Käesoleva nädala neljapäevast on Londoni disainifestivali raames avatud Eesti disaini ülevaatenäitus „Size Doesn’t Matter”. Kuigi Eesti disaini väljapanekutega on Londonis väljas oldud varemgi, on seekordne Oxo Toweri jalami galeriis avatav näitus kindlasti kõige ülevaatlikum.

Eesti Disainerite Liit on välja töötanud Eesti disaini tutvustamiseks välisriikides rändnäituse kontseptsiooni „Size Doesn’t Matter”, mis vastandab maa väiksust disainerite ning saavutuste rohkusega. Sõnumiga „väike maa, aga palju talente” tutvustatakse eesti disaini kollektsiooni, mis koosneb kõrge kvaliteediga väikese tiraažiga esemetest ning uutest innovaatilistest tööstustoodetest. Antud näituse väljapanek sisaldab sisustustooteid, rattaid, moeaksessuaare ning näiteid e-riigile iseloomulikest toodetest. Esindatud on ligi 60 kodumaist disainerit, kelle hulgas on nii teenekaid kui ka äsja kooli lõpetanud lootustandvaid noori loomeinimesi. Näituse esemed on põhjamaiselt karged ning neile on iseloomulik minimalistlik stiil, naturaalsed materjalid, leidlikud lahendused, aga ka killuke huumorit.

Eesti Disainerite Liidu presidendi ning näituse idee autori Ilona Gurjanova sõnul loodab Eesti Disainerite Liit välisnäituste kaudu hoogustada kultuurivahetust ja disainiturismi, tutvustada Eestit kui kiiresti arenevat disainimaad ning luua disaineritele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks ja disainikaubanduseks. Eelnevalt on ekspositsiooni olnud võimalik näha Brüsselis, Tallinnas, Viinis, Stockholmis ja Caenis. Järgmised sihtkohad on Pariis ja Berliin.

Londonis avataval näitusel on väljas selliste disainerite tööd nagu Matti Õunapuu, Stella Soomlais, Johanna Tammsalu, Maria Sidorenko, Jaanus Tamme, Urmas Lüüs, Kairi Kuuskor, Janno Nõu, Mare Kelpman, Indrek Narusk, Piret Loog, Karl Annus, Mihkel Mäll, Mihkel-Emil Mikk, Mihkel Güsson, Egert Uibo, Sofia Hallik, Tanel Veenre, Monika Järg, Karmen Saat, Raili Keiv, Toivo Raidmets, Kärt Summatavet, Mait Summatavet, Andres Labi, Tarmo Luisk, Mihkel Masso, Maile Grünberg, Reet Aus, Sille Sikmann, Tõnis Vellama, Elmet Treier jt. 

24. septembrini avatud näitus on pühendatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele ning Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

SaveSave

SaveSaveSaveSave

SaveSave

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.