Foto: Siim Vahur

3 retsepti Maru Metspalult, sest… Veganuary

“Veganuary polegi varem nii jõuliselt pildil olnud kui sel aastal,” tõdeb Maru Metspalu, kelle sulest ilmus möödunud aastal täistaimne kokaraamat “Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul”.

Teadjad oskavad rääkida, et Veganuary sai alguses 2014. aastal Inglismaal. “Pannes kokku jaanuari – mis on täis uue alguse mõnusat ulma – ning täistaimse toitumise ehk sõna vegan saadigi kokku Veganuary, mis kutsub üles inimesi aasta esimesel kuul rohkem taimsemalt toituma,” selgitab Maru. “Veel ägedam, kui suudetakse selline väljakutse vastu võtta ning terve kuu vegantoitu süüa!”

Mida siis sellel aasta esimesel kuul süüa? Maru on veendunud, et elus tuleb katsetada, proovida, avastada ja maitsta enda jaoks uusi ning põnevaid maitseid. “Miks mitte seda teha just nüüd, vegan-jaanuari raames. Igati lustlik põhjus! Minu meelest võiks Veganuary’t võtta kui puhkusreisi Veganimaale, katsetada uute asjadega – nagu me reisidel oleme alati rohkem avatumad ning altimad uusi põnevaid rahvusroogi proovima. Avanegu südamed ja suud ning meeled ka vegan-jaanuari silmas pidades!”

Et katsetamine kulgeks sujuvamalt jagame Maru lahkel loal Portaili lugejatega kolme retsepti raamatust “Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul”, mis sobivad talvisesse jaanuari kui valatult. Head kokkamist ja mekkimist!

Kimchi ja punase läätse pannkook 

Vaja läheb:

100 ml punaseid läätsesid 

200 ml vett 

1 näpuotsatäis soola 

0,4 tl kurkumit 

paar keerutust musta pipart 

70 g punast kapsast 

150 g kimchi’t 

15 g värsket spinatit 

20 g rohelisi sibulavarsi 

1 tl valge ja musta seesamiseemne segu 

75 ml kaerakreemi 

40 g ehk kuhjaga supilusikatäis heledat misopastat 

1 sl vegan majoneesi 

0,5 tl Sriracha kastet või mõnd muud teravat kastet 

Serveerimiseks: 

marineeritud ingverit, marineeritud punast sibulat, koriandrilehti, päevalillevõrseid ja 10–15 tilka Krefti kuusevõrsekastet või mõnd muud tulist kastet. 

Pane punased läätsed 1 : 2 suhtes likku ehk üks osa läätsesid ja kaks osa vett. Maitseks soola, tooniks jahvatatud kurkumit ja terviseks musta pipart. Las läätsed olla tunnike leos või kauemgi. Üle öö on ka väga hästi. Viiluta punane (või valge) kapsas mandoliiniga imepeenikeselt. Sega kausis kimchi’le. Haki spinatilehed, sibulavarred ja sega koos seesamiseemnete duoga samuti kapsastele. 

Surista läätsed saumikseriga ühtlaseks tainaks ning vala kaussi. Aja pann tuliseks ja prae pannkook mõlemalt poolt kuldpruuniks. Võid teha palju väikeseid ampsupannkooke või kolm umbes 15 cm läbimõõduga kooki. 

Vispelda kaerakreemile misopasta ja majonees ning tilguta pisut Sriracha kastet teravuseks sekka. Serveeri pannkook, niristades kastet üle terve pinna. Puista peale marineeritud punast sibulat ja sushi tarvis varutud purgiingverit, päevalilleseemnevõrseid ja koriandrilehti, seesamiseemneid ning eestimaist Krefti tšillikastet kuusevõrsetega. 

Mustasõstrakreem ja kadakasiirup 

Vaja läheb:

1 väga küps avokaado 

2 dl külmutatud musti sõstraid 

2 sl granola’t mõru šokolaadiga

200 ml kaerajooki apelsini- ja brownie-maitsega 

1 peotäis kuivatatud kirsse või jõhvikaid 

2 tl seesamiseemneid 

100 ml õunamahla 

Serveerimiseks granola’t, külmutatud musti sõstraid ning kadakasiirupit 

Pane kõik koostisained kannmikserisse (igaks juhuks võid õunamahla ja kaerajoogiga pidurdada ning lisada siis, kui mikser suristamisega jänni jääb) ja töötle kreemiks. Sõstrad olgu jääs, sest kreemi jäises olekus on 90% võlust! 

