Fotografiska Tallinn kutsub fotograafe esitama oma ideekavandeid sotsiaalsetele probleemidele keskenduva näitusesarja “Fotografiska For Life” raames toimuvale psüühilise erivajadusega inimestele keskenduvale fotonäitusele.

“Kuigi tänane Eesti ühiskond on varasemast oluliselt humaansem ja kaasavam,  peame nentima, et me ei ole veel siirdeühiskonna valudest lõplikult välja kasvanud,” kõlab üleskutses. “Nii näeme Eestis vähest teadlikkust, jahedaid tundeid või ka lausa vastumeelsust psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, kes seetõttu tunnevad sageli, et nad ei saa või ei julge kodust välja minna. Kuigi iga inimese puhul peaks olema iseenesestmõistetav, et ta saab osaleda ühiskonnaelus ja teiste inimestega suhelda. Samuti panustada kogukonnaellu ning elada toimekat elu võttes osa kultuuri- ja spordisündmustest. Me kõik oleme inimesed oma eripäradega ja pole mingit põhjust peljata, et teistsugune on tingimata ohtlik või ebameeldiv. Me kõik tahame elada võimalikult täisväärtuslikult oma tavalist ja ometi erilist elu – see peab olema võimalik ka psüühilise erivajadusega inimestele meie keskel. Mitmekesine ühiskond on väärtus, mitte oht.”

Kõnealuse näitusega tahab Fotografiska näidata psüühilise erivajadusega inimeste argipäeva – ka nemad elavad oma igapäevast elu ning see ei erine oma olemuselt kuigi palju ülejäänud ühiskonnaliikmete omast. “Meil kõigil on elus erinevad rollid – nii võib ka erivajadusega inimene olla lapsevanem, õde-vend, naaber, kolleeg, trennikaaslane, kaasõppija või turist. Igaüks oma rõõmude ja murede, tugevate ja nõrkade külgedega. Psüühiline erivajadus on tegelikult üks tahk inimeseks olemisest – tahk, mille tundmaõppimine teeb meid kogukonnana terviklikumaks ja hoolivamaks,” kõlab Fotografiska sõnum.

Kõnealune näitus ise leiab aset 2022. aasta sügisel Fotografiska 3. korruse galeriis ning samuti Telliskivi Loomelinnakus Fotografiska esisel platsil avalikus linnaruumis. Näitus rändab edasi ka teistesse linnadesse üle Eesti. 

Olgu lisatud, et tööd ei pea olema lahendatud ainult klassikalise foto formaadina – lisaväärtust võib pakkuda ka video-, heli- ning valguslahendustega. Produktsioonikulud ning kunstniku töötasu katab Fotografiska koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 

Näituse ideekavandite esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2021 ning neid oodatakse e-posti aadressile maarja.loorents@fotografiska.com.

Näitusesarja “Fotografiska For Life” eesmärgiks on fotograafia kunstižanri abil tõstatada ühiskondlikult olulisi, aga samal ajal ka ebamugavaid teemasid ning algatada seeläbi diskussioone, mis aitavad kaasa teadlikkuse kasvule ja avatud maailmapildi kujunemisele. “Fotografiska For Life” aitab murda levinud tõekspidamisi ja stereotüüpe toetades sellega aktsepteerivama ühiskonna arengut.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.