleminekuperioodidel võib tunduda, et millestki räägitakse ebavajalikult palju ning tekkida võib isegi väsimus või vastuseis. Tegelik muutus on toimunud siis, kui me ei pea enam kestlikkust müügiargumendina kasutama, vaid saame aru, et see ongi kõige eelduseks, mida teeme.

Üksikute väikeste näidetega ei saavuta aga suuremat edu, mis maailmas silma paistaks. Selleks on vaja riigipoolset toetavat tööstuspoliitikat, sest ainult projektipõhisest rahastusest ei piisa. Hea näide on Itaalia, kus pärast Teist maailmasõda loodi tööstuse moderniseerimiseks väiketootjatele soodsad tingimused maksusoodustuste ja muude toetavate meetmete näol. Selle tulemusel tekkisid tööstuspiirkonnad ja tootmisvõrgustikud, mis omakorda lõid tingimused kohalikele disaineritele. Sõjajärgsed Itaalia disainerid olid kahtlemata geniaalsed, kuid ilma kohaliku tööstuse võimekuseta poleks nad ilmselt saavutanud sellist rahvusvahelist mainet. Ainult heast disainerist ei piisa, vaja on ka tööstust, mis võimaldab tal end täielikult väljendada.

Ilma kogu ettekannet ette ära rääkimata, mis on see üks mõte, mille tahad Disainiöö konverentsi publikule kaasa anda?

See vestlus avabki tegelikult natuke teemat, mida oma ettekandes käsitlen. Tahan rääkida sellest, miks uued lahendused, mis justkui lahendavad tänaseid probleeme, ei jõua kasutusse üleöö.

Milline täna kasutusel olev materjal või tootmisviis võib meile kümne aasta pärast tunduda täiesti vananenud ja keskkonnavaenulik?

Üks teema, millest teadlikkus loodetavasti kasvab, on materjalide mõju tervisele. Tänapäeval väga tavalised materjalid nagu lamineeritud mööbliplaadid, vineer ja isegi liimpuit, sisaldavad liime, sideaineid ja muud ehituskeemiat, mis võib mõjutada inimeste tervist. See on nähtamatu probleem, mida on teaduslikult uuritud, kuid millele pole seni piisavalt tähelepanu pööratud.

Loodan näha ka seda, et praegu veel eksperimentaalsed materjalid on leidnud endale sobiva rakenduse. Ja kui ebamõistlikult toodetud materjalid pole selleks ajaks kasutusest kadunud, siis vähemalt on neid arendatud märksa mõistlikumateks ja keskkonda vähem kurnavateks lahendusteks.

28. septembrist 4. oktoobrini toimub ajaloolises Põhjala tehases juba 21. korda Baltimaade suurim disainifestival Disainiöö. Nädala jooksul leiab aset üle saja eriilmelise disainisündmuse, mis toovad kokku mõjukad disainivaldkonna tegijad Eestist ja välisriikidest. Tutvu programmiga disainioo.ee.