Tõsta paar lahket lusikatäit kreemi kausi keskele, nirista kadakasiirupit ümberringi ning puista granola’t ja külmutatud sõstraid kaunistuseks peale. Lilleõitega on lumisel ajal kitsas käes, aga roosade lehtedega amarant sobib lille rolli küll.

Ahjukõrvits, seeneduo ja lillkapsakreem 

Vaja läheb:

350 g kõrvitsat soola ja pipart õli 

3 küüslauguküünt värskelt riivitud muskaatpähklit 

2 punast sibulat 

75 g shiitake seeni 

75 g shimeji seeni 

soola ja pipart 

2–3 rosmariinioksa 

2 lehtkapsalehte päevalilleseemneid 

serveerimisel sumahhi 

Eelkuumuta ahi 210 kraadini. Koori kõrvits ning lõika 2 x 2 cm kuubikuteks. Laota ahjuplaadile küpsetuspaber ning kõrvitsad sinna peale. Maitsesta pigem lahkelt soola- pipra ja vahele poetatud küüslauguküünte ja rosmariiniga. 

Puhasta mõned sibulad, lõika sektoriteks ja poeta kõrvitsa vahele. Pane ahjuplaat umbes 20 minutiks ahju. Selliseks roaks meeldib mulle kasutada pigem tugeva viljaliha ja maitsega kõrvitsat, mis ei vaju kokku, kui kuumus võimust võtab. 

Murra shimeji seened kobarast lahti, poolita suuremad shiitake seened ja laota ahjuplaadile. Pane ahjuplaat veel umbes 10–15 minutiks ahju ehk kuni seened on küpsed. Viimaseks mõneks minutiks lisa ka laisalt hakitud lehtkapsas ning kõrvitsa- või päeva- lilleseemned. Küpseta, kuni lehtkapsas on krõbe. 

Lillkapsakreemile mingeid numbreid Maru ei kirjuta. Võta üks lillkapsas, millele otsa vaadates võid öelda, et sellest saavad kõik söönuks. Lammuta õisikuteks ning keeda soo- laga maitsestatud vees, kuni täiesti pehme. Tõsta mikserikannu ning lisa pisut taimset võid, soola, pipart ja muskaatpähklit. Surista lillkapsas õhuliseks kreemiks ja kui isutab sidruni järele, siis pigista pisut mahla sekka. Kõik mis alles jääb, passib järgmisel päeval pastale lisamiseks. 

Serveeri ahjust tulnu õrnal lillkapsakreemil ning puista peale kuivanud kurdlehelise roosi õisi ja haput sumahhi. Kes soovib midagi toekamat sekka, siis võioad sobivad ahjupannile lisamiseks suurepäraselt ning samamoodi tempeh’ või tofukuubikud. 

Veel sarnaseid artikleid


Pariisis
Foto: Portail.ee

7 söögi- ja joogikohta, mida külastada Pariisis

Novembri saabumisega on ainult õige kustutada viimased oktoobrikuu võlad. Nimelt õnnestus mul veeta oktoobri alguses üks imeline sügisene nädalavahetus Pariisis ning niimõnedki sealsed peatused väärivad kindlasti ka edasisoovitamist.

Sellelt reisilt jäid sõelale nii vanad lemmikud kui ka uued tutvused, mida soovitan suurima rõõmuga edasi.

Le Bonaparte

Le Bonaparte on üsna klassikaline brasserie, mida külastasin esimest korda enam kui kümme aastat tagasi ning mul on südamest hea meel, et see on tänaseni püsinud muutumatu. Siia soovitan ennekõike tulla hommikust sööma. Klassikaline Prantsuse hommikusöök – värskeimast värskem sai, croissant, või, moos ja kohv – sobib Pariisi päeva alustuseks kuidagi eriti hästi.

Les Deux Magots

Mõni Pariisi klassik on seda põhjusega. Saint-Germain-des-Prés’ kirjanduskohvik Les Deux Magots on kohe kindlasti üks neist. Kohal on pikk ajalugu – kohvik tegutseb alates 1884. aastast – ja oma vanamoelisel moel valmistatud šokolaadile pühendatakse siin täiesti õigustatult eraldi tähelepanu. Les Deux Magots on ideaalne peatus jahedamal sügishommikul, kui tahaks veel istuda õues, aga sõrmed juba millegi sooja ümber sättida. Seega hetkeks aeg maha, üks tass nende kuuma šokolaadi (kindlasti vahukoorega), meeldivas annuses inimeste vaatlemist ning alles siis võib päev jätkuda.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Les Deux Magots (@lesdeuxmagots)

