Fotografiska Tallinn kutsub fotograafe esitama oma ideekavandeid sotsiaalsetele probleemidele keskenduva näitusesarja “Fotografiska For Life” raames toimuvale psüühilise erivajadusega inimestele keskenduvale fotonäitusele.

“Kuigi tänane Eesti ühiskond on varasemast oluliselt humaansem ja kaasavam,  peame nentima, et me ei ole veel siirdeühiskonna valudest lõplikult välja kasvanud,” kõlab üleskutses. “Nii näeme Eestis vähest teadlikkust, jahedaid tundeid või ka lausa vastumeelsust psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, kes seetõttu tunnevad sageli, et nad ei saa või ei julge kodust välja minna. Kuigi iga inimese puhul peaks olema iseenesestmõistetav, et ta saab osaleda ühiskonnaelus ja teiste inimestega suhelda. Samuti panustada kogukonnaellu ning elada toimekat elu võttes osa kultuuri- ja spordisündmustest. Me kõik oleme inimesed oma eripäradega ja pole mingit põhjust peljata, et teistsugune on tingimata ohtlik või ebameeldiv. Me kõik tahame elada võimalikult täisväärtuslikult oma tavalist ja ometi erilist elu – see peab olema võimalik ka psüühilise erivajadusega inimestele meie keskel. Mitmekesine ühiskond on väärtus, mitte oht.”

Kõnealuse näitusega tahab Fotografiska näidata psüühilise erivajadusega inimeste argipäeva – ka nemad elavad oma igapäevast elu ning see ei erine oma olemuselt kuigi palju ülejäänud ühiskonnaliikmete omast. “Meil kõigil on elus erinevad rollid – nii võib ka erivajadusega inimene olla lapsevanem, õde-vend, naaber, kolleeg, trennikaaslane, kaasõppija või turist. Igaüks oma rõõmude ja murede, tugevate ja nõrkade külgedega. Psüühiline erivajadus on tegelikult üks tahk inimeseks olemisest – tahk, mille tundmaõppimine teeb meid kogukonnana terviklikumaks ja hoolivamaks,” kõlab Fotografiska sõnum.

Kõnealune näitus ise leiab aset 2022. aasta sügisel Fotografiska 3. korruse galeriis ning samuti Telliskivi Loomelinnakus Fotografiska esisel platsil avalikus linnaruumis. Näitus rändab edasi ka teistesse linnadesse üle Eesti. 

Olgu lisatud, et tööd ei pea olema lahendatud ainult klassikalise foto formaadina – lisaväärtust võib pakkuda ka video-, heli- ning valguslahendustega. Produktsioonikulud ning kunstniku töötasu katab Fotografiska koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 

Näituse ideekavandite esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2021 ning neid oodatakse e-posti aadressile maarja.loorents@fotografiska.com.

Näitusesarja “Fotografiska For Life” eesmärgiks on fotograafia kunstižanri abil tõstatada ühiskondlikult olulisi, aga samal ajal ka ebamugavaid teemasid ning algatada seeläbi diskussioone, mis aitavad kaasa teadlikkuse kasvule ja avatud maailmapildi kujunemisele. “Fotografiska For Life” aitab murda levinud tõekspidamisi ja stereotüüpe toetades sellega aktsepteerivama ühiskonna arengut.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.