Eesti 100 egiidi all korraldab Eesti Disainerite Liit esmakordselt 15. detsembrist 2018 kuni 15. jaanuarini 2019 Marseille’is UNESCO kaitse all oleva modernistliku arhitektuuriga Le Corbusieri hoones ürituse “Estonian Modern”. Koostöös Kolektiv 318-ga läbiviidav üritus koosneb kahest näitusest: “Luther & Isokon”, mis uurib Eesti, Suurbritannia ja Bauhausi ootamatuid ja kaugeleulatuvaid ühendusi, samas kui ülevaatenäitus “Size Doesnt Matter” (“Suurus pole oluline”) keskendub kaasaegsele eesti disainile. Eesti Disaini Maja hüpikpood tutvustab prantslastele ka silmapaistvamaid kaubamärke.

Koostöös “Size Doesnt Matter” näituse kuraatoriga valis Kolektiv 318 Eesti kaasaegset disaini esindama valgustid, modulaarsed riiulid, siseruumide jaoks mõeldud kiiged, mööbli, modernistliku graafika ja brutaalse keraamika. Väljapanek paigutatakse korterisse, mis säilitas kõik Bauhausi looja Le Corbusier-i, Charlotte Perriandi ja Jean Prouvé baaselemendid, mis toovad esile keskkonna funktsionaalsuse ja leidlikkuse. Selle ruumi paneb elama joonte, valguse ja looduslike materjalide puhtuse ja vagura värvivalikuga Eestis disain: intelligentne, esteetiline, mänguline.

Näitus “Luther & Isokon” oli koostöös Isokoni galeriiga esmakordselt Tallinnas 2018. aasta septembris. Näitus tähistab omas ajas teedrajavat koostööd Eesti ja Inglismaa vahel eelmise sajandi esimesel poolel. See keskendus linnaelu radikaalsele uuendamisele ning Lutheri, Venesta ning vineeri kui tugeva, elegantse ja taskukohase materjali võtmerollile.

Isokoni galerii loodi 2014. aastal, et rääkida Isokoni hoone tähelepanuväärsest lugu, mida tuntakse ka Lawn Road Flatsi nime all ja mis avati 1934. aastal kollektiivse linnaelu võimalusi pakkuv innovaatiivne maja. Isokoni loo keskne roll on Eesti vineeritootjal Lutermal (A. M. Luther), mis on inspireerinud mõningaid 20. sajandi kõige radikaalsemaid mööblikujundusi.

Näitus tutvustab inimesi, kes olid maja ideelised ja arhitektuursed loojad: omanikke Jack ja Molly Pritchardid ning innovatsiivse maja projekteerinud briti tuntuimat modernisti Wells Coates-i. Aastate jooksul on nn Isokoni majas elanud plejaad tuntud kunstnikke ja kultuuritegelasi – nii fašismi eest Saksamaalt põgenenud Breuer kui ka Gropius ise, aga ka kirjanikud Agatha Christie ning Adrian Stokes.

Ühtlasi näeb korterite tarbeks kujundatud kuulsat Isokoni mööblit, mis oli üks osa nägemusest elegantsest ning minimalistlikust uuest elustiilist. Näitus annab ülevaate ka sõja järel hooletusse jäetud elamu hiljutisest dramaatilisest päästmisest ning hoolikast restaureerimisest. Võrdlusena on eksponeeritud meie mööbliajaloo klassikasse kuuluvat Lutheri vabriku toodangut ning tutvustatud tehase ajalugu. Samuti saab väljapanekus näha tänapäeva Eesti vineermööblit Maile Grünbergilt, Elmet Treierilt ja Igor Volkovilt.

Uuri lisa www.estoniandesignhouse.ee.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Sel reedel, 5. detsembril kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga “Üks ta kõik”, kus osaleb 64 kunstnikku. Näituse kuraator on Sille Luiga.

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.