Bouillon Julien

Bouillon Julien on üks nendest kohtadest, mis väärib külastamist juba puhtalt oma interjööri pärast. 1906. aastal avatud restorani helerohelised seinad, peeglid ja lillemotiividega klaaspaneelid tekitavad tunde, nagu oleks õnnestunud korraks mõnda teise ajastusse astuda. Uhke ruumi kõrval on ka söögikoha algne mõte meeldivalt üllas. Nimelt tähendas Pariisi bouillon’ide traditsioon lihtsat, toitvat ja taskukohast toitu ning sellest põhimõttest lähtub Julien ka täna. Nii saab siin nautida ajaloolist restoranimiljööd, ausat toitu ning õhtu lõpetuseks suudab lauale laekunud arve pakkuda ainult meeldiva üllatuse.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Jessica Helgerson (@jhinteriordesign)

Pink Mamma

Prantsuse köök on imeline, kuid ka Pariisis võib täiesti vabalt tekkida isu Itaalia toidu järele. Pigalle’is asuv neljakorruseline Pink Mamma restoran on visuaalselt täpselt nii efektne nagu piltidelt paistab. Sotsiaalmeedia on teinud eriliselt kuulsaks selle lopsakalt rohelise klaaskatusealuse korruse, kuid tähelepanu võiks jaguda ka taldrikutele: menüüs saab kokku Itaalia köögi tõeline paremik. Kindlasti tasub Pink Mammas laud ette broneerida, eriti nädalavahetuseti.

Cuvée Noire

Üks pärastlõunane kohvipaus veel? Pariisis peaks vastus sellele olema kindlasti jah. Cuvée Noire kohvikud on juba visuaalselt ääretult meeldivad ning sobivad ideaalselt, et ühel tüüpilisel Pariisi-päeval jalgadele puhkust anda. Pariisis on neil kohvikuid erinevate linnaosades, nii et järgmise tassi saab sobitada parasjagu käsil oleva linnatiiruga. Mulle endale tundub aga, et aadressil 60 Rue des Martyrs asuv kohvik on see, kust ei taha niipea lahkuda.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by @jessica_mille_architecte

Daroco ja Danico

Veel üks Itaalia peatus, aga seekord koos võimalusega õhtut samas kohas ka pikendada. Rue Vivienne’il asuvas Darocos saab meeldivalt sumisevas õhkkonnas süüa pastat ja pitsat ning seejärel liikuda restorani taga peituvasse speakeasy-stiilis kokteilibaari Danico. Väga mugav lahendus olukorraks, kus õhtusöök on läbi, aga õhtut päris kokku tõmmata veel ei tahaks.

Meil õnnestus Danicot, mis kuulub muide maailma 50 parima kokteilibaari hulka, külastada õhtul, mil erimenüüga olid kohal külalisbaarmenid Shanghaist. Väga sümpaatne kogemus, kuid olge hoiatatud teiegi: sellistel õhtutel tuleb laua saamiseks omajagu aega ka järjekorras seista.

Veel sarnaseid artikleid


Anne Vetik
Foto: Piibu ja Anne Vetik | Jane Treima.

Anne Vetiku uus looming valmib Piibu Köögis

Loovjuht Anne Vetik on reklaami- ja disainiprojektide kõrvale toonud uue ettevõtmise: Eestis valmiva koeratoidubrändi Piibu Köök. Nagu nimigi vihjab, on selle taga üks konkreetne neljajalgne – Vetiku varjupaigast pärit koer Piibu.

„Inspiraator Piibu on karakteriga tegelane: talle ei meeldi vesi, talle meeldib toitu varastada ning magama on ta nõus jääma üksnes võimalikult pehmetel alustel,” tutvustab Anne Vetik oma „tõupuhast krantsi”. Just soov pakkuda Piibule maitsvat ja hoolikalt valitud koostisega toitu andis tõuke kaubamärgi loomiseks.

Piibu Köögi esimene toode on 240-grammine koerakonserv, mis valmib Eestis kohalikust toorainest. Koostisesse kuuluvad veiseliha, searupsid, kamar ja jõhvikad; tootja sõnul ei lisata konservile jahu ega soola.

Loominguline käekiri ulatub ka pakendini. Selle autor on Anne õde, graafiline disainer Helene Vetik, kelle kujundatud purki pole põhjust tingimata köögikappi peita. Nii on õdede koostöös sündinud toode, mille puhul on mõeldud nii koera toidukausi sisule kui ka peremehe köögiriiulile.

Oktoobris avatud veebipoe – piibukitchen.com – kõrval leiab Piibu Köögi konserve juba ka Vorstiabist, Biit Me Record Store’ist, Minu Koerast ja Tali disainipoest. Muide, edaspidi plaanib kaubamärk valikut täiendada nina- ja käpavahaga.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid