Foto: Ellen von Unwerth
Ellen von Unwerth on tuntud saksa fotograaf, kelle fotosilma ees on 30 aasta pikkuse karjääri jooksul poseerinud lõppematu rongkäik staaridest. Kõige olulisem on mängulisus ning fantaasia ja reaalsuse vahelise piiri kustutamine. Nagu režissöör, von Unwerth loob paralleelmaailma, kus on kõik võimalik, jäädes sealjuures alati professionaalseks. Oma esimesed fotod jäädvustas ta enam kui 30 aastat tagasi modellina Aafrikas. Tänaseks on von Unwerth loonud hulgaliselt imetlusväärseid fotosid, üheksa fotoraamatut, pea lugematul hulgal ajakirjade esikaasi, mitmeid projekte filmirežissöörina ning lisaks välja andnud oma rahvusvaheliselt ilmuva ajakirja.
Ikooniline von Unwerth alustas modellina, kuid talle oli vastukarva range ning kontrolliv toon, millega modelle koheldi: “Seisa paigal, ära liiguta.” Seega alustas ta ise oma modellidest sõprade pildistamist, väikese ja lihtsakoelise poiss-sõbra kingitud kaameraga, nautides seda protsessi. Ei läinud kaua kuni von Unwerthi hakkasid fotograafina palkama moedisainerid nagu Katharine Hamnett, ta pildistas suure Guessi kampaania jaoks, avastas toona tundmatu modelli Claudia Schifferi ning oli esimene, kes tõi Vogue’i kaanele Kate Mossi. von Unwerth nimetab end feministiks ning näitab naisi alati tugevatena, mitte kunagi aga habraste rõhutud ohvritena. Ülejäänud on juba moeajalugu.
Näitus “Pühendumus! 30 aastat naiste jäädvustamist” koosneb seeriatest, mis peegeldavad erinevate emotsioonide väljendusviise: armastus, mäng, võim, sugu, iha, kirg ja draama. Väljapanek raputab vaataja maailmataju ja paneb teda uudishimulikult uurima, mis on üleval ja mis all, mis on meeldivalt seksikas ja mis tundub taunitav ning miks on neil nii lõbus? Ükskõik millist seitsmest emotsioonist tema fotod kujutavad, pildid on alati Ellen von Unwerthile omases elavas, energilises, sensuaalses ja sageli ka kerge huumorimaiguga. Lisaks fotodele on võimalik väljapanekul tutvuda ka kunstniku videoloominguga.
“Paljud olukorrad võidavad sellest, kui nendega veidi mängida. Ärge võtke kõike liiga tõsiselt. Selle asemel, et kontrollida, las elu tuleb ise teie juurde. Ma tahan oma fotodesse energiat ja liikumist, sest see ongi elu. Sa ei saa seda kontrollida. See üllatab sind alati, kui sa lased end üllatada, selle asemel, et kogemusi halbadeks või headeks sildistada,” kirjeldab oma loomingut Ellen von Unwerth.
Näitus “Pühendumus! 30 aastat naiste jäädvustamist” on Fotografiska Tallinnas avatud 19. veebruarist 30. maini.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
