„Sel aastal on iga teaduskond välja pannud väga eriilmelise ja tähendusterikka valiku lõputöid. On rõõm näha, kuidas lõputööde autorid panustavad oma inspireeriva loomingu kaudu ka elukeskkonna paremaks kujundamisesse. See on kindlasti üks suund, mis EKAs läbivalt fookuses,“ ütleb Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm.
Disaini ja rakenduskunsti õppekava lõputöödes ühendavad tudengid minevikku tulevikuga, mida iseloomustab traditsiooniliste töövõtete ja materjalide kaasaegne mõtestamine. „Erinevaid teaduskondi ühendab tudengite soov tagada kestlik tarbimine ja inimeste heaolu,” selgitab festivali peakorraldaja Pire Sova. „Näiteks disainiteaduskonna lõpetaja Vitali Valtanen uuris võimalusi Ida-Viru mahajäetud kaevanduste rakendamiseks ning pakkus ideelahenduse maa-aluse seenefarmi rajamiseks.” rääkis Sova. Arhitektuuri teaduskonnast sirguvad arhitektid uurivad aga näiteks sümbioosi tööstusmaastiku, infrastruktuuri ja linna avaliku ruumi vahel.
Kokku on näitusel üle 100 isikupärase töö. Festivalil osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, lisaks näitavad oma taset ka vabade kunstide bakalaureuseastme lõpetajad.
Suurem osa TASE ‘21 peanäituse teoseid on eksponeeritud EKA hoones, sealhulgas EKA Galeriis ja Väligaleriis. Patarei Merekindluses on väljas kaasaegse kunsti, muinsuskaitse ja konserveerimise, ehtekunsti ning keraamika lõputööd. Vent Space’is, ARS Kunstilinnakus saab näha kaasaegse kunsti ja tekstiili magistritöid ning Lastekodu 1 galeriiruumis maaliosakonna lõputöid.
TASE ‘21 on avatud 29. mai kuni 18. juuni, teisipäevast pühapäevani kell 12.00-18.00. ARS Kunstilinnakus ning Vent Space projektiruumis on näitused avatud kuni 13. juunini. Lisainfo: https://www.artun.ee/tase-21/
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.