Foto: Tiina-Liina Uudam

Fotografiskas saab näha Bryan Adamsi fotoloomingut

Tänasest on Fotografiskas avatud Bryan Adamsi intiimseid ja jõulisi portreid esitlev näitus „Päevavalgel“. Kui küsite, siis jah – tegemist on selle sama Bryan Adamsiga, kes on tuntud eduka laulja, laulusõnade autori ja muusikaprodutsendina, kuid ka tema enam kui 20 aasta jooksul valminud fotoloomingut on saanud tunnustust.

Näitus ise koosneb kolmest fotoseeriast, mis peegeldavad erinevaid tahke tema tööst portreefotograafina: kuulsusest ja glamuurist trauma ning eluraskusteni välja. Näitusele nime andnud seeria „Päevavalgel“ (Exposed) fotod toovad rambivalgusesse mitmed tuntud meelelahutus-, moe- ja kunstimaailma tegelased. Bryan Adamsi fotosilma kaudu on vaatajal juurdepääs suletud ja näiliselt muretusse kuulsuste maailma. Nii nagu pealkiri ka vihjab, uurib näitus süvitsi, mis juhtub inimestega, kes on 24:7 rambivalguses ja mida ütlevad paljastavad fotod kuulsuse kohta fassaadi taga.

Esmapilgul võib tunduda, et Adamsi portreed seerias “Haavatud: sõja pärand” (Wounded: The Legacy of War) on äärmiselt erinevad. Fotod 2000ndatel aastatel Afganistani ja Iraagi välismissioonidelt naasnud vigastatud Briti sõduritest toovad fookusesse konflikti ja moonutatud kehade nähtavad armid. Mitmel juhul toores ja häiriv, mõnikord humoorikas ja südantsoojendav – selles ehmatavas seerias on jäädvustatud sõjategevuse kibedad tagajärjed ja inimvaimu südikus.

Sarnast visaduse lugu – ebaõnne kiuste või just selle tõttu – jutustavad ka kodutute portreed. Seeria „Kodutud” (The Homeless) tutvustab kodutuid, kes müüvad Londoni tänavatel ajakirja The Big Issue, mis on loodud eesmärgiga anda nendele inimestele võimalus teenida ausat tulu ja seeläbi neid taas siduda kogukonnaga. Pildid selles seerias näitavad igat inimest sügavamalt kui tema sotsiaalne taust või majanduslik seis. Loodetavasti aitavad need fotod, tõstes fookusesse just inimese enda, murda mõningaid valearusaamadele ja eelarvamustele rajatud barjääre.

Fotografiska Tallinna näitus on esimene kord, kui Bryan Adamsi fotoloomingut näidatakse Eestis. Näitus jääb avatuks 14. juunini.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Nele Tammeaid

Galeriide öö toob Aparaaditehasesse üle 30 sündmuse

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Veel sarnaseid artikleid


Võrumaa
Foto: Näituse plakat.

Võrumaa Muuseumis avati näitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid