Eesti 100 egiidi all korraldab Eesti Disainerite Liit esmakordselt 15. detsembrist 2018 kuni 15. jaanuarini 2019 Marseille’is UNESCO kaitse all oleva modernistliku arhitektuuriga Le Corbusieri hoones ürituse “Estonian Modern”. Koostöös Kolektiv 318-ga läbiviidav üritus koosneb kahest näitusest: “Luther & Isokon”, mis uurib Eesti, Suurbritannia ja Bauhausi ootamatuid ja kaugeleulatuvaid ühendusi, samas kui ülevaatenäitus “Size Doesnt Matter” (“Suurus pole oluline”) keskendub kaasaegsele eesti disainile. Eesti Disaini Maja hüpikpood tutvustab prantslastele ka silmapaistvamaid kaubamärke.

Koostöös “Size Doesnt Matter” näituse kuraatoriga valis Kolektiv 318 Eesti kaasaegset disaini esindama valgustid, modulaarsed riiulid, siseruumide jaoks mõeldud kiiged, mööbli, modernistliku graafika ja brutaalse keraamika. Väljapanek paigutatakse korterisse, mis säilitas kõik Bauhausi looja Le Corbusier-i, Charlotte Perriandi ja Jean Prouvé baaselemendid, mis toovad esile keskkonna funktsionaalsuse ja leidlikkuse. Selle ruumi paneb elama joonte, valguse ja looduslike materjalide puhtuse ja vagura värvivalikuga Eestis disain: intelligentne, esteetiline, mänguline.

Näitus “Luther & Isokon” oli koostöös Isokoni galeriiga esmakordselt Tallinnas 2018. aasta septembris. Näitus tähistab omas ajas teedrajavat koostööd Eesti ja Inglismaa vahel eelmise sajandi esimesel poolel. See keskendus linnaelu radikaalsele uuendamisele ning Lutheri, Venesta ning vineeri kui tugeva, elegantse ja taskukohase materjali võtmerollile.

Isokoni galerii loodi 2014. aastal, et rääkida Isokoni hoone tähelepanuväärsest lugu, mida tuntakse ka Lawn Road Flatsi nime all ja mis avati 1934. aastal kollektiivse linnaelu võimalusi pakkuv innovaatiivne maja. Isokoni loo keskne roll on Eesti vineeritootjal Lutermal (A. M. Luther), mis on inspireerinud mõningaid 20. sajandi kõige radikaalsemaid mööblikujundusi.

Näitus tutvustab inimesi, kes olid maja ideelised ja arhitektuursed loojad: omanikke Jack ja Molly Pritchardid ning innovatsiivse maja projekteerinud briti tuntuimat modernisti Wells Coates-i. Aastate jooksul on nn Isokoni majas elanud plejaad tuntud kunstnikke ja kultuuritegelasi – nii fašismi eest Saksamaalt põgenenud Breuer kui ka Gropius ise, aga ka kirjanikud Agatha Christie ning Adrian Stokes.

Ühtlasi näeb korterite tarbeks kujundatud kuulsat Isokoni mööblit, mis oli üks osa nägemusest elegantsest ning minimalistlikust uuest elustiilist. Näitus annab ülevaate ka sõja järel hooletusse jäetud elamu hiljutisest dramaatilisest päästmisest ning hoolikast restaureerimisest. Võrdlusena on eksponeeritud meie mööbliajaloo klassikasse kuuluvat Lutheri vabriku toodangut ning tutvustatud tehase ajalugu. Samuti saab väljapanekus näha tänapäeva Eesti vineermööblit Maile Grünbergilt, Elmet Treierilt ja Igor Volkovilt.

Uuri lisa www.estoniandesignhouse.ee.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.