Baastoode nagu pusa peab olema mugav ja kantav nii kõhuli, selili, püsti kui külili. Ideaalne, kui pusa on piisavalt viisakas kontorisse minekuks, pakub vabadust kodusel diivanil ning annab efekti õhtusöögil või kultuuriüritusel. Just selle eesmärgiga on kaks kodumaist kunstnikku seljad kokku pannud ning meie igapäevast “aeroobikat” arvesse võttes uute toodetega välja tulnud. „Üks armas klient kirjutas, et meie pusa on nii mugav, võimalusel tahaks sellega päeva lõpus veel magama ka minna,“ meenutab Ellen Richard brändi looja Kristi Pärn ning lisab: „Aga miks mitte? Õige toode võikski olla selline, millega trööpad terve päeva ja lõpuks võtad kaissu ka. Kätlini pintsel maalis meie võimleva kliendi lõuendile ja pusa kannab oma paindlikku kõike-poose-hõlmavat aurat uues võtmes edasi.“

Ellen Richardi disainer Andreas Kübar lisab, et rõivaste puhul ei peagi olema iga eseme eesmärgiks silma paista, kuid basic-tooted räägivad tihtipeale inimese iseloomust rohkem, kui säravad kleidid ja uhked aksessuaarid.
Tutvu uute koostööna valmivate pusadega allolevas galeriis!
Ellen Richardi ja Kätlin Kaljuvee “YOKO AEROOBIKA” pusad on saadaval brändi Telliskivi Loomelinnaku stuudio-poes, Ellen Richardi e-poes ning edasimüüjate juures.
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!