Fotografiska Tallinn kutsub fotograafe esitama oma ideekavandeid sotsiaalsetele probleemidele keskenduva näitusesarja “Fotografiska For Life” raames toimuvale psüühilise erivajadusega inimestele keskenduvale fotonäitusele.

“Kuigi tänane Eesti ühiskond on varasemast oluliselt humaansem ja kaasavam,  peame nentima, et me ei ole veel siirdeühiskonna valudest lõplikult välja kasvanud,” kõlab üleskutses. “Nii näeme Eestis vähest teadlikkust, jahedaid tundeid või ka lausa vastumeelsust psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, kes seetõttu tunnevad sageli, et nad ei saa või ei julge kodust välja minna. Kuigi iga inimese puhul peaks olema iseenesestmõistetav, et ta saab osaleda ühiskonnaelus ja teiste inimestega suhelda. Samuti panustada kogukonnaellu ning elada toimekat elu võttes osa kultuuri- ja spordisündmustest. Me kõik oleme inimesed oma eripäradega ja pole mingit põhjust peljata, et teistsugune on tingimata ohtlik või ebameeldiv. Me kõik tahame elada võimalikult täisväärtuslikult oma tavalist ja ometi erilist elu – see peab olema võimalik ka psüühilise erivajadusega inimestele meie keskel. Mitmekesine ühiskond on väärtus, mitte oht.”

Kõnealuse näitusega tahab Fotografiska näidata psüühilise erivajadusega inimeste argipäeva – ka nemad elavad oma igapäevast elu ning see ei erine oma olemuselt kuigi palju ülejäänud ühiskonnaliikmete omast. “Meil kõigil on elus erinevad rollid – nii võib ka erivajadusega inimene olla lapsevanem, õde-vend, naaber, kolleeg, trennikaaslane, kaasõppija või turist. Igaüks oma rõõmude ja murede, tugevate ja nõrkade külgedega. Psüühiline erivajadus on tegelikult üks tahk inimeseks olemisest – tahk, mille tundmaõppimine teeb meid kogukonnana terviklikumaks ja hoolivamaks,” kõlab Fotografiska sõnum.

Kõnealune näitus ise leiab aset 2022. aasta sügisel Fotografiska 3. korruse galeriis ning samuti Telliskivi Loomelinnakus Fotografiska esisel platsil avalikus linnaruumis. Näitus rändab edasi ka teistesse linnadesse üle Eesti. 

Olgu lisatud, et tööd ei pea olema lahendatud ainult klassikalise foto formaadina – lisaväärtust võib pakkuda ka video-, heli- ning valguslahendustega. Produktsioonikulud ning kunstniku töötasu katab Fotografiska koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 

Näituse ideekavandite esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2021 ning neid oodatakse e-posti aadressile maarja.loorents@fotografiska.com.

Näitusesarja “Fotografiska For Life” eesmärgiks on fotograafia kunstižanri abil tõstatada ühiskondlikult olulisi, aga samal ajal ka ebamugavaid teemasid ning algatada seeläbi diskussioone, mis aitavad kaasa teadlikkuse kasvule ja avatud maailmapildi kujunemisele. “Fotografiska For Life” aitab murda levinud tõekspidamisi ja stereotüüpe toetades sellega aktsepteerivama ühiskonna arengut.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. 

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Uuri näituse kohta lisa kai.center.