Eesti 100 egiidi all korraldab Eesti Disainerite Liit esmakordselt 15. detsembrist 2018 kuni 15. jaanuarini 2019 Marseille’is UNESCO kaitse all oleva modernistliku arhitektuuriga Le Corbusieri hoones ürituse “Estonian Modern”. Koostöös Kolektiv 318-ga läbiviidav üritus koosneb kahest näitusest: “Luther & Isokon”, mis uurib Eesti, Suurbritannia ja Bauhausi ootamatuid ja kaugeleulatuvaid ühendusi, samas kui ülevaatenäitus “Size Doesnt Matter” (“Suurus pole oluline”) keskendub kaasaegsele eesti disainile. Eesti Disaini Maja hüpikpood tutvustab prantslastele ka silmapaistvamaid kaubamärke.

Koostöös “Size Doesnt Matter” näituse kuraatoriga valis Kolektiv 318 Eesti kaasaegset disaini esindama valgustid, modulaarsed riiulid, siseruumide jaoks mõeldud kiiged, mööbli, modernistliku graafika ja brutaalse keraamika. Väljapanek paigutatakse korterisse, mis säilitas kõik Bauhausi looja Le Corbusier-i, Charlotte Perriandi ja Jean Prouvé baaselemendid, mis toovad esile keskkonna funktsionaalsuse ja leidlikkuse. Selle ruumi paneb elama joonte, valguse ja looduslike materjalide puhtuse ja vagura värvivalikuga Eestis disain: intelligentne, esteetiline, mänguline.

Näitus “Luther & Isokon” oli koostöös Isokoni galeriiga esmakordselt Tallinnas 2018. aasta septembris. Näitus tähistab omas ajas teedrajavat koostööd Eesti ja Inglismaa vahel eelmise sajandi esimesel poolel. See keskendus linnaelu radikaalsele uuendamisele ning Lutheri, Venesta ning vineeri kui tugeva, elegantse ja taskukohase materjali võtmerollile.

Isokoni galerii loodi 2014. aastal, et rääkida Isokoni hoone tähelepanuväärsest lugu, mida tuntakse ka Lawn Road Flatsi nime all ja mis avati 1934. aastal kollektiivse linnaelu võimalusi pakkuv innovaatiivne maja. Isokoni loo keskne roll on Eesti vineeritootjal Lutermal (A. M. Luther), mis on inspireerinud mõningaid 20. sajandi kõige radikaalsemaid mööblikujundusi.

Näitus tutvustab inimesi, kes olid maja ideelised ja arhitektuursed loojad: omanikke Jack ja Molly Pritchardid ning innovatsiivse maja projekteerinud briti tuntuimat modernisti Wells Coates-i. Aastate jooksul on nn Isokoni majas elanud plejaad tuntud kunstnikke ja kultuuritegelasi – nii fašismi eest Saksamaalt põgenenud Breuer kui ka Gropius ise, aga ka kirjanikud Agatha Christie ning Adrian Stokes.

Ühtlasi näeb korterite tarbeks kujundatud kuulsat Isokoni mööblit, mis oli üks osa nägemusest elegantsest ning minimalistlikust uuest elustiilist. Näitus annab ülevaate ka sõja järel hooletusse jäetud elamu hiljutisest dramaatilisest päästmisest ning hoolikast restaureerimisest. Võrdlusena on eksponeeritud meie mööbliajaloo klassikasse kuuluvat Lutheri vabriku toodangut ning tutvustatud tehase ajalugu. Samuti saab väljapanekus näha tänapäeva Eesti vineermööblit Maile Grünbergilt, Elmet Treierilt ja Igor Volkovilt.

Uuri lisa www.estoniandesignhouse.ee.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.