Eesti 100 egiidi all korraldab Eesti Disainerite Liit esmakordselt 15. detsembrist 2018 kuni 15. jaanuarini 2019 Marseille’is UNESCO kaitse all oleva modernistliku arhitektuuriga Le Corbusieri hoones ürituse “Estonian Modern”. Koostöös Kolektiv 318-ga läbiviidav üritus koosneb kahest näitusest: “Luther & Isokon”, mis uurib Eesti, Suurbritannia ja Bauhausi ootamatuid ja kaugeleulatuvaid ühendusi, samas kui ülevaatenäitus “Size Doesnt Matter” (“Suurus pole oluline”) keskendub kaasaegsele eesti disainile. Eesti Disaini Maja hüpikpood tutvustab prantslastele ka silmapaistvamaid kaubamärke.

Koostöös “Size Doesnt Matter” näituse kuraatoriga valis Kolektiv 318 Eesti kaasaegset disaini esindama valgustid, modulaarsed riiulid, siseruumide jaoks mõeldud kiiged, mööbli, modernistliku graafika ja brutaalse keraamika. Väljapanek paigutatakse korterisse, mis säilitas kõik Bauhausi looja Le Corbusier-i, Charlotte Perriandi ja Jean Prouvé baaselemendid, mis toovad esile keskkonna funktsionaalsuse ja leidlikkuse. Selle ruumi paneb elama joonte, valguse ja looduslike materjalide puhtuse ja vagura värvivalikuga Eestis disain: intelligentne, esteetiline, mänguline.

Näitus “Luther & Isokon” oli koostöös Isokoni galeriiga esmakordselt Tallinnas 2018. aasta septembris. Näitus tähistab omas ajas teedrajavat koostööd Eesti ja Inglismaa vahel eelmise sajandi esimesel poolel. See keskendus linnaelu radikaalsele uuendamisele ning Lutheri, Venesta ning vineeri kui tugeva, elegantse ja taskukohase materjali võtmerollile.

Isokoni galerii loodi 2014. aastal, et rääkida Isokoni hoone tähelepanuväärsest lugu, mida tuntakse ka Lawn Road Flatsi nime all ja mis avati 1934. aastal kollektiivse linnaelu võimalusi pakkuv innovaatiivne maja. Isokoni loo keskne roll on Eesti vineeritootjal Lutermal (A. M. Luther), mis on inspireerinud mõningaid 20. sajandi kõige radikaalsemaid mööblikujundusi.

Näitus tutvustab inimesi, kes olid maja ideelised ja arhitektuursed loojad: omanikke Jack ja Molly Pritchardid ning innovatsiivse maja projekteerinud briti tuntuimat modernisti Wells Coates-i. Aastate jooksul on nn Isokoni majas elanud plejaad tuntud kunstnikke ja kultuuritegelasi – nii fašismi eest Saksamaalt põgenenud Breuer kui ka Gropius ise, aga ka kirjanikud Agatha Christie ning Adrian Stokes.

Ühtlasi näeb korterite tarbeks kujundatud kuulsat Isokoni mööblit, mis oli üks osa nägemusest elegantsest ning minimalistlikust uuest elustiilist. Näitus annab ülevaate ka sõja järel hooletusse jäetud elamu hiljutisest dramaatilisest päästmisest ning hoolikast restaureerimisest. Võrdlusena on eksponeeritud meie mööbliajaloo klassikasse kuuluvat Lutheri vabriku toodangut ning tutvustatud tehase ajalugu. Samuti saab väljapanekus näha tänapäeva Eesti vineermööblit Maile Grünbergilt, Elmet Treierilt ja Igor Volkovilt.

Uuri lisa www.estoniandesignhouse.ee.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.