Tänasest on Fotografiskas avatud Bryan Adamsi intiimseid ja jõulisi portreid esitlev näitus „Päevavalgel“. Kui küsite, siis jah – tegemist on selle sama Bryan Adamsiga, kes on tuntud eduka laulja, laulusõnade autori ja muusikaprodutsendina, kuid ka tema enam kui 20 aasta jooksul valminud fotoloomingut on saanud tunnustust.

Näitus ise koosneb kolmest fotoseeriast, mis peegeldavad erinevaid tahke tema tööst portreefotograafina: kuulsusest ja glamuurist trauma ning eluraskusteni välja. Näitusele nime andnud seeria „Päevavalgel“ (Exposed) fotod toovad rambivalgusesse mitmed tuntud meelelahutus-, moe- ja kunstimaailma tegelased. Bryan Adamsi fotosilma kaudu on vaatajal juurdepääs suletud ja näiliselt muretusse kuulsuste maailma. Nii nagu pealkiri ka vihjab, uurib näitus süvitsi, mis juhtub inimestega, kes on 24:7 rambivalguses ja mida ütlevad paljastavad fotod kuulsuse kohta fassaadi taga.

Esmapilgul võib tunduda, et Adamsi portreed seerias “Haavatud: sõja pärand” (Wounded: The Legacy of War) on äärmiselt erinevad. Fotod 2000ndatel aastatel Afganistani ja Iraagi välismissioonidelt naasnud vigastatud Briti sõduritest toovad fookusesse konflikti ja moonutatud kehade nähtavad armid. Mitmel juhul toores ja häiriv, mõnikord humoorikas ja südantsoojendav – selles ehmatavas seerias on jäädvustatud sõjategevuse kibedad tagajärjed ja inimvaimu südikus.

Sarnast visaduse lugu – ebaõnne kiuste või just selle tõttu – jutustavad ka kodutute portreed. Seeria „Kodutud” (The Homeless) tutvustab kodutuid, kes müüvad Londoni tänavatel ajakirja The Big Issue, mis on loodud eesmärgiga anda nendele inimestele võimalus teenida ausat tulu ja seeläbi neid taas siduda kogukonnaga. Pildid selles seerias näitavad igat inimest sügavamalt kui tema sotsiaalne taust või majanduslik seis. Loodetavasti aitavad need fotod, tõstes fookusesse just inimese enda, murda mõningaid valearusaamadele ja eelarvamustele rajatud barjääre.

Fotografiska Tallinna näitus on esimene kord, kui Bryan Adamsi fotoloomingut näidatakse Eestis. Näitus jääb avatuks 14. juunini.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.