Foto: Esther Haase
Kolmest esimesena on põhjust rõõmustada Fotografiska Shanghai üle, mille avamine on planeeritud 2022. aasta sügisesse. Muuseum avatakse hiljuti uuenenud ja kiiresti areneva Suzhou Creeki piirkonna lähedal ühes neljast ajaloolisest laost, mis ehitati 20. sajandi alguses ühenduspunktiks rahvusvaheliste asulate ja Suzhou linna vahel. Need laod varustasid Shanghaid põhitoiduainete ja värskete toodetega, mis toodi kohale paatidega läbi sisemaa tiheda jõgede võrgustiku.
Fotografiska Berlin avatakse 2022. aasta talvel Mitte linnaosas asuvas hoones, mida varem tunti Kunsthaus Tachelesi nime all. Hoone päästis lammutamisest 1990. aastal kunstnike organisatsioon, kes võttis selle üle ja muutis paiga kogemuslikult mässumeelseks loominguliseks ja sõltumatuks mõtte- ja väljenduskeskuseks. Fotografiska hõlmab plaani järgi selles ajaloolises hoones kolme korruse jagu näitusepindu, samuti tulevad hoonesse restoran, bistrood, pagariäri, salong ja katusebaar. Muide, maja sees asuvaid seinu katavad täna 90ndatel tehtud ikoonilised grafitid, mille Fotografiska ka säilitab ja täiendab nendega hoone kunstilist väärtust äsja renoveeritud taristu kõrval.
2023. aastal avatakse Wynwoodist lääne pool asuvas värvikas ja kultuuriliselt mitmekesises Allapattah’ naabruses Fotografiska Miami. Muuseum rajatakse hoonesse, kus möödunud sajandi keskpaigas tegutses alguses uksetootja, seejärel oli seal turg ja toidukaupade väljajagamise koht. Miami muuseum saab endale nii välihoovi kui katuseaia ning kuna see hakkab asuma Superblue ja Rubelli muuseumi lähedal, siis aitab Fotografiska omakorda kaasa piirkonna kasvavale mainele kaasaegse kunstikeskusena.
Muide, seoses laienemisega Berliini, Miamisse ja Shanghaisse saab Fotografiska üheks maailma suurimaks erakunstimuuseumiks. Lisaks Stockholmile, kus avati esimene Fotografiska fotomuuseum, asuvad täna Fotografiska esindused Tallinnas ja New Yorgis.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.
