Foto: We Margiela
Film “Meie, Margiela” käsitleb Belgia moelooja Martin Margiela moemaja pärandit ja tähtsust tänase moetööstuse ja autorluse seisukohast. Vaatajateni tuuakse moemaja kujunemislugu paralleelselt selle loomingulise arengu ja edukusega, keskendudes loovusele, autorlusele ja majanduslikule kasule praegusel neoliberaalsel ajastul. Neid teemasid ei käsitleta aga kui midagi enesestmõistetavat, vaid intervjuudest selgub, kuidas paljud Maison Martin Margiela nüüdseks kuulsaks saanud ideed ja kavandid on sündinud juhuse ja intuitsiooni tahtel, mitte hoolikalt läbi mõeldud kontseptsioonide tulemusel. Moemaja on juhitud suure pühendumusega ning paljuski kõhutundele tuginedes ja loomingulisi riske võttes. Nagu moemaja kaasasutaja Meirens ütleb: „Kui tahta kõigile meele järele olla, siis ei jõua mitte kuhugi. Oluline on teistest erineda, sest pikemas perspektiivis annab see vabaduse süsteemile mitte alluda.“
“See on üdini siiras ja hingepuudutav film,” kinnitab moelooja Marit Ilison, kes ühele seansile ka sissejuhatuse teeb. “Kohustuslik kõigile, kes moe vastu huvi tunnevad, sest linateos paotab natukene ust sellesse salapärasse vaimusesse, mis näiteks minu jaoks andis moele kui distsipliinile mõtte.” Moelooja sõnul on Martin Margiela disainerite disainer, kes kas meeldib väga või üldse mitte. “Moeajalukku on ta ennast koos oma kaaskonnaga kirjutanud sügavate rasvaste tähtedega, sest selline lähenemine – moonutatud lõiked, narmendavad servad, kaetud nägudega modellid – oli 1980ndate lõpuaastatel, ajal, mil valitses versacelik kuld-kard ja supermodellid, publikule täielik šokk,” selgitab Ilison. “Praegu, 30 aastat hiljem, on šõud tehasehoonetes ja streetcasting tavalised asjad, kuid moeajaloo vaates on Margiela ja tema äripartner Jenny Meirens absoluutsed pioneerid.”
MoeKunstiKino korraldaja Helen Saluveeri sõnul on tähelepanuväärne, et alles 22. oktoobril maailmas esilinastunud film juba Eestisse jõuab. “Mul on väga hea meel, et saame nii olulist moedokumentaali kohe ka kodumaisele publikule näidata,” sõnab Saluveer. “Kuigi MoeKunstiKino festivalinädal oli oktoobrikuu alguses, siis selle filmi puhul teeme eriseansid novembris, kuna enne ei olnud seda lihtsalt võimalik Eestis linastada.”
Filmi “Meie, Margiela” piletid on saadaval Piletilevis.
Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.
Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.
Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
