Foto: Kaidi Kütt
Viinistu Kunstimuuseum oma looduskauni asukoha ning suurejoonelise kollektsiooniga on igati sobilik paik kunstniku, keda on alati inspireerinud meri, elutöö esitlemiseks. Mere kohalolu loob dialoogi näitusesaalidega nii, et erinevatest osadest moodustub terviklik ruumi,- aja- ja kohaspetsiifiline installatsioon, kus siiski ka iga eraldiseisev kunstiteos saab mõjule pääseda.
Näituse kuraator ja NOAR.eu kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orni esmane kokkupuude kunstniku loominguga oli lapsepõlves paljudele tuttava Vindi illustratsioonidega raamatu “Kümme kooki” kaudu. „Aili Vindi loomingus on midagi erilist, mis koheselt kütkestab ja pikemaks ajaks kummitama jääb – ühelt poolt on see ürgne maalähedane jõud, teisalt aga naiselik sensuaalne loomus. Filigraanselt maalitud realistlikes meremaalides on tabatud müstiline hetk, mille märkamiseks peab kasutama kunstniku silmi, samal ajal meri maalil aga justkui voogab omas rütmis edasi. Vindi loometee ainukeses graafikasarjas „Variatsioonid”, mille iga tõmmis on kunstniku enda käega tehtud (tähistatud rahvusvahelise märkega Tiree par l´artiste ehk T.p.l.a) ja tiraažid väga väikesed ning unikaalsed, on aga märgata kunstniku üdini sensuaalset ja õrna külge. Kunstniku psühhedeelne op- ja popkunst näitab aga suurepärast värvitunnetust ning pöörab tähelepanu sellele, kuidas värvid mõjutavad inimese vaimselt enesetunnet,” kirjeldab Orn Vindi loomingut.
Ülevaatenäituse pealkiri „Naine ja Meri” viitab Ameerika kirjaniku Ernest Hemingway suurteosele „Vanamees ja meri“, mille pealtnäha lihtsa ja realistliku loo taga peitub mitmeplaaniline maailm. Enam kui 60 teost hõlmav näitus puudutab inimeksistentsi kahesust, mis on eriti tajutav Aili Vindi realistlikes meremaalides ning mille sisemist keerukust ja nüansse märkab vaid tähelepanelikul vaatlusel.
Näitus „Naine ja Meri“ avatakse 12. juunil kell 16.00 Viinistu Kunstimuuseumis (Ranna 1, Viinistu küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Näitus jääb avatuks 7. juulini 2021.
Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.
Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.
Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.
Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.
Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.
Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.
Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.
„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.
Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.
