Foto: Elina Kostabi
Me oleme harjunud end millegagi seostama – oma koduga, tööga või vähemalt kodumaaga. Elina Kostabi fotoloo “Ekki hugsa” tegelastele on kõige olulisem vahetu kogemus ja elamine hetkes. Nende jaoks on iga päev uus teekond koos uute võimaluse ja avastustega. Nad ei keskendu üleliia homsele päevale ega tee kaugeleulatuvaid plaane.
Miks aga selline näituse nimi? Sest kogu Skandinaavias tuntud islandi väljend ekki hugsa tähendab kõigest lahti laskmist, et olla loov.
Näitus ise räägib Sydne ja Hermanist, kes eelistavad jääda oma valikutes vabaks. Nad väärtustavad mugavusest ja materiaalsest heaolust rohkem vaimset ja füüsilist sõltumatust ja võimalik, et see oli üks põhjustest, miks nende elud ühel hetkel eri radadele läksid. Neil on kolm toredat last, keda nad koos oma uute elukaaslastega kasvatavad ja kellega mööda maailma reisivad. Uued suhted on nende ellu toonud kirge ilma vanu sidemeid lõhkumata ning sõprust ja armastust jagub kõigile. Lapsed kasvavad loomingulises keskkonnas, õpivad kodukoolis ja neil on vabadus omas tempos uusi asju avastada ja uurida. Nad elavad koos oma vanematega väga dünaamilist elu, erinevates kultuurides ja võimalikult autentses keskkonnas. See annab neile võimaluse kogu maailma vahetult kogeda.
Kostabi fotograafiline dokumentatsioon on äärmiselt soe ja intiimne ning annab aimu suurest usaldusest jäädvustaja vastu. Näituse kuraator Annika Haas sõnab: “Rahvusvahelisel Lensculture Portrait Awards konkursil edukalt esinenud Kostabi jäi silma õrna ja poeetilise looga noorest perekonnast, kes on välistanud tavapärases mõistes traditsioonilise pereelu mudelile omase identiteedi.”
Elina Kostabi on läbinud Magnum Photos-Spéos korraldatud aastase meistrikursuse ja EKA Avatud Akadeemia fotograafiakursuse. Kõnealune näitus kuulub Fotomuuseumi dokumentaalfotograafia teema-aasta programmi. Uuri lisa muuseumi kodulehelt.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.
