Foto: Madara Kvēpa teos "SOIL".
Sofia Haapamäki omandas bakalaureusekraadi Helsingi Kunstiülikoolist Uniarts ja jätkab sealsamas magistriõpinguid. Ta kaasab maali, graafika ja interaktiivse installatsiooni kõrval oma praktikasse ka muid eksperimentaalseid meetodeid, millega ta uurib inimeste vahelisi suhteid. Haapamäki võidutöö “Koopiad” kujutab endast vaatajate kehaskaneeringute projektsioone 3D galeriiruumis, mis võimaldab vaadata ennast kõrvalseisja pilguga, justkui koopiat. Teos kogus ülikooli lõpunäitusel nelja nädala jooksul 2500 vaatajat, millest viimasel päeval rändas virtuaalgaleriis ringi 121 koopiat. Tänaseks on see koos kõikide modellidega talletatud arhiivi.
Peapreemia kategoorias sai žürii äramärkimise osaliseks Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud Katrin Enni heliinstallatsioon “Vasepalavik”. Parima noore maalikunstniku auhinna tiitli pälvis žürii otsusel Madara Kvēpa Läti Kunstiakadeemiast ja ära märgiti ka Monika Radžiūnaitė Vilniuse Kunstiakadeemiast.
Traditsiooniliselt oli võimalus ka publikul valida oma lemmik osaledes 15. novembrist 5. detsembrini kestnud veebihääletusel. Tänavu osutus selleks Amanda Krumina oma tööga “I’m on the goat”, mis kogus 80 häält 1695 hääle seast. Fotografiska Tallinn andis välja eripreemia, muuseumi aastapääsme, mille pälvis Stina Isabel Gavrilin videprojektsiooni “Morning. I’m going to lose my mind” (“Hommik. Ma kaotan mõistuse”) eest.
Peaauhinna laureaat pälvib rahalise auhinna summas 2000 eurot, maalipreemia auhinnafond on 1000 eurot ning publiku lemmik pälvib 500 eurose rahalise preemia. Konkursi rahvusvahelisse žüriisse kuulusid 2021. aastal Anne Klontz (USA/Sweden Konstfack), Katerina Gregors (Kreeka Kaasaegse Kunsti Muuseum), Simonas Kuliešis (Vilniuse Kunstiakadeemia), Andris Vitolinš (Läti Kunstiakadeemia), Andra Orn (NOAR.eu), Pire Sova (Eesti Kunstiakadeemia), Harri Monni (Helsinki Uniarts).
Aastal 2016 algatatud Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada noori talente nende kunstniku teekonna alguses ja pakkuda nii kunstihuvilistele kui ka professionaalidele paremat võimalust noorte talentide avastamiseks. Konkurss koondab kokku nelja kunstiülikooli (Eesti Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Helsingi Kunstiülikool Uniarts) bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate lõputööd NBYAA.eu keskkonda, tutvustab lõpunäitusi ning toob rahvusvahelist tähelepanu karjääri alustavatele koolilõpetajatele.
1929. aastal Matsumotos sündinud Kusama alustas maalimist juba lapsena. Tema varastes töödes kajastusid hallutsinatsioonid, mida ta koges noorest east saadik: täpid ja korduvad mustrid, millest kujunes hiljem üks tema äratuntavamaid motiive. 1957. aastal kolis ta New Yorki ning leidis end peagi 1960. aastate eksperimentaalse kunstielu keskelt. Tema “Infinity Nets” maalid, performance’id, sõjavastased aktsioonid ja 1965. aastal alguse saanud peegelruumid nihutasid toonaseid piire maali, skulptuuri ja ruumitaju vahel.
1973. aastal naasis Kusama Jaapanisse ning alates 1977. aastast elas ta vabatahtlikult Tokyo psühhiaatriahaiglas, töötades samal ajal lähedal asuvas stuudios. Ta rääkis oma vaimsest tervisest avalikult ning kordus, lõpmatus ja enese kaotamine ümbritsevasse ruumi jäid tema loomingus läbivateks teemadeks.
Kuigi Kusama oli kunstimaailmas oluline nimi juba aastakümneid, kasvas tema üleilmne tuntus uuel sajandil erakordseks. Kurikuulsad kõrvitsad ja “Infinity” peegeltoad muutusid muuseumide publikumenukiteks ning tema täpid jõudsid galeriidest ka moe- ja disainimaailma, sealhulgas koostöödesse Louis Vuittoni, Veuve Clicquot ja Lancôme’iga. 2017. aastal avati Tokyos ka temanimeline muuseum.
Uus Fotografiska avatakse Shenzhen Bay piirkonnas, millest on kujunemas üks linna olulisemaid kultuuri- ja innovatsioonikeskusi. Muuseum valmib koostöös Shenzhen Bay MIXC-iga, mis on üks Shenzheni juhtivaid kaubandus- ja kultuurikeskusi.
Sarnaselt teistele Fotografiska majadele ühendab uus asukoht maailmatasemel näitused, publikuprogrammi, restorani, poe ja Fotografiska rahvusvahelise Membership liikmeprogrammi. Aastaringselt avatud muuseum keskendub fotograafiale, visuaalkunstile ja kaasaegsele pildikultuurile ning hõlmab nelja näitusesaali, avalike sündmuste ala, restorani Mona by Fotografiska ning kontseptuaalset disainipoodi.
„Hiina on üks maailma kõige olulisemaid ja kiiremini arenevaid kultuurikeskkondi. Meie pikaajaline eesmärk on olnud luua sealses piirkonnas rohkem kui üks Fotografiska maja ning Shenzhen on selle loomulik järgmine samm,” sõnab Fotografiska juhatuse esimees Yoram Roth. „Viimased aastad Shanghais on andnud meile väärtuslikke kogemusi kohaliku publiku, partnerite ja kultuurimaastiku mõistmisel. Nüüd saame neid teadmisi ja kogemust viia ka Shenzheni.”
„Käesoleval nädalal tähistame Fotografiska Tallinna seitsmendat sünnipäeva ning iga uue Fotografiska maja avamine maailmas tuletab meelde, kui märgiline on meie roll esimese Fotografiska majana väljaspool Stockholmi,” ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Iga uus maja annab ka meile võimaluse olla osa üha põnevamast globaalsest võrgustikust, tunnetada eri paikade väljakutseid ja tulevikutrende ning samal ajal jagada kõikjal sama missiooni – inspireerida uusi vaatenurki ja luua teadlikumat maailma. On suur rõõm, et saame oma rahvusvahelise ulatuse ja pühendumusega pakkuda fotokunstnikele globaalset lava, mille sarnast varem ei ole olnud.”
2010. aastal Stockholmis avatud Fotografiska on tänaseks kujunenud üheks maailma mõjukamaks fotograafia-, kultuuri- ja visuaalkunstiplatvormiks. Lisaks Stockholmi, Tallinna, Berliini ja Shanghai majadele avatakse lähiaastatel ka Fotografiska Oslo. Ühiselt loovad Fotografiska majad rahvusvahelise kultuurivõrgustiku, mis toob kokku maailma tunnustatuimad kunstnikud, uued talendid ja miljonid külastajad üle ilma.
