Foto: Elina Kostabi
Me oleme harjunud end millegagi seostama – oma koduga, tööga või vähemalt kodumaaga. Elina Kostabi fotoloo “Ekki hugsa” tegelastele on kõige olulisem vahetu kogemus ja elamine hetkes. Nende jaoks on iga päev uus teekond koos uute võimaluse ja avastustega. Nad ei keskendu üleliia homsele päevale ega tee kaugeleulatuvaid plaane.
Miks aga selline näituse nimi? Sest kogu Skandinaavias tuntud islandi väljend ekki hugsa tähendab kõigest lahti laskmist, et olla loov.
Näitus ise räägib Sydne ja Hermanist, kes eelistavad jääda oma valikutes vabaks. Nad väärtustavad mugavusest ja materiaalsest heaolust rohkem vaimset ja füüsilist sõltumatust ja võimalik, et see oli üks põhjustest, miks nende elud ühel hetkel eri radadele läksid. Neil on kolm toredat last, keda nad koos oma uute elukaaslastega kasvatavad ja kellega mööda maailma reisivad. Uued suhted on nende ellu toonud kirge ilma vanu sidemeid lõhkumata ning sõprust ja armastust jagub kõigile. Lapsed kasvavad loomingulises keskkonnas, õpivad kodukoolis ja neil on vabadus omas tempos uusi asju avastada ja uurida. Nad elavad koos oma vanematega väga dünaamilist elu, erinevates kultuurides ja võimalikult autentses keskkonnas. See annab neile võimaluse kogu maailma vahetult kogeda.
Kostabi fotograafiline dokumentatsioon on äärmiselt soe ja intiimne ning annab aimu suurest usaldusest jäädvustaja vastu. Näituse kuraator Annika Haas sõnab: “Rahvusvahelisel Lensculture Portrait Awards konkursil edukalt esinenud Kostabi jäi silma õrna ja poeetilise looga noorest perekonnast, kes on välistanud tavapärases mõistes traditsioonilise pereelu mudelile omase identiteedi.”
Elina Kostabi on läbinud Magnum Photos-Spéos korraldatud aastase meistrikursuse ja EKA Avatud Akadeemia fotograafiakursuse. Kõnealune näitus kuulub Fotomuuseumi dokumentaalfotograafia teema-aasta programmi. Uuri lisa muuseumi kodulehelt.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
