Foto: Dmitry Knut

DIANA ARNO näitab uusimat kollektsiooni Moskva moenädalal

DIANA ARNO moemaja valiti tuhandete andekate disainerite seast esindama Eesti disaini mainekal Mercedes-Benz Fashion Week Russia’l, mis stardib Moskvas juba 30. märtsil.

Naiseliku käekirjaga DIANA ARNO kaubamärgi uut, sügis-talv 2019/2020 kollektsiooni saab juba mõne nädala pärast näha maailmakuulsal Mercedes-Benz Fashion Week’i laval, kus oma loomingut on näidanud mitmed rahvusvahelist edu saavutanud disainerid. Mercedes-Benz Fashion Week on moenädalate sari, mida lisaks Venemaale korraldatakse ka näiteks New Yorgis, Miamis, Berliinis, Austraalias ja Gruusias.

„Olla valitud nii maineka moeürituse põhiprogrammi on meie jaoks suur au, sest sellel hoiab silma peal ja kajastab kogu maailm,” kommenteerib moemaja disainer Diana. „Ei saa maha vaikida, et pinge on suur – oleme selleks show’ks ette valmistunud juba pikki kuid ning töö käib täistuuridel ka praegu. Kollektsiooni esitlus toimub 3. aprillil ehk moenädala viimasel päeval, mis tähendab, et lõpetame kevadhooaja koos moeloojatega, kellele talendile oleme alati alt üles vaadanud. Käesolev aasta on toonud meie majja palju päikeselisi uudiseid: lisaks MBFW moenädalale, valiti meie uue kollektsiooni tooted ka Riia 30. moenädala reklaamplakatile, seega kevad tähendab meie jaoks suurt moemaratoni.”

Venemaa publik on DIANA ARNO loomingu vastu ka varasemalt rohkelt huvi näidanud, brändi rõivad on leidnud oma tee mitmete lauljate, näitlejate ja seltskonnastaaride garderoobi. Brändi varasemaid tegemisi on aga kajastanud vene moegigandid nagu Vogue ja Glamour ning valik DIANA ARNO rõivastest on esindatud ka Moskva multibrändi butiigis.

Veel sarnaseid artikleid


Kirill Safonov
Foto: Liina Notta

Kirill Safonovi “Tulip Code” ühendab couture’i, minimalismi ja futuristliku esteetika

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Veel sarnaseid artikleid


Joanne-Heleene Sõrmus
Foto: Märten Osijärv

Joanne-Heleene Sõrmuse „Kultiveeritud keha“ uurib keha, distsipliini ja transformatsiooni piire

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid